Tere Kas korrektsem on kasutada terminit "töötasujuhend" ja rääkida selles "töötasust" või "palgajuhend" ja rääkida selles "palgast". Tegemist on avaliku sektori asutusega, kus kõik töötajad on töölepingulised.

Tere. TLS järgi hüvitatakse ületunnitöö vaba ajaga või rahas 1,5-kordselt. Kuidas õigesti aru saada ( selgitusi on erinevaid): Näide: kasutusel summeeritud tööaeg ja perioodi lõpuks on töötajal 25 ületundi. Ületunnid on 1,0 - kordselt juba koos põhitöötasuga igakuiselt tasustatud. 1. Kui hüvitame ületunnid rahas, kas peab ainult 0,5-kordselt juurde maksma? 2. Kui hüvitame vaba ajaga, kas selle vaba aja eest peab ka töötasu maksma?

Juhtkonna arvates on töötaja teinud firmale mittevajalikke oste ja soovib, et raamatupidaja peaks need summad kinni töötaja palgast. Kuidas peab olema kinnipidamised palgast vormistatud, kusjuures esinduskulude all tehtud kulutused oneelarves ette nähtud ja väiksed ja TSD deklaratsioonis ei maksustata. Kulutused kuus kuni 20 eur seni tehtud.

Tere! Kuidas peab maksustama olukorda, kus tööandja loobub töötaja vastu tekkinud nõudest? Selgituseks: • Töötajale arvestati ja maksti puhkusetasu ette ning sellelt deklareeriti ja tasuti maksud. • Lõpparve koostamisel selgus, et töötajale oli puhkusetasu enam makstud. Sellest tulenevalt tekkis tööandjal töötaja vastu nõue. Ka vastavad maksud deklareeriti ja korrigeeriti (miinuses) ning tasuti. • Töötaja ei tagastanud tööandjale enam makstud summat ning tööandja otsustas nõudest loobuda, kuna sissenõudmise kulud ületaksid saadavat kasu. Tulumaksuseadus § 48 lõike 4 punkt 9: Erisoodustus on muu hulgas: loobumine rahalise nõude sissenõudmisest, välja arvatud, kui prognoositavad mõistlikud kulud seoses rahalise nõude sissenõudmisega ületavad nõude suurust. Kas kui sissenõudmise kulud on suuremad kui saadav sissenõutav summa, siis ei pea seda loovutatud nõuet maksustama?

Kohtutäitur on esitanud töötaja suhtes sissetuleku arestimise akti, kus on kirjas: "Võlgniku sissetulek kuulub igakuiselt arestimisele täies ulatuses, st sissetuleku mittearestitav osa on 0€. " Kas töötajale ei peagi alati kätte jääma elatusmiinimum? Kas tööandjal on kohustus kogu töötaja sissetulek 100% kinni pidada? Sama töötaja suhtes on esitanud veel üks kohtutäitur sissetuleku arestimise akti, milles on kirjas, et "Sissetulekust mittearestitav summa on igakuiselt 1 palga alammäära ulatuses" ning "Täiendavalt kuulub arestimisele 20% palga alammäärast, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum".

Tere. Kui töötaja ei ole terve töölepingu aja jooksul esitanud nõuet nn valveaja eest (töölepingus on kirjas, et peab olema tel. teel lihtsalt kätte saadav ka puhkepäevadel, ei pea kuhugi sõitma ega midagi tegema ( lepingu sõlmimisel selgitati mis see tähendab ja et see ei ole rahaline vaid saab vabaaega tööajast, töösuhe kestnud üle 2aasta ja siiani ei ole kordagi selles küsimuses rahalist tasu nõutud, ei ole ka arvestust peetud ), siis lahkudes omal soovil, esitab ta kaaskirjas rahalise nõude valveaja eest. Küsimused: 1. Kuidas tööandja peaks reageerima (peab kaaskirjale reageerima? Kui ei tee seda, mis tagajärgeda peaks, siis tegelema hakkama?) 2. On tal seda õigus nõuda kui varasemalt on eelnev töösuhe toiminud ja seda valve eest rahalist tasu ei ole töötaja küsinud?

Töötaja on olnud alates 2018. aastast mitme lapsega vaheldumisi sünnituspuhkusel ja lapsehoolduspuhkusel ehk siis tööl käinud ei ole, samuti pole tal vahepeal töötasu muutunud. Nüüd soovib töötaja töölepingu lõpetada. Kuna tema viimane kehtiv töötasu on väiksem kui Statistikaameti poolt avaldatud viimase kvartali riigi keskmine brutokuupalk, siis on kohustus puhkusekompensatsiooni arvutamisel tema töötasu indekseerida. Kas saan õigesti aru, et indekseerimisel tuleb võrdlusperioodiks võtta 2025. aasta töötasu alammäär ja töötaja esimest korda sünnituspuhkusele minemise aasta (2018) töötasu alammäär? Mitte 2025 töötasu alammäär versus viimase lapsehoolduspuhkuse (2024) alguses kehtinud töötasu alammäär?

Meil on ettevõttes kasutusel summeeritud tööaja arvestus ning töötajatele edastatakse tööajakava hiljemalt iga kuu 20. kuupäevaks järgmise kuu kohta. Kui töötaja on graafiku saanud ja tööandja tühistab pärast seda ühe või mitu planeeritud töövahetust töömahu vähenemise või muul põhjusel, siis: -Kas tööandjal on õigus graafikut ühepoolselt muuta ja vahetusi tühistada? -Millistel juhtudel ja tingimustel on see lubatud? -Kas sellise tühistatud vahetuse eest tuleb töötajale maksta keskmist töötasu või muud hüvitist? Ehk see läheb TLS paragrahv 35 alla?

Tere Kui ettevõtes võtame praktikandi, siis kas peab tasu maksma? Olen lugenud, et kolmepoolse lepinguga (tööandja, kool, praktikant) ei pea tasu maksma. Kui tööandja võtab praktikandi siis tuleb vormistada tööleping ja tasustada. Kas tasustamisel on tasu määr või peab maksma vähemalt miinimumi ?

Kuidas toimida: kui töötaja töötab kuus osaldel päevadel ja teenib selle ajaga juba miinimumpalga välja, kas siis tööl mitte oldud aja eest tuleks veel lisaks maksta vähemalt miinimumtasu?

Tere! Küsimus müügitöötajate tulemustasu korralduse kohta - suheldes Tööinspektsiooniga selgus, et tulemustasu korraldust ei ole võimalik tööandja algatusel muuta, kuna tulemustasu = töötasu ning töötasu saab muuta vaid poolte kokkuleppel. Kas tulemustasu korraldust on võimalik muuta kui see on tähtajaline? Nt kehtib kuni 01.01-31.12 ja iga järgneva aasta alguseks muudetakse tulemustasu süsteemi? Lisaks, hetkel viitavad müügitöötajate töölepingud tulemustasu korralduse eraldi dokumendile. Kas see peab ka olema tööandja ja töötaja vahel allkirjastatud või piisab tulemustasu korralduse tutvustamisest töösuhte alguses?

Tere Kui ettevõtte eesmärk on kõrgeklienditeenduse tagamiseks maksta ka nn kvaliteeditasu siis kuidas oleks seda õigem vormistada? Töölepingus Nr1. Punkt 1. Töötaja töötasu koosneb põhitasust ja kvaliteeditasust. 1.1. Töötaja põhitöötasu on 1000 eurot (bruto) 1.2. Põhitöötasule lisandub kvaliteeditasu 200 eurot (bruto) töölepingu punktides 2.1 ja 10.1 ning ametijuhendis loetletud töökohustuste ja vastutuse laitmatu täitmise eest. 1.2.1 Töökohustuste laitmatut täitmist kontrollib igakuiselt ettevõttete juhataja. 1.2.2 Töökohustus(t)e mitte täitmise korral või nende rikkumisel võidakse kvaliteeditasu vähendada või üldse mitte välja maksta. 1.2.3 Kvaliteeditasu vähendamine või mittemaksmine vormistatakse tööandja käskkirjaga. Või on see õigem lisada töötaja lisatasu käskkirja, mille alused juhatus vaatab üle ja kinnitab kord aastas. Sõnastus a la: 1. Lisatasude arvestamise alused ja maksmise kord 1.1 Lisatasu teenuse ja e-poe toodete müügist: • Lisatasu arvestatakse kollektiivselt kogu personali poolt arvestuskuul müüdud toodete kattest. • Lisatasu arvestamisel võetakse aluseks töötaja poolt tööl oldud aega. • Teenustööde müük: kõik läbi e-poe kliendile müüdavad teenused • toodete kate: läbi e-poe müüdud toodete / materjalide kate teenuse müük 0,5% kattest toodete müük 0,5% kattet 2.2 Kvaliteeditasu • lisatasu arvestamise korra punkti 1 alustel arvutatud summasid nimetatakse võimalikuks maksimaalseks tööandja poolt makstavaks lisatasuks, milles sisaldub: a) kvaliteeditasu kuni 100 eurot, klientide pretensioonide ja kaebuste puudumise eest. b) boonus kuni 100 eurot töölepingus ja ametijuhendis loetletud töökohustuste laitmatu täitmise eest. See tähendab, seda et kui tööandjal töötajale pretensioone pole, makstakse kogu lisatasu lisaks põhipalgale välja aga kui töötaja on näiteks rikkunud töökohustusi või ametijuhendit, siis on tööandja otsusega õigus kinni pidada maksimaalselt kuni 100 eurot olenevalt rikkumisest.

Tere Küsin üle, kas öötöö eest tuleb maksta 1.25 kordne tasu olenemata sellest, mitu tundi töötaja vahetuses öötööd teeb? Ehk ei ole vahet, kas ta teeb seda 2 h või 8h? Juhul kui see pole lepingujärgselt siis tema töötasu sisse juba arvestatud.

Esimesed 15 päeva saab tööandja maksuvabalt maksta välislähetuse päevaraha 75 eurot (kalendrikuus). Kas tööandja peab seda maksma kui tasuta toitlustamine ei ole tagatud? Mitu % võib sellisel juhtul päevaraha vähendada? Kui tööandja jätkab maksmist endise seaduse kohaselt: max 50 eurot ja 32 eurot, kas see on OK?

Kas seoses töötasu alammäära tõusuga tohib lepingus olla edasi tunnitasuks vana (4.86) alammäär , millele lisandub lepingu järgi lisatasu. Kokku tuleb tunnitasu suurem kui alammäär.