Selleks, et käsitleda ehitamisele kohalduvaid nõudeid, tuleb esmalt käsitleda ehitamise mõistet. Ehitusseadustik defineerib selle järgnevalt – ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitise füüsikalised omadused muutuvad näiteks seina värvimisel, sest valgus peegeldub pinna katmisel uue värviga teisiti, kui enne. On oluline, et kuna on soovitud katta võimalikult laia ehitustegevuse spektrit, siis on ehitamine ka vertikaalplaneerimine ehk ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega.

Loomulikult on ehitamise alaliikideks jätkuvalt järgmised tegevused.

• Ehitise püstitamine (ehk uue ehitise ehitamine) NB! Juriidiliselt on tegemist uue ehitise püstitamisega, kui olemasolev ehitis lammutatakse ja lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis;
• Ehitise laiendamine (ehk ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või allaehitamisega).
• Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine (ehk ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt, näiteks kui: muudetakse hoone piirdekonstruktsioone; muudetakse ja asendatakse hoone kande- ja jäigastavaid konstruktsioone;  paigaldatakse, muudetakse või lammutatakse tehnosüsteemi, mis muudab ehitise omadusi, sealhulgas välisilmet; muudetakse oluliselt ehitise tööparameetreid või kasutatavat tehnoloogiat; viiakse ehitis kooskõlla kasutusotstarbele vastavate nõuetega; või taastatakse osaliselt või täielikult hävinud ehitis.)
• Ehitise lammutamine (ehk ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. NB! Juriidiliselt käsitletakse olukorda, kui ehitist lammutatakse, aga lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.
• Uueks ehitustegevuse liigiks on olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamine samaväärsete vastu.

Ehitamise mõiste puhul on oluline, et alates 1. juulist 2015 on soovitud rakendada ehitamise mõistet võimalikult laialdasena, st teadlikult on soovitud hõlmata nii remonti, värvimist kui ka muid tegevusi, mida varem ei käsitletud seadusandluses kui ehitamist. Nimelt muutus Ehitusseadustiku jõustumisel seaduse rakendamine, sest ehitamisega seoses olevaid nõudeid saab nüüd esitada kõikidele ehitamisega seotud tegevustele, mitte ainult nendele, mis vajavad ehitusluba või -teatist. Seega kohalduvad ehitamise nõuded kõikide isikute suhtes, mitte ainult nende suhtes, kes tegelevad ehitamisega majandus- ja kutsetegevuses.

Seega ehitamise üldnõuded, samuti ehitamisele rakenduvad kvaliteedinõuded (Eestis ei ole riiklikult fikseeritud kvaliteedinõudeid, mistõttu kasutatakse Soome kvaliteedinõudeid) on sisuliselt kohustuslikud nii oma kodu aknalauda värvivale omanikule kui ka majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale ehitusettevõtjale.