Peale tööjõu liigub üle riigipiiride ka ettevõtlus. Lihtsa vormi ja väikse mahuga ettevõtlus muutub kogemuste kasvades keerulisemaks ja ulatuslikumaks. Näiteks alguses lähetatakse töötajaid välisriiki tööle mõnele objektile, seejärel renditakse tööjõudu välisriigi ette­võtjale, järgneb majandustegevus välisriigis püsiva tegevuskoha kaudu, seejärel registreeritakse välisriigis äriühing ning tegevus tipneb sellega, et asutatakse Euroopa äriühing.

Enne kui tekib püsiv tegevuskoht välisriigis, on ettevõtte juhtimiskeskus ja huvikese koduriigis.

Kui ettevõttel on püsiv tegevuskoht välisriigis, on ta seal maksu- ja aruandekohustuslane kõnealuses riigis toimuva majandustegevuse ulatuses.

Uue äri- ja majanduskeskkonnaga kaasnevad teist­sugused maksuseadused ja nõuded aruandlusele, seetõttu on oluline teada, mis tingimusi peab ettevõte täitma, mis aruandeid esitama ja mis makse maksma. Kasumi arvutamisel on maksuhaldurid eriti nõudlikud, seega tekitab praktikas kõige rohkem maksuvaidlusi püsiv tegevuskoht.