Kas peale töötasu vähendamist §37 lg1 järgi peab puhkusetasu, haigustasu ja lõpparvet arvestama ilma töötasu vähendamise kuudeta?

Tere, Ühes varasemas küsimuses puhkusetasu arvestamise kohta, kui puudub viimase 6 kuu töötasu ja tegemist on tükitöö alusel töötava töötajaga, siis oli teie hinnang, et lähtuda tuleb miinimumtasust. Kuidas see konkreetelt toimub? Kas säilitan puhkusepäevade hulka jäävatel tööpäevadel miinimumtasu (725,-)? Või peaks seda kuidagi teisiti tegema?

Tere, Töötaja läheb puhkusele 02.05.2023-15.05.2023 Puhkuseraha väljamaks 27.04.2023 Programm võtab arvestuse alusel keskmine töötasu 6 kuu enne ( oktoober 2022-märts 2023) Kas see on õige? hoolimata sellest, et puhkus mai kuus. või tuleb teha ümberarvestust, kui andmed tulevad (aprilli kuu eest) Ettetänades, Marina

Tere! Uurin sellist asja, töötaja viibib puhkusel 2 kuud. Esimene kuu oli tavaline tasustatud puhkus (sellega kõik korras), teine kuu praegu osapoolte kokkuleppel tasustamata puhkusel. Terve selle 2-kuu perioodi vältel viibib töötaja oma koduriigis (välismaal). Nüüd on selgunud, et tasutamata puhkuse ajal on töötaja ootamatult haigestunud. On külastanud oma koduriigis erakorralist vastuvõttu (vastav nn 1-leheküljeline raport olemas). Mure seisneb selles, et kui välismaalane, kes töötab Eestis ja Eesti ettevõtte heaks, kuid viibib tasustamata puhkusel (tasustamata puhkuse kord on teada) väljaspool Eestit ja on ootamatult haigestunud, siis kuidas tööandja peaks juriidiliselt käituma? Töötaja on maininud, et on oma perearsti Eestis haigusega kursis hoidnud. Kas siinkohal võib tööandja paluda töötajal mingit dokumentatsiooni, et fikseerida haigusleht tasustamata puhkuse ajal? Ette tänades!

Õpetaja puhkuse periood on 26.06-13.08.xx. Lasteaia palgapäev on kalendrikuu viimane tööpäev. Millised variandi on puhkusetasu väljamaksmiseks (kui ei maksa välja eelviimasel tööpäeval enne puhkust). Kollektiivleping puudub.

Lugupeetud Kristi Sild. Ootan väga vastust sellele küsimusele.Töötaja töötas asutuses19.4.2021-3.5.2022. Töötajal oli osalise töövõime otsus kuni 24.10.2021. 13.märtsil 2023 saadab Eesti Töötukassa otsuse muutmise, et töötaja osalise töövõime perioodi on pikendatud 25.10.2021-24.10.2026. Kas tööandja on kohustatud töötajale, kelle tööleping on lõppenud, kasutamata puhkuse hüvitamise päevad ümber arvestama ja talle juurde tasuma? Osalise töövõimega töötaja põhipuhkus on 35 kalendripäeva.

Добрый день, У меня вопрос по поводу расчёта отпускных. Например, работник получает 1000.- в месяц. Отработал 3 месяца (1000 х 3) получил зарплату и в четвёртом месяце какое-то время был на больничном. Получил например, зарплату 600.- + больничный 250.-. После, пятый и шестой месяц работал полностью (1000.- х 2). После этих шести месяцев работы он берёт отпуск. Надо расчитывать отпуск как: Põhipuhkus töötasu säilitakse или Põhipuhkus 6 kuu keskmine tasu? Заранее спасибо за ответ. Ульяна

Töötaja tööleping lõpeb 3.märtsil 2023. Töölepingu järgi on palgapäev kuu 6-ndal kuupäeval. Millised on kuud, mille töötasud on töötajale sissenõutavaks muutunud ja mille alusel arvutatakse keskmine kalendripäevatasu?

Töötaja töötas asutuses19.4.2021-3.5.2022. Töötajal oli osalise töövõime otsus kuni 24.10.2021. 13.märtsil 2023 saadab Eesti Töötukassa otsuse muutmise, et töötaja osalise töövõime perioodi on pikendatud 25.10.2021-24.10.2026. Kas tööandja on kohustatud töötajale, kelle tööleping on lõppenud, kasutamata puhkuse hüvitamise päevad ümber arvestama ja talle juurde tasuma?

Tere Meil ettevõttes reeglina arvestatakse puhkusetasu kekmise järgi. Inimeste tasud on väga erinevad. Osadel on kuupalk ja osadel on tunnitasu. Suurem osa inimesi töötab graafiku alusel. Meil ühel töötajal on kokkulepitud kuupalk, aga ta töötab graafiku alusel ning tema igakuine töötasu on väga erinev. Arvestasime puhkusetasu keskmise alusel. Nüüd nõuab ta, et maksaksime töötasu säilitamise meetodi alusel. Kas me peame igale töötajal eraldi meetodit kasutama või saab rakendada ühte meetodit kõigile

Märtsis makstakse välja eelmise aasta eest aastaboonus. See jagatakse 1/12 eelmise aasta igale kuule. Kui töötaja läheb puhkusele veebruaris, siis eelmise aasta boonus ei ole veel teada ja ta saab vähem puhkusetasu. Kas veebruari puhkusetasu tuleb uuesti arvutada ja see vahe, mis aastaboonuse lisandumisel eelmistele kuudele puhkusena vähem saada, juurde maksta? Ja teine küsimus on jooksva aasta aastaboonuse kohta. 2023 aasta boonus selgub järgmisel aastal. Ehk 2023 aasta puhkusetasud on väiksemad, sest ei ole midagi, mida 1/12 kuudele lisada. Nüüd töötaja küsib, et ta saab seetõttu vähem puhkusetasu. Kuidas on selline lähenemine reguleeritud? Töötaja väidab, et igasse kuusse tuleks mingi kokkuleppeline osa juurde arvutada (ja ka välja maksta), et rohkem puhkusetasu saada. Kui me seda ka teeksime, siis tekib väga keeruline olukord, et järgmise aasta alguses kui tegelik aastaboonus selgub ja toimub ümberarvestus, võib juhtuda, et töötaja saab mingi raha juurde, mis on tore. Aga võib ka juhtuda, et tuleb mingi summa tagasi arvutada ja kui see on suur summa, siis ei ole teda kuidas töötajad käituvad sellises olukorras.

Tere! Soovin täpsustavalt üle küsida emapuhkusel viibinud töötaja puhkusepäevade kohta kuna tööandja hetkel tegeleb puhkusegraafiku koostamisega, kus tuleb eelmise aasta kasutamata põhipuhkuse päevad samuti märkida. Vahetult enne, kui töötaja läks emapuhkusele (endine rasedus- ja sünnituspuhkusele), kasutas ta ära kõik oma väljateenitud põhipuhkusepäevad. Tähendusega, et kõik 28 põhipuhkusepäeva kasutati enne 19.09.22 ära. Emapuhkusel viibiti vahemikus 19.09 kuni 27.12.22 (vastav märge MTA-s ka tehtud). Emapuhkuse lõppedes otsustas töötaja tööle naaseda. Lugedes TLS § 68 lg 2, soovin täpsustada, et kui töötaja on 2022 põhipuhkuse täies ulatuses ära kasutanud, viibinud emapuhkusel (100 päeva), tagasi tööle naasenud, siis tegelikult matemaatiliselt, arvestatakse ema puhkuse perioodi eest töötajale juurde põhipuhkuse päevi? Ehk 28 päeva ära kasutatud, emapuhkusel 8 uut põhipuhkuse päeva teeninud, tagasi tööle tulnud alates 28.12.22 millega puhkusepäevade arvestus ka jätkus. Kas olen õigesti aru saanud? Tänan teid mõistva suhtumise ja tagasiside eest!

Kas aastalõpu seisuga puhkusereservi arvutatakse kuue eelmise kuu pealt, alates november või alates detsember tasudelt?

Kas sünnituspuhkusel oldud aja eest tekib õigus korralisele puhkusele?

Seoses töömahu olulise vähenemisega soovib tööandja töötajad saata jaanuaris kollektiivpuhkusele kaheks nädalaks. Puhkusepäevi on töötajatel selleks ajaks vähe ja nad läheksid nende päevadega miinusesse. Puhkusegraafikut uueks aastaks ka veel ju tehtud ei ole. Kui nüüd mõni töötaja otsustab puhkuse ajal või peale puhkust, et ta lahkub firmast, kas siis tööandjal on õigus puhkuserahasid tagasi nõuda? Kuidas sellisel puhul peaks tööandja käituma, et oleks kõik seaduslik või ei ole õigus ilma graafikuta töötajaid puhkusele saata (kuigi teatame varem sellest ette).