Page Not Found

Seoses suvise puhkuseperioodiga võib nõuandekeskuse küsimustele vastamine võtta tavapärasest kauem aega.

Ehituse teabevara

5.5.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang

Keskkonnamõju hindamine on EL-i seadusandluse objekt ja seega ei ole võimalik siseriiklikult sätestada EL-i seadusandlusest erinevaid nõudeid. Tegevused, mille puhul tuleb teha keskkonnamõju hindamised, jagunevad kaheks: kohustuslikud keskkonnamõjuhindamise vajadusega tegevused, mille puhul ei ole vaja teha keskkonnamõju hindamise algatamisele eelnevat tegevust; ning tegevused, mille puhul tuleb teha kõigepealt keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang ja seejärel nimetatud eelhinnangu alusel keskkonnamõju hindamine.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadusega tegevused, mille puhul on vajalik teha eelhindamine ja seejärel otsustada eelhinnangu alusel keskkonnamõju hindamise vajadus, on järgnevad tegevused.

NB! Alltoodud tegevuse või käitise muutmisel või ehitise laiendamisel, kui tegevuse või käitise muutmine või ehitise laiendamine vastab alltoodud tingimustele, tuleb rakendada KMH eelhinnangu tegemise vajadust.

Energeetika:

  • Soojuselektrijaama või muu põletusseadme rajamise (püstitamise) või laiendamise korral, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti.
  • Elektri- või soojusenergia tootmise korral, kui põletusseadmete summaarne soojussisendile vastav nimisoojusvõimsus on 50–299 megavatti.
  • Maismaale rohkem kui viie tuulikuga tuuleelektrijaama ehitamise korral, kui tuulikute koguvõimsus on üle 7,5 megavati.
  • Gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks torustiku rajamise korral väljaspool tööstusterritooriumi.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha gaasi, nafta või kemikaalide transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800-millimeetrise läbimõõduga torustiku ehitamise korral.

  • Maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks torustiku rajamise korral, samuti sellega seotud pumbajaamade ehitamise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha maapõues säilitatava süsinikdioksiidi transportimiseks üle 40 kilomeetri pikkuse ja üle 800 millimeetrise läbimõõduga torustiku ning sellega seotud pumbajaamade ehitamise korral.

  • Soojatrassi rajamise korral vähemalt 50-megavatise soojusvõimsusega põletusseadme jaoks.
  • 35–110-kilovoldise pingega ja üle 15 kilomeetri pikkusega elektriõhuliini rajamise korral.
  • Ehitiste ehitamise korral, eesmärgiga koguda süsinikdioksiidi maapõues säilitamiseks.

NB! Igal juhul tuleb teha KMH ehitiste ehitamiseks KMH kohustusega tegevusest, käitistest või ehitistest lähtuva süsinikdioksiidi kogumiseks maapõues säilitamise eesmärgil, või kui maapõues säilitamiseks kogutava süsinikdioksiidi aastane kogumaht on vähemalt 1,5 megatonni käitise kohta.

Mäendus ja geoloogia:

  • Süvapuurimise (üle 1000-meetrise sügavusega puuraugud) korral.
  • Pealmaakaevandamise korral kuni 25 hektari suurusel alal.
  • Alla 10 000 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamise korral järgnevatest veekogudest:
    • merest;
    • Peipsi järvest;
    • Lämmijärvest;
    • Pihkva järvest;
    • alla 500 kuupmeetri suuruse maavaravaru kaevandamine muust veekogust.
  • Igasuguse allmaaehitise rajamine, kui sellise allmaaehitise ehitamiseks ei ole vaja teha kohustuslikult KMH-d.

NB! Nimetatud säte kehtib ka maa-aluste parklate kohta.

  • Kivisöe vedeldamise, gaasistamise või koksistamise korral, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet.

NB! Igal juhul on vaja teha KMH kivisöe gaasistamise või vedeldamise korral, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem.

  • Põlevkivi vedeldamise, gaasistamise või koksistamise korral, kui ööpäevas kasutatakse vähemalt 250 tonni toorainet.

NB! Igal juhul on KMH vaja teha põlevkivi gaasistamise või vedeldamise korral, kui päevas kasutatakse toorainet 500 tonni või rohkem.

  • Söe, ligniidi, põlevkivi, turba või nende segude brikettimise korral.
  • Turba kaevandamise korral kuni 150 hektari suurusel alal.
  • Pealmaakaevandamisega rikutud maa korrastamise korral suuremal kui 25 hektari suurusel alal.
  • Allmaakaevandamisega rikutud maa korrastamise korral.
  • Turba mehhaniseeritud kaevandamisega rikutud maa korrastamise korral.
  • Maapealsete tööstusrajatiste rajamisel söe, nafta, maagaasi ja maakide ning põlevkivi väljamiseks.

Metallide tootmine ja töötlemine:

  • Metallimaakide (kaasa arvatud sulfiidimaagid) särdamise või paagutamise korral.
  • Malmi või terase tootmise (teisene sulatamine, sh pidevvalu korral, kui tootmisvõimsus on üle 2,5 tonni tunnis).
  • Mustmetallide kuumvaltsimise korral, kui tootmisvõimsus on üle 20 tonni toorterast tunnis.
  • Mustmetallide sepistamise korral üle 20-megavatise soojusvõimsusega sepikodade seadmetel, kui löögienergia on üle 50 kilodžauli vasara kohta.
  • Mustmetallide pinnete pealesulatamise korral, kui toorterase kulu on üle 2 tonni tunnis.
  • Mustmetallide valu korral, kui valukodade tootmisvõimsus on üle 20 tonni ööpäevas.
  • Värviliste metallide (välja arvatud väärismetallid) või teisese toorme sulatamise ja sulamite valmistamise (rafineerimise, valamise jm eesmärgil) korral, kui sulatamisvõimsus on:
    • üle 4 tonni pliid ööpäevas;
    • üle 4 tonni kaadmiumi ööpäevas;
    • üle 20 tonni kõiki muid metalle ööpäevas.
  • Metallide või plastide elektrolüütilise või keemilise pinnatöötluse korral, kui töötlemisvannide kogumaht ületab 30 kuupmeetrit.
  • Kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis ja toimub:
    • mootorsõidukite tootmine;
    • sisepõlemismootorite tootmine;
    • laevaehitus või -remont;
    • õhusõidukite tootmine või hooldus;
    • rongivedurite, trammi- või rongiveeremi tootmine.
  • Impulssvormimise või -pressimise korral.

Mineraalsete materjalide töötlemine:

  • Tsemendiklinkri tootmise korral pöördahjudes üle 500 tonni ööpäevas või muudes põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas.
  • Lubja tootmise korral põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas.
  • Asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemise või käitlemise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha asbesti tootmise, asbesti või asbesti sisaldavate toodete töötlemise või käitlemise korral, kui asbesttsemendi valmistoodangu maht ületab 20 000 tonni aastas, hõõrdematerjalide valmistoodangu maht ületab 50 tonni aastas või muude valmis asbesttoodete valmistoodangu maht ületab 200 tonni aastas.

  • Ööpäevas üle 20 tonni klaasi, sealhulgas klaaskiu tootmise korral.
  • Ööpäevas üle 20 tonni mineraalainete sulatamise, sealhulgas mineraalkiu tootmise korral.
  • Keraamiliste toodete, sealhulgas katusekivide, telliste, tulekindlate telliste, kahhelkivide, keraamiliste materjalide, kergkruusa või portselani valmistamise korral, kui:
    • põletamise tootmisvõimsus on üle 75 tonni ööpäevas;
    • põletamine toimub ahjudes, mille mahutavus ületab 4 kuupmeetrit ja mahutavustihedus on 300 kilogrammi kuupmeetri kohta.
  • magneesiumoksiidi tootmise korral põletusahjudes üle 50 tonni ööpäevas.

Keemiatööstus:

  • Kemikaalide tootmise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha aine tootmise korral tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad:

  • orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale;
  • fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või liitväetisena;
  • taimekaitsevahendeid;
  • biotsiide;
  • ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus;
  • lõhkeaineid;
  • taimekaitsevahendeid või ravimeid;
  • kemikaalide tootmisprotsessist eraldatud isoleeritud vahesaaduste töötlemisel.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha aine tootmise korral tööstuslikus mahus keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning toodavad:

  • taimekaitsevahendeid;
  • ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus;
  • eroksiide või elastomeere;
  • värvide või lakkide tootmise korral, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis.

Toiduainetööstus:

  • Loomade tapmise korral tapamajades tootlikkusega üle 50 tonni rümpasid ööpäevas.
  • Taimse või loomse õli või rasva tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 75 tonni ööpäevas.
  • Kalajahu või -õli tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 75 tonni ööpäevas.
  • Piimatoodete tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 200 tonni ööpäevas.
  • Tärklise tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 100 tonni ööpäevas.
  • Õlle või linnase tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 150 tonni ööpäevas.
  • Suhkru tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 100 tonni ööpäevas.
  • Maiustuste, kondiitritoodete või siirupi tootmise korral, kui valmistoodangu maht on üle 100 tonni ööpäevas.
  • Taimsete toodete konservimise või pakendamise korral, kui valmistoodangu maht on üle 300 tonni ööpäevas.
  • Loomsete toodete konservimise või pakendamise korral, kui valmistoodangu maht on üle 75 tonni ööpäevas.

Tselluloosi-, paberi- ja tekstiilitööstus ning nahaparkimine:

  • Tselluloosi tootmise korral puidust või muudest kiudmaterjalidest.
  • Paberi või papi tootmise korral, kui valmistoodangu maht on 20–200 tonni ööpäevas.
  • Tekstiili või kiu eeltöötlemise (pesemiseks, pleegitamiseks, merseriseerimiseks) või värvimise korral, kui valmistoodangu maht on üle 10 tonni ööpäevas.
  • Nahaparkimise korral, kui valmistoodangu maht on üle 12 tonni ööpäevas.

Põllu-, metsa- ja kalamajandus ning maaparandus:

  • Maatulundusmaa sihtotstarbe muutmise korral, kui maa pindala on suurem kui 100 hektarit.
  • Vähemalt 10 hektari suuruse maa sihtotstarbe muutmisel maatulundusmaaks põllumajandussaaduste tootmise eesmärgil.
  • Vähemalt 10 hektari suuruse maatulundusmaa koosseisu kuuluva loodusliku rohumaa või metsamaa kasutuselevõtul põllumajandussaaduste tootmiseks.
  • Uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamise korral üle 200 hektari suurusele alale maatulundusmaal.

NB! Nimetatud reeglid ei kehti olenemata maa-ala suurusest metsamaal metsaseaduse tähenduses, samuti poldrile.

  • Uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamise korral maatulundusmaal, kus soomuldade, mille turbakihi sügavus on üle ühe meetri, pindala ületab 30% rajatava uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa maa-ala pindalast ja on suurem kui 10 hektarit.
  • Uue maaparandussüsteemi või olemasoleva maaparandussüsteemi uue osa rajamise korral karstialal.
  • Üle 100 hektari suuruse maa-ala esmakordne metsastamise korral maakasutusviisi muutmiseks.
  • Karusloomakasvatuse rajamise korral mingi, kähriku, üle 5000 rebase või üle 13 000 tuhkru pidamiseks.
  • Kodulinnufarmi rajamise ja kodulindude intensiivkasvatuse korral käitises, kus peetakse 40 000 kuni 60 000 lindu.
  • Seafarmi rajamise ja sigade intensiivkasvatuse korral käitises, kus peetakse 2000–3000 siga (kehamassiga üle 30 kg) või 750–900 emist.

NB! Kui ühes käitises kasvatatakse kas üle 30 kg kehamassiga sigu või emiseid, arvutatakse käitises peetavate sigade arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: siga (kehamassiga üle 30 kg) 1,0; emis 2,7.

  • Veisefarmi rajamise või veiste intensiivkasvatuse korral käitises, kus peetakse:
    • 400–600 piimalehma;
    • 533–800 ammlehma;
    • 800–1200 noorveist, kelleks loetakse üle kaheksa kuu vanuseid lehmmullikaid kuni poegimiseni, ja üle kaheksa kuu vanuseid pulle.

NB! Kui ühes käitises kasvatatakse vähemalt kahe eelnevalt nimetatud kategooria veiseid, arvutatakse käitises peetavate veiste arv kokku, kasutades järgmisi koefitsiente: piimalehm 1,0; ammlehm 0,75; noorveis 0,5. Keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise kaalumise kohustuslikkus otsustatakse võrdluses piimalehmadele sätestatud künnisvõimsusega.

  • Aastas vähemalt 200 tonni sööta kasutava intensiivkalakasvatuse rajamise korral.

Jäätmekäitlus:

  • Jäätmekäitluskoha rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise korral.

NB! KMH on vaja teha igal juhul tavajäätmete põletamise või keemilise töötlemise korral üle 100 tonni ööpäevas, või tavajäätmete prügila püstitamise korral, kui selle üldmaht on üle 25 000 tonni.

  • Ööpäevas kuni 100 tonni tavajäätmete põletamise või keemilise töötlemise korral.
  • Radioaktiivsete jäätmete töötlemise ja ladustamise korral ladustuskohas.

Vee erikasutus:

  • Sadama või sadamarajatise rajamine või laiendamine.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha:

  • siseveekogus sadama või sellise veetee püstitamise korral, kui sadam või veetee on projekteeritud 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluste jaoks;
  • sadama või maismaaga ühendatud kai püstitamise korral, kui kai teenindab 1350 tonni ületava veeväljasurvega aluseid.
  • ranna või kalda kindlustusrajatise rajamise või laiendamise korral.
  • Merepõhja muutmine maaks.
  • Tõkestus- või muu rajatise ehitamine:
    • keskkonnaministri 28.07.2009 määruse nr 44 „Pinnaveekogumite moodustamise kord ja nende pinnaveekogumite nimestik, mille seisundiklass tuleb määrata, pinnaveekogumite seisundiklassid ja seisundiklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning seisundiklasside määramise kord” lisades 1–3 nimetatud veekogumitele;
    • keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” nimistus olevatele veekogudele.

NB! Igal juhul tuleb teha KMH, kui püstitatakse või rekonstrueeritakse tundlikule suublale hüdroelektrijaama, tammi, paisu, või veehoidla silla rajamise korral, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.

  • Hüdroelektrijaama, tammi, paisu või veehoidla rajamine või rekonstrueerimine.
  • Silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala.
  • Veekogu põhja elektriülekandeliini või -sidekaabli rajamine.
  • Veekogu (NB! v.a meri) süvendamise või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit.

NB! KMH tuleb teha igal juhul, kui:

  • merd, Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve süvendatakse alates pinnase mahust 10 000 kuupmeetrit;
  • muud veekogu süvendatakse alates pinnase mahust 500 kuupmeetrit;
  • merepõhja ning Peipsi järve, Lämmijärve ja Pihkva järve uputatakse tahkeid aineid alates ainete mahust 10 000 kuupmeetrit;
  • vooluveekogusse uputatakse tahkeid aineid alates ainete mahust 2000 kuupmeetrit;
  • muusse veekogusse uputatakse tahkeid aineid alates ainete mahust 500 kuupmeetrit.
  • Veekogu rajamine, kui selle veepeegli pindala on üks hektar või suurem, või kui eemaldatava pinnase kogus on vähemalt 10 000 kuupmeetrit.
  • Mere süvendamine või merre kaadamine alates mahust 500 kuupmeetrit.
  • Põhjavee võtmise korral 200 000–10 000 000 kuupmeetrit aastas.
  • Põhjavee kunstlik täiendamine, kui põhjavett moodustatakse 200 000−10 000 000 kuupmeetrit aastas.
  • Aastas üle 10 miljoni kuupmeetri vee juhtimiseks mõeldud akvedukti rajamine.
  • Veejuhtme rajamine, mille kaudu ärajuhitava vee keskmine vooluhulk on 10 miljonit kuni 100 miljonit kuupmeetrit aastas.
  • Reovee, mille reostuskoormus on vähemalt 2000 inimekvivalenti, kogumiseks kanalisatsioonitorustike rajamise korral.
  • Vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha reoveepuhastusseadme püstitamise korral, kui selle võimsus on üle 150 000 inimekvivalendi.

  • Vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti sette töötlemise ja kasutamise korral.

Kütuse ja keemiatoodete ladustamine:

  • Vähemalt 100-tonnise kogumahutavusega gaasihoidla rajamise või laiendamise ja kasutamise korral.
  • Vähemalt 10 000-kuupmeetrise mahutavusega ehitise või ehitiste rajamise korral nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.
  • Vähemalt 10 000-kuupmeetrises mahus nafta, naftakeemia- või keemiatoodete laadimise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha vähemalt 100 000-kuupmeetrise mahuga ehitise või ehitiste püstitamise korral nafta, naftakeemia- või keemiatoodete ladustamiseks.

  • Fossiilse kütuse või turba ladustamise korral kogumahuga vähemalt 1000 tonni.
  • Suurõnnetuse ohuga ehitise rajamise korral

NB! Igal juhul tuleb KMH teha ohtlikke kemikaale käitleva käitise rajamise korral, kui käitis on ühtlasi A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Infrastruktuuri ehitamine:

  • Tööstuspiirkonna arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Bussi- ja autoparkide arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Elurajooni arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Staadioni arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Haigla arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Ülikooli arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Vangla arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Kaubanduskeskuse arendamise korral, kui ei tule kohustuslikus korras teha KMH.
  • Raudteeliini või raudteejaama rajamise, laiendamise või pikendamise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha järgmistel juhtudel:

  • uue raudteeliini ehitamine või uue raudteejaama ehitamine, kui ühe rajaga raudteeliini puhul on vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
  • olemasoleva raudteejaama laiendamine, kui laiendamise tulemusel on raudteejaamas ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed;
  • olemasoleva raudteejaama jaamateede pikendamine pikkuseni vähemalt 1000 meetrit, kui raudteejaamas on ühe rajaga raudteeliini puhul vähemalt neli jaamateed ja kahe rajaga raudteeliini puhul vähemalt viis jaamateed.
  • Trammitee, metroo, ripptee ja samalaadse eritee rajamise korral, mida kasutatakse üksnes või peaasjalikult reisijate veoks.
  • Vähemalt 1200 meetri pikkuse tehiskattega lennurajaga lennuvälja rajamise, laiendamise või rekonstrueerimise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja ehitamiseks.

  • Tee rajamise või laiendamise korral.

NB! Igal juhul tuleb KMH teha:

  • kiirtee ehitamise korral;
  • üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamise korral;
  • ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamise korral vähemalt nelja sõidurajaga teeks.

NB! KMH-d ei tule teha, samuti ei ole keskkonnamõjude hindamise eelhindamist vaja teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamise või laiendamise korral.

  • Mootorsõidukite alalise võidusõidu- või testimisraja rajamise korral.

Turismimajandus, puhke-, spordi- või virgestusalade rajamine:

  • Suusakompleksi suusaraja, -tõstuki või köistee jaoks rajatiste ehitamise korral.
  • Väljaspool tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja veetmise rajatiste ehitamise korral.
  • Lõbustus-, vee- või teemapargi rajamise korral.
  • Golfiväljaku rajamise korral.
  • Loomaaia rajamise korral.

Muud tegevusvaldkonnad:

  • Ainete, esemete või toodete pinnatöötlus orgaaniliste lahustite kasutamisega, näiteks viimistlemine, trükkimine, katmine, rasvaärastus, veekindluse tagamine, kruntimine, värvimine, puhastamine või impregneerimine, kui orgaaniliste ainete kulu on üle 50 tonni aastas või üle 150 kilogrammi tunnis.
  • Orienteeritud kihiga puitplaatide, puitkiud- või puitlaastplaatide tootmine mahuga üle 600 kuupmeetri ööpäevas.
  • Vineeri tootmine üle 600 kuupmeetri ööpäevas.
  • Grafiidistamise või põletamisega grafiidi (tempersöe) ja elektrografiidi tootmine.
  • Elastomeere sisaldavate valmististe tootmine, kui tooret kasutatakse üle 800 tonni aastas.
  • Ööpäevas üle 10 tonni loomakorjuste ja loomsete jäätmete kahjutustamine või töötlemine.
  • Lõhkeainete regenereerimine või hävitamine.
  • Vähemalt 5-megavatise gaasimootori, vähemalt 50-kuupmeetrise keemiareaktori või vähemalt 50-megavatise gaasiturbiini testimine.
  • Tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.
  • Tegevus, mis võib kaasa tuua ebameeldiva või ärritava lõhnaaine eraldumise välisõhku.
  • Puidu ja puidutoodete keemiline töötlemine, välja arvatud töötlemine puidu sinimädaniku vastu, üle 75 kuupmeetri ööpäevas.
  • Tehismineraalkiu tootmine.