Diana Beltadze, Statistikaameti registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projektijuht

Töötamise registri ametinimetuse ja töökoha asukoha andmeid vajavad Sotsiaalministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kutsekoda, Tööinspektsioon, Kaitseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Rahandusministeerium ning kohalikud omavalitsused.

Oluline sisend analüüside ja rahvaloenduse jaoks

Töötajate statistika on sisendiks väga paljudele analüüsidele. Kiirelt muutuvates oludes tuleb leida uusi lahendusi, kuidas inimene ja riik omavahel suhtlevad ning kuidas riik inimeste mobiilsust arvestades oma teenused kujundab. Lõpptulemusena võidavad kõik. Erasektor saab täpsemat statistikat töötasu kohta ametiala järgi maakondades ja omavalitsustes. Riik saab täpsemad andmed töökohtade ja tööjõu liikumise kohtatööjõuvajaduse uurimiseks ja seireks nii regionaalsel kui ka piirkondlikul tasandil. Samuti saame parema ülevaate soolisest palgalõhest. Statistikaameti jaoks on töötamise registrisse lisanduvad uued andmed vajalikud registripõhise rahvaloenduse korraldamiseks.

Euroopa Liidus on suund sellele, et rahvaloendused hakkavad toimuma senisest sagedamini ning riikidelt oodatakse loendustulemuste detailset ja asukohapõhist esitamist. Miks on asukohapõhine esitamine vajalik? Näiteks kohalikud omavalitsused vajavad andmeid elanike elu- ja töökoha vahelise liikumise (pendelrände) kohta, et planeerida vajadustele vastavat ühistransporti. Töökohtade asukohta teades saab hinnata, miks kuskil ettevõtted suletakse ja kas näiteks taristu olemasolu või puudumine on seda mõjutanud. Niisugune kompleksne teave, näitlikustatuna kaardil, mis esitab Eesti inimeste ja ettevõtete paiknemist, nende omavahelist seotust, kasutamata ressursse ja probleemseid piirkondi, on regionaalpoliitika seisukohalt hädavajalik, eriti olukorras, kus räägitakse töökäte puudusest.

Registriandmete olemasolu ja kvaliteet

Selleks, et statistilisel näitajal oleks mõte ja seda saaks kasutada, peab näitaja vastama teatud tingimustele. Hinnastatistikal ei oleks mõtet, kui hindade juures ei ole mainitud, mis toodete või teenuste ja millise ajahetke hindadest on jutt. Rahvaarvul pole mõtet, kui sellele ei lisandu ajalist määratlust ega viidet, mis piirkonna rahvaarvust räägitakse. Analoogiliselt ei oleks töötajatega seonduval statistikal suurt mõtet või selle kasutamine oleks väga piiratud, kui selles ei sisalduks töökoha andmeid aadressi täpsusega. Selline täpsus annab näitajale vajaliku kvaliteedi.

See, et töötajate asukoht võib muutuda, ei tähenda, et asukoha andmeid ei peaks koguma. Sellisel juhul peaks andmeid just rohkem koguma, et saaks hea pildi, milline on tööjõu liikumise dünaamika, ja seda saaks teiste tegurite konteksti asetada. Mobiilsuse suurenemine ei tähenda aadressiandmete ebatäpsemaks muutumist, vaid nende andmete sagedasemat muutumist. Näiteks aktsia-, kauba- ja valuutaturgudel muutuvad noteeringud pidevalt, kuid hindadel põhinevat statistikat tehakse väga palju.

See, et mõni näitaja sageli muutub, ei tähenda, et seda ei peaks analüüsima. Sageli on see just märk sellest, et näitajale peab hakkama rohkem tähelepanu pöörama. Töötaja asukoht mõjutab muude tegurite hulgas kohalikku tarbimist, logistilisi lahendusi, maksuraha laekumist, töötaja ostetavaid olmeteenuseid, kinnisvaraturgu jne. Need võtmesõnad näitavad, kui tähtis on töötaja asukoha täpne teadmine.

Praktilised näpunäited

Ametinimetust ega töökoha aadressi ei ole vaja märkida töötajatel, kelle töötasu saamise aluseks on võlaõiguslik leping või asjaolu, et ta on

• juhtimis- või kontrollorgani liige;
• ametniku või teenistuja abikaasa;
• kohaliku omavalitsuse komisjoni liige, kes ei ole volikogu liige.

Aadressi märkimise põhimõtted

Kui töötaja töötab ühe tööandja mitmes tegutsemiskohas, märgitakse aadressiks see koht, kus ta töötab suurema osa ajast.

Kui töötaja töötab kodus (kaugtöö), või tema tegutsemiskohta pole võimalik määrata, märgitakse töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress, kust töötaja tegevust juhitakse.

Alltöövõtja töökoha aadress on kliendi aadress, kui:

1) teenuse osutamise leping on tähtajatu või sõlmitud vähemalt kaheks aastaks,

2) tegevus toimub kliendi aadressil ja

3) klient on alltöövõtjale eraldanud alaliseks kasutamiseks ette nähtud ruumid.

Vastasel korral märgitakse alltöövõtja töökoha aadressiks tööandja tegutsemiskoha aadress.

Aadressi märkimise erijuhtumeid on üksikasjalikumalt käsitletud Maksu- ja Tolliameti kodulehel töökoha aadressi määramise juhendis.

Ametinimetuse märkimine

Ametinimetuse valikul tuleb lähtuda töö sisust ja kvalifikatsioonist, mida see eeldab. Sama ametinimetus võib mõnikord liigituda eri ametirühmadesse (nt õpetaja – oleneb, mis koolis ja mis tasemel ta õpetab). Klassifikaatori ametinimetus ei ole alati see, mida kasutatakse asutuses igapäevasuhtluses (nt asutuses kohvihaldjas, klassifikaatori järgi sekretär).

Klassifikaatori kasutamine

Otsing peab olema nii täpne kui võimalik, tuleks mitte kasutada üldiseid määratlusi, vaid proovida pigem sünonüüme. Klassifikaatori kasutamist aitab selgitada veebipõhine eesti- ja venekeelne koolitusmaterjal Statistikaameti kodulehel: https://www.stat.ee/tootamise-registrisse-ametinimetuse-ja-tookoha-aadressi-andmete-lisamine.

Mis aitab leida koodi?

Koodi määramisel aitab, kui esitame endale järgmised küsimused:

• missuguses valdkonnas tegutsetakse?
• kas tegu on juhi töökohaga?
• millist kvalifikatsiooni töö eeldab?

Töötaja on juht, kui

• tal on alluvad;
• tal on rahaline või juriidiline vastutus;
• tal kulub tööajast juhtimisele suurem osa kui sisulise töö tegemisele.

Ettevõtte juhid liigituvad ettevõtte tegevusala järgi, osakondade juhid osakonna tegevusala järgi. Juhid ja asetäitjad liigituvad samasse rühma, kui asetäitjal ei ole spetsiifilist vastutusvaldkonda (nt asedirektor IT-alal).

Töödejuhataja on alluvatega töötaja, kes ei liigitu 1. pearühma:

• kaevanduse, tööstuse ja ehituse töödejuhatajad on rühmas 312;
• kontorijuhatajad (juhivad 4. rühma kontoritöötajaid ja klienditeenindajaid) on rühmas 3341;
• peakokad on rühmas 3434;
• kontorite, hotellide jm asutuste koristus- ja majapidamistööde juhatajad on rühmas 5151;
• väikepoepidajad on rühmas 5221, talupidajad rühmas 61;
• müüjate vahetusevanemad on rühmas 5222.

Kombineeritud töökoht

Kui töötaja töölepingujärgsed ülesanded jagunevad mitme ametirühma vahel, tuleb lähtuda järgmistest reeglitest.

Erinevate kvalifikatsiooninõuetega tööülesannete korral tuleb amet liigitada kõrgemat kvalifikatsiooni eeldavasse pearühma (nt autojuht-laadija liigitada autojuhi järgi 8. pearühma, mitte laadija järgi 9. pearühma).

Nii tootmise kui ka turustamisega tegelevad ametid (nt pagar, kes ise ka müüb tooteid) tuleb liigitada tootmise järgi.

Kui eelnevad tingimused on võrdsed (nt jurist-raamatupidaja), liigitada ajaliselt suurema osatähtsusega rühma.

Kui töökoht eeldab paralleelselt teadus-arendustöö ja õppetöö tegemist, tuleb see liigitada õppetöö järgi.

 

 

KOMMENTAAR

Krista Teearu, Robby & Bobby OÜ juhatuse liige, teabevara peatoimetaja

Töötamise registrist tulenevad palgaandmed ametikohtade lõikes on nüüd ka avalikult saadaval: ametipalk.stat.ee

See on väga kasulik visualiseeritud andmebaas, lõpuks ometi on meil olemas värsked ja objektiivsed palgaandmed. Soovitan kõigil uurida ja kasutada.