Tere. Meie ettevõte plaanib sõlmida lepingu mittetulundusühinguga (mis ei kuulu soodustuste nimekirja) reklaamiteenuste osutamiseks. Lepingu raames on ette nähtud meie ettevõtte logo kandmine selle organisatsiooni esindajate riietusel võistluste ajal ning reklaampostituste ja mainimiste avaldamine sotsiaalmeedias. Palume selgitada: Kas neid kulusid saab käsitleda reklaamikuludena? Kas meie ettevõttele tekivad antud juhul lisa maksukohustused? Oleme tänulikud teie selgituste eest.

Tere Sooviks küsida üle - kas tekib erisoodustuse kohustus kui ehitada töötajatele lihtne jõusaal tasuta kasutamiseks? Kui oleks soov jõusaali kasutamise eest küsida tasu, siis kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha? Eraldi ettevõte luua? Samas avalikuks kasutuseks seda teha ei soovi, ainult oma töötajatele. Kuidas oleks võimalik kasutada ikkagi 400€ maksuvaba töötervishoiu kulutust antud juhul? Ette tänades!

Tere Veoautojuht sai ülekaalu eest trahvi ning maksis trahvi ära. Kui tööandja on otsustanud hüvitada trahvi töötajale siis kas väljamakse maksustatakse tulumaksuga, kuna trahv saadi tööülesannete täitmise ajal tööandja sõidukit kasutades?

Tere, kui raamatupidamisteenuseid osutav ettevõte omab aktsiaid ja saab nendelt finantstulu, kas see mõjutab käibemaksu proportsiooni? Samuti, kui on antud välja mõned intressiga laenud, kas siis laekunud intress läheb arvesse käibemaksu proportsiooni arvestamisel?

Kolm inimest on loonud ühise koolitusettevõtte ja on juhatuse liikmed. Kõik kolm väljastavad oma koolitusteenuse eest loodud koolitusettevõttele arveid. Nad soovivad teha ühise koolitusettevõtte arendamiseks "Arenduspäeva", tulevad kokku ja panevad aasta eesmärke kirja, mis koolitustega turule tulla, turundusplaan. Mis kulutusi saavad nad teha arenduspäeva tarbeks? Kas nö. snäkke saab panna kuludesse, mis lauale panevad? Hüvitada ühise koolitusettevõtte alt transporti asukohta?

Kolm inimest on loonud ühise koolitusettevõtte ja on juhatuse liikmed. Kõik kolm väljastavad oma koolitusteenuse eest loodud koolitusettevõttele arveid. Kas juhatuse liikmed saavad endale maksta sõidukompensatsiooni välja ühisest koolitusettevõttest?

The company has permitted employees to charge their personal cars at the company charger at the price specified on the invoice, without any additional markup. How should we identify the electricity consumption for these employees? Additionally, should this arrangement be classified as a fringe benefit for employees and has this mesuare an additional taxation for company?

Töölepinguga töötaja maksuvaba majutuskulude piirmäär kalendrikuus kokku võib olla kuni 500 eur Tallinnas ja Tartus ja lisandub kuni 250 eur muudel juhtudel (01.01.2025.a.) ? Kokku 750 eur koos käibemaksuga kalendrikuus töötaja kohta? Nimetatud summat ületav osa kuulub maksustamisele erisoodustusena? Kas töötajate majutamiseks tehtud kuludelt saab sisendkäibemaksu mahaarvata (KMS § 30)?

Tere. Kas ja millistel tingimustel võib emaettevõte anda oma tütarettevõttele laenu? Emaettevõte asub Rootsis ja omab 100% tütarettevõtet Eestis.

Tere! Otsisin mõistet topeltmaksustamise kohta ja reegleid sellega seoses, kuid need puudutavad siin vaid erievatest riikidest tulude saamist. minu arvates on probleem ka Eestis. Olen korteriühistu liige, arvete üks lõpp-maksjaid ja tundsin huvi ühistule sissetulevate arvete vastu. Avastasin sealt kummalise arvutuse: kui arvel on 2 rida päevaelektri ja ööelektri tarbimistest, siis selle järele lisatakse taastuvenergiatasu ning elektriaktsiis, kuigi 2 viimast ei ole kaup, ega teenus, vaid maksud. Siis on need 4 rea summad kokku arvestatud, joon all, ning seejäerl rida: "Kokku kaubad ja teenused"= 4 rea summad kokku. Alles seejärel on arvel rida "Käibemaks" ja see 22+ võetakse muuhulgas ka taastuvenerigatasult ja elektriaktsiisilt. Kuna 2 on tõesti tooted, 2 maksu ei ole tooted, ega teenused, siis neid makse käibemaksuga maksustada ei tohiks olla lubatav. See on maksu maksustamine käibemaksuga. Need 2 maksu võivad arvel asuda vaid peale käibemaksu arvutamist ja sisalduda arve kogusummas, kuid mitte käibemaksu arvutamise alusena. Sama seis on ka gaasiarvetel. Käibemaksuseaduse § 1 kõige esimene rida ütleb sama: et käibemaks arvestatakse kaupade/toodete/teenuste müügilt. Kui valitsus mõtleb alaliselt makse juurde ja tõstab nende määrasid ning kui samal ajal neid ridu lisatakse arvetele enne käibemaksu arvutamist, on see valitsusele "eelarveaukude täitmiseks kindlasti kasulik, kogu ülejäänud rahvale (sh ka ettevõtjatele) mitte. Kas sellele küsimusele on kusagil seadustes vastust, miks nii toimitakse, et sisuliselt on aktsiisid iga arvega ka käibemaksulisa saanud? Ilmselt ei olegi asi summa suuruses, mis eraisikutel, suurtööstustel ja kaubanduskeskustel on erinevad, vaid KMSi rikkumises? Palun öelge, kust leian teistest seadustest selle kohta sätte, et see on lubatav, kuigi siis jääb vastuolu KMSiga ikka alles? Palun Teie arvamust!

Tere! Vastavalt Meretöö seadusele korraldab kapten reederi kulul laevaperele toidu varumise ja laevapere liikmete korrapärase toitlustamise laeval. 1. küsimus- kas need toidutsekid võib ettevõtte kuludesse kanda ja käibem. tagasi küsida? 2. küsimus- sama kalalaev asub rahvusvahelistes vetes, kas töötajatele võib maksta välislähetuse päevaraha (kuigi toitlustamine on neile tasuta?) Ette tänades, Eve

Ettevõtte müüb sõiduauto oma töötajale. 50% maksumusest tasub töötaja kohe, ülejäänud 50% maksumusest ajatatakse 3-le aastale. Ajatamisel ei rakendata intresse. Kas on tegemist erisoodustusega?

Välislähetus toimub 04.11-13.12. Määrus sätestab, et peale 15 päeva saab maksuvabalt maksta 32€ kalendrikuus. Kas 01.12-13.12 on võimalik maksata uuesti maksimaalselt 50€ kui on tegemist ühe järjestikuse lähetusega?

Tere, Eesti ettevõttel on tütred Lätis ja Leedus. Emaettevõte on andnud laenu tütardesse, käivitamise faasis investeeringute katmiseks. Tütardes olev omaniku laenukohustis kataks nende negatiivse omakapitali, kui see omakapitali koosseisu konverteerida. Eestis saaks seda teha vabatahtliku reserviga, mida hiljem (kui omakapital piisav) saaks maksuvabalt tagasi omaniku laenuks konverteerida. Kuidas on Läti ja Leedu ettevõtte puhul? Kas vabatahtlik reserv on ka Lätis ja Leedus aktsepteeritud? Millised on võimalused, et kui Läti-Leedu ettevõttes omaniku laen omakapitali koosseisu konverteerida, et seda saaks hiljem maksuvabalt omakapitali koosseisust tagasi kanda (omanike laenuks)?

Kui Sihtasutusele mille tegevuseks on riigikaitse toetamine ja abistamine saab (annetatakse) või soetab sõiduauto, teeb sellele sihtfinantseeringutelt saadud tulu arvelt remonti, siis annab tasuta kasutamiseks riigikaitsega tegelevale asutusele või annetab Ukrainale. Kas sellega võib kaasneda mingeid maksuriske, kuidas tõestada, millised dokumendid peaksid seda tehingut tõestama.