Krista Teearu

Võrdleme kolme tasuliiki:

• töötasu;
• juhatuse liikme tasu (tegelikult samuti käsundusleping, sama loogika on nõukogu liikmel ja MTÜ erinevate nimetustega juhtorganite liikmetel);
• tasu muu võlaõigusliku lepingu alusel – käsundusleping või töövõtuleping.

Tabel. Tasuliikide võrdlus

* Õigus puhkusele, lepingu lõpetamise piirangud, miinimumtasu, tööaja piirang, vastutuse piirang, töötervishoiu reeglid jms.

Litsentsitasu ja autoritasu

Autoriõigus tuleneb autoriõiguse seadusest ning kehtib kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste korral. Isiklikud autoriõigused (kes on teose autor) jäävad alati kehtima. Varalisi autoriõigusi saab võõrandada. Teose kasutamiseks teise isiku poolt sõlmitakse autorileping.

Autorilepingul võib olla kaks eesmärki, mille eristamine on maksustamisel oluline.

1. Lepingu eesmärk on uue teose loomine – autorilt tellitakse konkreetne artikkel, maal või uuring. Selline tegevus loetakse töövõtuks ja maksustatakse vastavalt – eraisikule makstud tasult makstakse kõik palgamaksud, kulusid maha ei saa arvata.
2. Lepingu eesmärk on olemasoleva teose kasutamine. Seda loetakse litsentsilepinguks. Litsentsitasu maksustatakse tulumaksuga (TuMS § 16), aga mitte sotsiaalmaksuga (loetakse passiivseks tuluks nagu renditulugi). Litsentsitasu maksja peab tulumaksu kinni pidama. Saaja mingeid kulusid maha arvata ei saa.

Kui litsentsitasu makstakse väljaspool riigipiire, tuleb lähtuda riikidevahelisest maksulepingust. Maksulepingutes on enamasti eraldi reeglid litsentsitasu maksustamise kohta.

Litsentsitasu maksuseaduste mõistes on veidi laiem kui autoritasu. Litsentsitasu reeglid laienevad ka tööstus-, kaubandus- ja teadusseadme ning tööstusliku, kaubandusliku ja teadusalase oskusteabe kasutada andmisele ning nende kasutamise õiguse võõrandamisele. Renditasu ja litsentsitasu eristamine on rahvusvaheliste tehingute korral oluline, maksumäärad võivad olla erinevad.

Tasu konkurentsipiirangu eest

Töölepinguseaduse § 23 alusel võib sõlmida töötajaga konkurentsipiirangu kokkuleppe. Selle leppe alusel võtab töötaja kohustuse mitte töötada tööandja konkurendi juures või mitte tegutseda tööandjaga samal majandus- või kutsetegevuse alal.

Selline kokkulepe kehtib ainult juhul, kui:

1. see on vajalik, et kaitsta tööandja erilist majanduslikku huvi, mille saladuses hoidmiseks on tööandjal õigustatud huvi, eelkõige kui töösuhe võimaldab töötajal tutvuda tööandja klientidega või tootmis- ja ärisaladusega ning nende teadmiste kasutamine võib tööandjat oluliselt kahjustada;
2. konkurentsipiirang peab olema ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud.

Töölepinguseaduse § 24 lisab, et kokkulepe võib kehtida ka pärast töölepingu lõppemist, kui lisaks eelnevalt nimetatud tingimustele on täidetud järgmised kolm tingimust:

1. kokkulepe on sõlmitud kirjalikult;
2. tööandja maksab töötajale kokkuleppest kinnipidamise eest pärast töölepingu lõppemist igakuist mõistlikku hüvitist;
3. kokkulepe on sõlmitud kuni üheks aastaks arvates töölepingu lõppemisest.

Huvitav fakt on see, et kui kokkulepe ei ole vormistatud korrektselt, aga töötaja konkurentsipiirangut järgib, on tööandjal ikkagi kohustus tasu maksta (TLS § 24 lg 2).

Mõistliku hüvitise suuruse kohta ei ole selgeid reegleid välja kujunenud, aga Riigikohus on öelnud (RK 3-2-1-39-11), et hüvitis peab moodustama märkimisväärse osa töötaja palgast (30% ulatusliku piirangu eest loeti väheseks). Näiteks kui keelata apteekril töötada apteekrina, peab see protsent olema ilmselt märksa kõrgem kui siis, kui keelata raamatupidajal töötada teiste apteekide juures (raamatupidaja võib ju muudes sektorites ka töötada).

Lepingus võib kokku leppida ka leppetrahvi. Kui leppetrahvi lepingus ei ole, saab kahju sisse nõuda töölepinguseaduse § 74 alusel, aga ainult kohtu kaudu. Konkurentsipiirangu leping tuleks kindlasti lasta koostada pädeval juristil, muidu ei pruugi see leping üldse kehtidagi.

Konkurentsipiirangu kokkulepet on mõlemal osapoolel võimalik ühepoolselt lõpetada nii töösuhte ajal kui ka pärast seda.

Tööandja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda igal ajal, teatades sellest töötajale vähemalt 30 kalendripäeva ette (TLS § 25 lg 1).

Töötaja võib konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda kahel juhul, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 päeva ette:

1) kui tööandja huvi konkurentsi piiramise vastu ei ole asjaolude muutumise tõttu enam mõistlik;

2) 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud.

Töötasu liigid

Töötaja töötasu maksustatakse ikka ühtemoodi, aga tasu arvestamise loogika võib olla erinev. Vaatame levinumaid tasuliike.

1. Kuutasu

Kuutasu arvestatakse töötatud tööpäevade alusel.

Näide kuutasu kohta

Brutotöötasu on 1000 eurot. Mais oli 22 tööpäeva.
a) Töötaja töötas kõik 22 tööpäeva – brutotöötasu on 1000 eurot.

b) Töötaja oli ühe päeva haige – brutotöötasu on 1000 / 22 × 21 = 954,55 eurot.

2. Tükitöötasu

Tükitöötasu makstakse tükkide hinnakirja järgi.

Näide tükitöötasu kohta

Õmbleja saab tasu 50 eurot iga õmmeldud kleidi eest. Ta õmbles mais 14 kleiti, töötasu on 700 eurot bruto.

Tööandja peab tagama, et kui inimene töötab täistööajaga, on tema töötasuks vähemalt palga alammäär. Ka siis, kui töötasu arvestamise aluseks on tükitöötasu.

3. Lisatasu ehk tulemuspalk

Tööandja võib teatud tulemuste saavutamise eest töötajale lisatasu maksta.

Näide lisatasu kohta

Jätkates eelmise punkti näidet: kui õmbleja õmbleks 15 kleiti, siis saaks ta 50 eurot lisatasu.

Lisatasu suurus ja arvestamise metoodika peab töölepingus selgelt kirjas olema. Kui lepingus on lisatasu arvestamise metoodika olemas ja töötaja kokkulepitud nõuded täidab, siis on töötajal õigus lisatasu nõuda.

Kui tulemustasu on seotud tööandja kasumi või käibega, siis eelduslikult võetakse arvestuse aluseks vastava aasta kinnitatud majandusaasta aruanne.

4. Agenditasu (müügimeeste tasu)

Kui tulemustasu on seotud kolmandate isikutega sõlmitavate lepingutega (tavaline tasuliik müügimeeste korral), siis eelduslikult tekib töötajal õigus tasule, kui tööandja on oma kohustused kolmanda isiku ees täitnud (TLS § 31, § 679–682 (agenditasu reguleerivad punktid)). Sellist tulemustasu tuleb maksta iga kuu. Kui kokkulepe sätestab pikema maksetähtaja, on töötajal õigus nõuda ettemaksu. Töötajal on õigus tutvuda tasu arvestusega.

5. Preemia

Tööandja võib ühepoolselt maksta töötulemustest mittesõltuvat preemiat, nt 100 eurot jõulupreemiat. Keskmise tasu arvestamisel seda arvesse ei võeta.

Töötasu maksmine töö mitteandmisel

Kui tööandjal ei ole töötajale tööd anda, peab tööandja maksma talle keskmist töötasu (TLS § 35).

Kui tööandja ei saa töötajale kokkulepitud ulatuses tööd anda ettenägematutest, temast mitteolenevatest majanduslikest asjaoludest tulenevalt, on tal lubatud kolmeks kuuks aastas töötaja töötasu vähendada kuni miinimumpalgani (TLS § 37). Töötajal on sellisel juhul õigus ka proportsionaalselt vähem tööd teha.