Soome tööturg on lähipiirkonna tööotsijatele ja ettevõtjatele mitmel põhjusel ligitõmbav, seega on Soome maksuamet pidanud vajalikuks üksikasjalikult selgitada nõudeid, mis kehtivad Soomes töötavatele ja ettevõtlusega tegelevatele mitteresidentidele. Anname ülevaade peamistest nõuetest.

Välisriigi töötajad renditööjõuna Soomes

Tööjõu rentimise all mõistetakse tegevust, mille korral tööjõudu rentiv ettevõte annab oma töötajad teise ettevõtte (töö tellija, tööjõudu kasutava ettevõtte) käsutusse. Tööjõudu rendile andnud välisriigi ettevõtte ja Soomest pärit töö tellija vahel kehtib ärileping.

Töötajal on töösuhe ettevõttega, mis rendib tööjõudu välisriiki (kõnealusel juhul Soome Vabariiki) ja see ettevõte maksab ka töötaja töötasu. Tööd tehakse siiski Soomest pärit tellija juhtimise ja järelevalve all ning üldiselt ka tema objektidel ja tema töövahenditega.

Näide 1

Tööjõurent Eestist Soome

Eesti ja Soome ettevõte on sõlminud lepingu töötaja saatmise kohta Soome ettevõtte ehitusobjektile. Töötaja töötasu maksab Eesti tööandja. Tööd juhib ja tegevuse üle otsustab Soome ettevõte. Tegemist on tööjõurendiga.

Tööjõurent hõlmab peale tavapärase renditud töö­jõu ka näiteks olukordi, kui töötajal ei ole töösuhet otse Soome tellijaga lepingu sõlminud tööjõurendi­firmaga, vaid rendileandja rendib töötaja teiselt ettevõttelt. Sellisel juhul peetakse deklareerimis­kohustuslikuks tööandjaks renditöötajale töötasu maksvat tööandjat, kellega töötaja on töösuhtes.

Näide 2

Renditööjõu edasirentimine

Saksamaa ettevõte rendib ühe saksa ja kaks läti töötajat Taanis tegutsevale ettevõttele, mis omakorda rendib töötajad edasi Soomes tegutsevale töö tellijale seal töötamiseks.

 

Töötajatel on töösuhe Saksamaal asuva ettevõttega, mis on töötajate deklareerimise kohustusega välisriigi tööandja. Läti töötajad on renditöö eest saadava palgatulu korral Soomes maksukohustuslased alates esimesest tööpäevast. Maksulepingu kohaselt on Soomel õigus maksustada Saksamaal elava töötaja palgatulu ainult siis, kui töötaja viibib Soomes kauem kui kuus kuud.

Tööjõurendi ja alltöövõtu erinevused

Alltöövõtu korral on juhtimis- ja järelevalve­kohustus alltöövõtjal. Tööjõu rentimisel vastutab tööde juhtimise eest töö tellija ehk renditööjõudu kasutav ettevõte.

 

Alltöövõtu puhul annab töötajatele töövahendid alltöövõtja. Tööjõu rentimise korral annab töötajatele töövahendid töö tellija. Alltöövõtu puhul vastutab tööde lõpptulemuse eest alltöövõtja. Tööjõu rentimise korral vastutab töö lõpptulemuse eest töö tellija.

Näide 3

Alltöövõtt

Leedu ja Soome ettevõte sõlmivad töövõtulepingu tööks Soome ehitusobjektil. Töötaja töötasu maksab Leedu tööandja. Leedu ettevõte vastutab oma töötajate töö juhtimise ja järelevalve eest objektil ning lõpptulemuse eest. Leedu ettevõte otsustab ise, mitut töötajat ta vajab. Tegemist on alltöövõtu, mitte tööjõu rentimisega.

Tööjõurendi ja tööjõu vahendamise erinevused

Tööjõu vahendamist tuleb teatud olukordades eristada tööjõu rentimisest. Kui välisriigi tööjõudu pakkuv ettevõte tegutseb vaid vahendajana ega ole töötajate tegelik tööandja, siis ei ole tegemist tööjõu rentimisega. Soome ettevõttest saab selliste töötajate tööandja, kui nad asuvad tööle Soome ettevõtte teenistuses. Kõik tööandja kohustused lasuvad sellisel juhul Soome ettevõttel.

Näide 4

Tööjõu vahendamine

Leedu ettevõte vahendab töötajaid tööle Soome koristusfirmasse. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahenditega. Töötajate töötasu maksab Soome koristusfirma. Töötajate tööandja on Soome koristusfirma.

Töötamine füüsilisest isikust ettevõtjana

Mõnikord on vaja kaaluda, kas tööjõu rendisuhte või otsese töösuhte asemel töötatakse iseseisva füüsilisest isikust ettevõtjana. Otsustada tuleb alati juhtumi­põhiselt.

 

Iseseisva ettevõtjana saadud tuluga on tavaliselt tegemist siis, kui töö tellijal ei ole selget juhtimis- ega järele­valvekohustust, ettevõtja kasutab oma töö­vahendeid ning töötab oma ruumides. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, kas töötaja pakub teenust avalikult, ning kes vastutab töö lõpptulemuse eest. Kui need tingimused ei ole täidetud, on tegemist töösuhtega.

Näide 5

Töösuhe füüsilisest isikust ettevõtjaga

Eesti ettevõte pakub Soome ehitusfirmale tööle Eestist pärit FIE-dena tegutsevaid põrandaplaatijaid. Töö toimub Soome ettevõtte juhtimise ja järelevalve all ning tema vahenditega. Samal objektil töötavad ka Soome töötajad, kellel on kehtiv töösuhe Soome ettevõttega.

 

Sellises olukorras peetakse Soome ehitusfirmat ja Eesti plaatijaid töösuhtes olevateks ja selle alusel peetakse tasu, mida ehitusfirma plaatijatele maksab, töötasuks.

Tuluallikamaksu kinnipidamise vältimine

Kui välismaisel ettevõttel ei teki Soomes alalist tegevus­kohta, ei ole ettevõttel kohustust tasuda Soomes tulu­maksu, kuid soomlasest töö tellija on kohustatud kinni pidama välismaisele ettevõttele makstud tasust tuluallikamaksu (aktsiaseltsi või muu ühingu/ühenduse korral 13% ning FIE korral 35%), kui töö on tehtud Soomes. Maksu kinnipidamist saab vältida, kui taotleda ja esitada vajalikud tõendused või teha registreeringud.

Välismaine ettevõte väldib 0% tulumaksukaardi esitamise või ettemaksuregistrisse kandmisega tuluallikamaksu kinnipidamist ning tuluallikamaksu tagastuse taotlemist. Tulumaksukaardi ja ettemaksuregistrisse registreeringu täidetust on lihtne kontrollida, aga selgituse kohta ei ole kirjeldatud, millisest põhjendusest piisab, et maksu kinni ei peetaks. Välistavalt on määratud, et selgitust ei aktsepteerita maksu kinni pidamata jätmise põhjusena ehitus-, mullatööde, vesiehitustööde või muude ehitustööde, paigaldus- või montaažitööde, laevaehituse, transpordi, koristus-, hoolde- või raviteenuste eest tasu maksmisel. Nende tööde puhul võib töö tellija jätta tuluallikamaksu kinni pidamata vaid juhul, kui tasu saaja on kantud ettemaksuregistrisse või esitab 0% tulumaksu kaardi.

Tulumaksukaart

Kui välismaisel ettevõttel on Soomes ainult ajutised, lühi­ajalised ja üksikud tööülesanded, mida ettevõte suudab piiritleda ja mille kohta on tellimisleping, võib ta taotleda tulumaksukaarti, mille puhul kinnipeetava maksu määr on automaatselt 0%. Tulumaksukaart antakse tähtajaliselt kindla tööülesande jaoks ning eeldusel, et välismaisel ettevõttel ei teki Soomes alalist tegevuskohta.

 

Välismaine ettevõte taotleb tulumaksukaarti blanketil 6202e “Välismaise ettevõtte taotlus tulumaksukaardi saamiseks” (“Lähdeverokortti”). Avaldusele tuleb lisada välismaine äriregistri väljavõte ja selle tõlge soome, rootsi või inglise keelde. Avalduse läbivaatamist kiirendab see, kui välismaine ettevõte lisab avaldusele koopia töövõtu- või tellimislepingust töö kohta, millele taotletakse tulumaksukaarti.

Registreerimine ettemaksuregistrisse

Kui ettevõttel on Soomes erinevad tööülesanded, kuid ta ei saa tegevust alustades neid kõiki piiritleda, on ettevõttel soovitatav taotleda ettemaksuregistrisse kandmist. Registrikanne kehtib kindlaksmääratud aja. Ettemaksuregister on avalik ning tasu maksja peab kontrollima, kas väljamakse saaja kuulub registrisse.

Soome Vabariiki tööjõudu regulaarselt rentival välisriigi ettevõttel on soovitatav registreerida end Soomes tulumaksu ettemaksuna kinnipidamise registris.

Registrisse kandmine ei mõjuta ettevõtte tulu maksustamise kohustusi Soomes. Tulu maksustamise kohustus määratakse selle põhjal, kas ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht.

 

Registreerimine eeldab, et tööjõudu rentiv ettevõte on riigist, millega Soomel on maksuleping. Koos avaldusega esitatakse selgitus tegevuse kohta Soomes, asukohariigi äriregistri väljavõte ja selle soome-, rootsi- või ingliskeelne tõlge ning nimekiri isikutest, kellel on ettevõtte asukohariigi seaduste alusel õigus ettevõtet esindada. Avaldusele tuleb lisada ka koopia Soomes tehtava töö kohta sõlmitud lepingust (tööjõu rendileping).

 

Tööandja kohustused

Välismaine ettevõte on alati kohustatud esitama Soome maksudeklaratsiooni töötasude kohta, mis on makstud Soomes maksukohustuslasest töötajale. Kui välis­maisel ettevõttel tekib Soomes püsiv tegevuskoht või on ettevõte vabatahtlikult registreerunud Soome tööandjate registris, on välisriigi ettevõttel tööandjana samad kohustused kui soomlasest ettevõttel.

Tööandjate register

Tööandjate registrisse kantakse Soomes regulaarselt töötasu maksvad tööandjad. Enne töötasu maksmist Soomes peaks välisriigi ettevõte registreeruma töö­andjate registris. Kui töötasu makstakse ajutiselt, tegutseb ettevõtja ajutise tööandjana. Ajutisi tööandjaid tööandjate registrisse ei kanta. Ajutise tööandjana tegutsev ettevõte peab esitama töötasu maksmise kohta maksudeklaratsiooni ning kui ta on maksnud töötasu, siis tasuma tööandja makseid. Kui töötasu ajutiselt ei maksta, peab tööandjate registrisse kantud ettevõte esitama asjakohase avalduse.

Registreerimiskohustus on ettevõttel, kellel on Soomes püsiv tegevuskoht, kui ta maksab püsiva tegevuskohaga seotud töötasu regulaarselt vähemalt kahele töötajale või rohkem kui kuuele ajutiselt ja lühiajaliselt töötavale töötajale.

Registreeruda võib vabatahtlikult. Kui välisriigi ette­võte on Soome tööandjate registris, ei pea Soomes töötavad töötajad ise hoolitsema selle eest, et nende maksud oleksid ettemaksuna tasutud, ära jäävad käik maksuametisse, prognoositava tulu teatamine ning tulumaksu ülekandmine.

 

Registreerimine tähendab, et ettevõttel on tööandjana kohustus töötaja tasult tulumaks kinni pidada töötaja tulumaksukaardi või tuluallikamaksukaardi alusel, kinni peetud tulumaks deklareerida ning kanda üle Soome maksuametile.

 

Soomes kuni kuus kuud viibiv välismaa töötaja saab maksuametist tuluallikamaksu kaardi. Kui töötaja maksukaarti ei esita, tuleb töötasust kinni pidada tuluallikamaks 35%. Üle kuue kuu Soomes asuv isik saab tavalise maksukaardi ja kui ta maksukaarti ei esita, tuleb töötasust kinni pidada tulumaks 60%.

Töötaja registreerimine

Renditöötaja, kes tuleb Soome Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudast, Jerseylt või Kasahstanist, on kohustatud maksma Soomes palgatulult makse alates esimesest tööpäevast. Selleks on töötajal vaja Soome isikukoodi. Kui töötaja tuleb Soome ajutiselt ehk vähem kui aastaks, siis võib ta saada isikukoodi maksuametist. Kui ta saabub Soome vähemalt aastaks, peab ta taotlema isikukoodi linnavalitsusest.

Maksuametis või elukohajärgses linnavalitsuses tuleb isiklikult kohal käia, et isikukood saada.

Isikukoodi saamiseks vajalikud dokumendid on järgmised:

• Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna kodanikel kehtiv pass või Schengeni piirkonna ametlik isikutunnistus ning tõend elamisõiguse registreerimise kohta (kui Soome saabumisest on möödunud kolm kuud)
• kehtiv pass ning elamisluba isikutel, kes ei ole Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna kodanikud
• tööleping või töösuhte peamiste tingimuste kirjalik kirjeldus.

Maksuametist antakse töötajale maksukaart või ette­maksuna tasutavate maksude kaardid, millel on arvutatud makstava maksu summa. Kui töötaja töötab ehitusobjektil, saab ta maksuametist ka maksunumbri, mida on vaja ehitusobjektil kantava pildiga nimesildi jaoks.

 

Kui tööandja ei ole Soomes tööandjate registrisse registreeritud, peab välisriigist tulev renditöötaja ise hoolitsema selle eest, et teenitud töötasult maksud tasutakse. Maksud maksab renditöötaja maksuametist saadud maksukaartide alusel ettemaksuna. Soomes kuni kuus kuud viibiv välisriigi töötaja saab maksuametist tuluallikamaksukaardi ning üle kuue kuu viibiv isik progressiivsele maksustamisele vastava maksukaardi.

 

Ettemaksuna kinnipeetava maksu määramiseks peab töötaja võtma ühendust oma töö- või elukohajärgse Soome maksuametiga soovitatavalt kohe Soomes töö alustamisel, kuid hiljemalt töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Näide 6

Ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramise tähtaeg

Kui töö algab 5. jaanuaril 20X2, peab töötaja taotlema ettemaksuna kinni­peetavate maksude määramist hiljemalt 28. veebruaril 20X2.

Ettemaksuna kinnipeetavate maksude määramisel arvatakse töötasust maha töötamise ajal igakuine maksu­vaba tulu. Kui tööperioodi jääb ainult osa mõnest kuust, arvutatakse maksuvaba osa iga tööpäeva kohta.

Näide 7

Ettemaksuna kinnipeetava tulumaksu arvutamine

Töötaja töötab Soomes kolm kuud ja 14 päeva. Tema töötasu on 1500 eurot kuus ja mittetäieliku kuu eest 1000 eurot.

Töötaja maksustatav töötasu on Soomes seega 5500 eurot, millest arvatakse kuupõhiselt maha 510 eurot kolme kuu kohta ja päevapõhiselt 17 eurot neljateistkümne päeva eest (5500 – (3 x 510 + 14 x 17) = 3732 eurot).

Töötajale määratakse ettemaksuna kinnipeetav tulumaks summalt 3732 eurot muutumatu tuluallikamaksu määra 35% alusel.

Ehitusala maksunumber ja maksunumbrite register

Soome ehitus­objektil töötaval isikul peab olema objektil viibides nähtaval kohal nimesilt, millele on märgitud ka maksunumber. Maksuamet kannab maksunumbrite registrisse isiku personaalse maksunumbri ja muud asjaomased andmed. Ehitussektori töötajate kandmist registrisse tuleb eraldi taotleda. Taotluse võib esitada isik ise, tema tööandja või ehitusobjekti peatöövõtja. Maksuamet võib kanda isiku registrisse ka omaalgatuslikult.

 

Sotsiaalkaitse

Soome lähetatud renditöötaja koduriigi sotsiaal­kindlustusamet võib väljastada töötajale tõendi A1, kui töötaja on pärit Euroopa Liidust, Islandilt, Norrast, Liechtensteinist või Šveitsist.

 

Iisraelist, Kanadast või USA-st saabuval isikul on vaja lähetatud töötaja tõendit päritoluriigi asjakohasel blanketil, mis tõendab, et töötaja kuulub endiselt koduriigi kindlustuskaitse alla. Tõendi kehtivusaja jooksul ei ole vaja Soomes sotsiaalkaitsemakse maksta.

 

Kui töötajal ei ole lähetatud töötaja tõendit ja töö kestab vähemalt neli kuud, nõutakse töötajalt kindlustatud isiku haiguskindlustusmaksu. Nõue kehtib kõikidest nimetatud riikidest pärit töötajate kohta.

Töö alustamise teade

Töö alustamise teade tööandjalt tuleb esitada kahe kuu jooksul pärast töö alustamist.

Välisriigi tööjõudu rentiv ettevõte peab esitama teated Soomes töötavate oma töötajate kohta. Teated esitatakse iga töötaja kohta eraldi blanketil “Renditöötaja töö alustamise teade” (“Ilmoitus vuokratyöntekijästä”). Teade esitatakse Eestist, Lätist, Leedust, Poolast, Rootsist, Norrast, Taanist, Islandilt, Moldovast, Gruusiast, Valgevenest, Mani saarelt, Guernseylt, Bermudast, Jerseyst või Kasahstanist saabuvate renditöötajate kohta. Lisaks tuleb teade esitada siis, kui renditöötaja saabub riigist, millega Soomel ei ole maksulepingut. Teade tuleb esitada töötamise alustamisele järgneva kuu lõpuks.

Välisriigi renditöötajate tööandja on kohustatud esitama töötajate kohta töö alustamise teated ka juhul, kui ta on registreeritud Soome tööandjate registrisse. Kui välisriigi renditöötajate tööandja ei esita töö alustamise teadet või esitab selle pärast tähtaega, võidakse talle määrata trahv.

Maksudeklaratsioon

Maksudeklaratsioon tuleb esitada hiljemalt 7. või 12. päevaltöötasu maksmisele järgneval kuul.

Tööandjate registrisse kantud tööandja peab kandma kinni peetud tulumaksu maksuameti pangakontole ja esitama maksukonto veebiteenuse kaudu maksudeklaratsiooni. Maksukonto on maksude iseseisva deklareerimise ja maksmise teenus.

Aastadeklaratsioon kalendriaasta lõpus

Välisriigi tööandja peab esitama kalendriaasta jooksul renditöötajatele makstud tasude kohta aastadeklaratsiooni.

Aastadeklaratsioon esitatakse deklareeritavale aastale järgneva aasta jaanuari lõpuks. Soomes kuni kuus kuud viibivate töötajate puhul kasutatakse blanketti “Aastadeklaratsioon piiratult maksukohustuslastele tehtud maksete kohta” (“Vuosi-ilmoitus rajoitetusti verovelvollisille maksetuista suorituksista”, 7809e).

Üle kuue kuu Soomes viibivate töötajate puhul kasutatakse aastadeklaratsiooni blanketti (“Vuosi-ilmoituslomaketta”, 7801e).

Kui välisriigi renditöötajate tööandja ei esita aasta­deklaratsiooni või esitab selle pärast tähtaega, võidakse talle määrata trahv.