TLS § 47 lg 4 Tööandja võib tööaja korraldust ühepoolselt muuta, kui muudatused tulenevad tööandja ettevõtte vajadustest ja on mõlemapoolseid huve arvestades mõistlikud. Töötaja töölepigus on kirjas, et töötab vahetustega, töövahetuste pikkus on 8h. Nüüd on tööanjdal vaja muuta ettevõtte vajadustest lähtuvalt tööaja korraldust ja viia osa töötajaid (näiteks ainult üks üksus) üle 12h töögraafikule. Kas see on võimalik ühepoolselt või siis ikka ainult poolte kokkuleppel, ja kui töötaja nõus ei ole ja muud tööd ei ole, siis on koondamisolukord.

Soovin täpsustada, kas õpetaja võib töötada ühe tööandja juures õpetajana 35 tundi nädalas ja sama tööandja juures laborandina 5 tundi nädalas?

Kas töötaja võib töötada ühe tööandja juures ühes ametis 40 tundi nädalas ja teises ametis 5 tundi nädalas?

Tere päevast! Palun öelge, kas isa on vanemapuhkusel kuni lapse kolmanda eluaastani. Kas laps saab minna lasteaeda ühe aasta ja kuue kuu vanuselt, kui isa on ikkagi vanemapuhkusel kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni?

Milline on õige hetkel kehtiv puhkeaja korraldus? Kas on taastatud eelnõuga varasem tava, kus iganädalane puhkeaeg sisaldab igapäevast puhkeaega: tavapärase tööaja arvestuse korral esmaspäevast reedeni tuleb töötajale tagada 48 tundi järjestikkust puhkeaega ning summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi.

Tere, Ettevõttes on kasutusel 4-kuuline summeeritud tööaja arvestus. Kui töötaja on nõus haigestunud kolleegi asendama ja teeb lisapäeva, siis oleme sama kuu töötasuga maksnud talle välja need nn. asendustunnid 1,5 kordelt. Ehk, näiteks kui töötaja tegi 12-tunnise lisavahetuse, siis perioodi keskel makstakse talle kuupalk + 12 tundi 1,5-kordselt. Neid väljamakstud 12-tundi enam summeeritud tundide arvestuses ei arvestata. Kas nii võib teha? Või kuidas perioodi keskel asendustunde tasustada saaks? Kui me neid koheselt välja ei maksa, siis töötajad asendama ei tule, sest perioodi lõpuks ei pruugi ületunde olla.

Tere! Tööandja kohustus on pidada tööaja arvestust. Kuidas seda korrektselt teha? Kasutame Begin programmi. Kas on piisav, kui salvestame igakuiselt Begini tööaja raporti, milles on kirjas normtunnid, tehtud tunnid ja üle-alatunnid?

Tere Töötaja töötab summeeritud tööajagraafiku alusel. Kolmandal ja neljandal graafiku järgsel päeval töötab töötaja öövahetuses kell 20.00-08.00. Tekkis küsimus, et kui töötaja lõpetab viimase graafiku järgse vahetuse 5nda päeva hommikul siis kas töötaja võib võtta puhkust alates viiendast päevast ehk samast päevast, kui öövahetus lõppes või peaks puhkusepäeva võtma alates 6ndast päevast? Kas tööpäevaks loetakse graafiku järgset vahetust või kalendaarseid päevi? Kas vahetus 20.00-08.00 on üks tööpäev või kaks tööpäeva?

Tere Kui töötaja on vanemapuhkusel ja kasutab seda perioodiliselt (nt vahepeal katkestab vanemapuhkuse) ning teeb tööd (vanemapuhkust kasutab nt samal ajal isa). Seejärel läheb jälle vanemapuhkusele. Ehk et tekivad töölepinguga nö tööampsud. Kas siis sellisel juhul on kõik korrektne?

Tere! Töötaja on avaldanud soovi vähendada oma töökoormust. Kuidas oleks korrektne arvestada summeeritud tööaega ja sellest tulenevaid võimalikke üle/alatunde arvestusperioodi (6 kuud) keskel, kui muudatust soovitakse summeerimisperioodi keskel? Kas peaks muudatuse kehtima hakkamise kuupäevaks kõik võimalikud üle- või alatunnid välja maksma ja alustama uue koormusega arvestust nullist või peaks need kandma edasi vähendatud koormusega osale arvestusperioodist ja tegema lõppkalkulatsiooni perioodi lõpus nagu tavaliselt? Töötajate töögraafikud on eelkoostatud kogu perioodiks, järgmise kuu lõplik graafik kinnitatakse eelneva kuu 15ks kuupäevaks.

Tere Kuidas on osalise koormusega töötajal koolitusel osalemise ajal tööajaarvestus. Kui töötaja on 0,5 koormusega tööl (4 tundi päevas), kuid osaleb mitmepäevasel koolitusel (nt 8 tundi koolitus), siis kuidas arvestada tööaega tööajatabelisse. Näiteks 5 päeva koolitust - kas läheb iga päeva peale siis 8 töötundi? Või läheb tema tavapärane tööaeg arvesse?

Mis hetkest hakkab jooksma tööaeg? Kui ettevõttes on kohaldatud uksekiibi kasutamine, millega registreeritakse tööle tulek ja töölt minek, kas siis tööle registreerimise hetkest või kui ollakse juba tööandja territooriumil?

Soovime erandkorras teha 1.mai nö tööpäevaks ning anda töötajale 3.mai nö vaba päeva, ehk siis töötaksime reede, 3.mai, nö ette. Kuidas oleks seda õige vormistada (kas käskkiri vms) ja kas töötandja peab 1.mai tööpäeva eest maksma topelttasu? Kas töötajatel on õigus keelduda 1.mail töötamisest? Millest peaks veel tööandja teadma, et sellist ühekordset kollektiivset muudatust sisse viia?

Töötajal on kogunenud hulk ületunde, mis on tekkinud pika aja jooksul kokkuleppel tööandjaga ning on hüvitatavad vabas ajas. Töötaja ei soovi ületunde jooksvalt välja võtta, mis on tekitanud arvestatava ületundide hulga. Kas tööandjal on õigus kohustada töötajat ületunde välja võtma?

Ühe lepinguga 0,3-se koormusega, puhkus 28 päeva. Teise lepinguga 0,6-se koormusega, seal ka puhkus 28 päeva. Ja siis veel kolmanda lepinguga koormusega 0,1 ning ka sel lepingul puhkus 28 päeva.Lepingud kõik tähtajatud. Mitu puhkusepäeva tal 2023. aasta eest seisuga 01.01.2024 puhkusereservis peaks olema, kui ta 2023. a ühegi lepingu alusel ei puhanud (ja kõik 3 lepingut olid olemas juba 01.01.2023)?