Tere Eesti käibemaksukohustuslasest äriühing osutab teenust KMS § 2 lg 5 alusel (töökuulutuste avaldamine oma portaalis). EE kliendid ning eraisikud maksustatakse 22%-ga ; EU klientide puhul, kes on KM-kohustuslased, kasutatakse pöördkäibemaksustamise põhimõtet. Sellega on selge. Aeg-ajalt on kliente väljaspool EU-d (USA, Inglismaa, Filipiinid, Norra jne). Kuidas nende puhul tuleks käituda? Kas arve 0%-ga? Kui jah, kuidas seda deklareerida? Lisan juurde, et alati ei ole teada, kas ettevõtte on oma riigis maksukohustuslane või mitte.

Saame igakuiselt teenusarveid väljapool Euroopa Liitu asuvatelt ettevõtetelt (nt Atlassian Pty Ltd, VAT Number: EU372001951). Arvele on märgitud nende “EU” algusega KM kood. Kas on korrektne kasutada nende soetuste puhul “reverse charge” põhimõtet ning deklareerida KM ridadel 1, 4, 5, 7 ?

Tere, Eesti ettevõte tegeleb tehnoloogia arendamisega. Tänaseks on arendustiim peamiselt Lätis, seal on kohapeal töötajad ning ka kontor. Ettevõtet juhitakse Eestist ning ka siin on kontor ja töötajad. Ettevõttel on püsiv tegevuskoht seega ka Lätis ning ettevõte on nii Eestis kui ka Lätis km-kohustuslane. Küsimus tekkis kulude osas, mis jagunevad kahe tegevuskoha vahel, nt erinevad pilveteenused, töötajate jagamise platvorm jms. Kas on (maksu)korrektne, kui sellised kulud kajastame täielikult nt Eestis käibedeklaratsioonil (EU soetus, pööritamine), kuid kulud jagame nii Eesti kui Läti vahel? Sellisel juhul antud teenus Läti KMD-l ei kajastu, kuid n-ö Läti kui püsiva tegevuskoha aruandes (mis tuleb ju ka riigile esitada) kajastub.

Tere, Eesti Firma 1 esitab arve Eesti Firmale 2 aktsiiskauba eest. Eesti Firma 1 kauba tootjaks ning tarnijaks on Taani Firma (omab VAT numbrit ja tavaladu). Kaup liigub Taanist otse Eesti firma 2 aktsiisilattu. Millist käibemaksumäära peab Eesti Firma 1 arve esitamisel rakendama Eesti Firmale 2.Siseriiklikku käibemaksumäära? Teine küsimus: Kui Eesti Firma 2 soovib et kaup saadetakse tema kliendile Poola otse Taanist. (transpordikulude kokkuhoid ilmselt) Millist käibemaksumäära peab rakendama Eesti firma 1 esitatades arve Eesti firmale 2 ? Sooviksin endale lõplikult selgeks teha selliste tehingute sisu. Ette tänades

Eesti ettevõtesse, mis kuulub rahvusvahelisse gruppi, lähetati Hispaanias tegutseva sõsarettevõtte poolt töötaja. Lähetus on vajalik Eesti ettevõtte majandustegevuseks. Lähetuse pikkus on 3 kuud ja see on registreeritud Tööinspektsioonis. Töötasu ja päevarahad maksab Hispaania ettevõte, mis hiljem edastatakse eesti ettevõttele teenusarve kaudu. Eesti ettvõte maksab otse majutuse ja autorendikulud .Siit ka küsimus: kas Eesti ettevõte peab majutuse ja -autorendikulusid käsitlema vastuvõtukuludena või võib käsitleda neid kui teenuse pakkkumisega otseselt seotud kuludsid. Ette tänades

Tere, meie ettevõte saadab Eesti aktsiisilaost kaupa Leedu aktsiisilattu, selleks et kaup liiguks edasi ostjale Venemaale. Leedu deklarant vormistab ekspordi deklaratsiooni Venemaale, eksportijaks oleme deklaratsioonil märgitud meie. Arvel me kirjutame kauba ostjaks Venemaa kauba lõppsaajat ja kauba saajks Leedu aktsiisilao pidajat-deklaranti nende LT KMKR-iga. Deklareerime selliseid tehinguid kui EL müüki ja VD-s ostjaks näitame seda Leedu aktsiisilao pidajat. Kas me toimime õieti ning kas me ei peaks Leedus käibemaksukohustuslasena registreerima ja milline karistus võib olla selle eest, kui me pidime Leedus KMKR saama ja midagi seal deklareerima ning pole seda teinud?

Tere Eesti äriühing soovib osta teenust Eesti kodanikult (füüsiline isik), kelle püsiv tegevuskoht on Londonis. Äriühing kannab makse ka Londoni panga kontole. Kas on vaja sõlmida füüsilise isikuga mingisugune teenuse ostutamise leping ja kuidas maksustada väljamakset?

Eesti käibemaksukohustuslasest äriühing soetas Suurbritanniast kauba. Tollis maksti ära nii käibemaks kui tulumaks. Tarnijalt saime arve, kuhu nad on lisanud GB käibemaksu maksumääraga 20%. Kas see on korrektne või peaksime tarnijalt käibemaksuta arve küsima?

Tere, kas on mingit piirangut (maksud, nõuded, aruandlus) selleks, et Eestis asuv osaühing (100% osanik asub FR) avab pangakonto mujal Eestist väljaspool? Näiteks, avada pangakonko Marseillis, Prantsusmaa pangas? Millised ohud sellega kaasnevad? Tänan!

Kuidas maksustatakse tehinguid mitteresidendist füüsilise isikuga, kellel puudub Eesti isikukood ja teenuse osutamine toimub Indoneesias (projekteerimisteenus)?

Meie Eesti ettevõte osutab teenust nii Eestis kui Soomes - Soomes on tegevuseks seadmete paigaldus uutele laevadele. Meie esitame Soome tellijale arveid 0% käibemaksuga vastavalt EL direktiivile. Soomes on meil püsiv tegevuskoht, aga käibemaksukohustuslased me seal ei ole. Nüüd osutab sealsamas laeval meile teenust Soomes tegutsev Eesti ettevõte, kes tahab meile esitada arved Soome 24% käibemaksuga, samas meie ei saa seda käibemaksu ju kusagilt tagasi küsida. Kas pole mingit võimalust ka seal rakendada pöördmaksustamist või 0% käibemaksu või on veel mingi kolmas võimalus?

Ostame teenust Šveitsi äriühingult, kes on ka Šveitsi käibemaksukohustuslane. Teenuse sisuks on imporditud kauba transport USAst Eestisse, terminali käitlemisteenus jms, mis on vajalik, et kaup jõuaks meieni. Ettevõte esitab teenuse eest arve Šveitsi käibemaksukohustuslase numbri alt, millel käibemaksu ei lisandu. Arvel on viide “VAT EXEMPT / ART 23 § 2 SUB 7 OF SWISS FEDERAL VAT LAW, 12.06.2009.” Lugesin KPMG kommentaare Šveitsi KM seaduse kohta: Art. 23 Supplies exempt from the tax 2 Exempt from the tax are: 7. transport services and ancillary logistic activities, such as loading, unloading, transshipment, clearing or temporary warehousing: a. in respect of which the place of supply according to Article 8 Paragraph 1 is in Switzerland, but the service itself is performed exclusively abroad, or b. which are performed in connection with goods that are under customs control; https://assets.kpmg.com/content/dam/kpmg/ch/pdf/swiss-vat-law.pdf Kas on korrektne, et Eesti KMD-l antud teenuse arvet ei deklareerita?

Tere Soome eraisik osutab Eesti MTÜ-le Eestis ühekordselt koolitusteenust. Kuidas toimub selle tehingu maksustamine Eestis, millised kohustused on väljamakse tegijal?

Saime teada, et üldiselt, kui füüsiline isik teeb tööd Serbia territooriumil välismaise üksuse heaks, on ta kohustatud teatama välismaalt saadud tulust, esitades enesehindamise teel maksudeklaratsiooni, ning maksma sellega seotud makse ja sotsiaalkindlustusmakseid Serbia maksuhaldurile, st kõik kohustused on füüsilisel isikul ja välismaisele üksusele (antud juhul tööandjale) ei ole Serbias mingeid nõuete täitmise nõudeid. Kas Eestis registreeritud tööandjal on tulumaksu mittekinnipidamiseks vaja Serbia maksuhalduri tõendit, et väljamakse saaja on selle tulu osas Serbias maksukohstuslane?

Tere Ettevõte pakub nutikaid uste lukustussüsteeme. Klient saab lukusüsteemi, mida hakkab kasutama näiteks lühiajalist majutusteenust pakkudes. Selleks, et ust avada, peab omakorda meie kliendi klient makse tegema meie ettevõttele. Meie ettevõte kannab laekunud raha kliendile, pidades kinni täiendava teenustasu arve (näiteks mingi % laekunu tasust). Teenustasu ei ole oma olemuselt luku renditasu. Küsimused: 1) Kui meie klient (lukusüsteemi kasutaja) on EL-i juriidiline isik, kellel on olemas kehtiv käibemaksunumber, kas meie teenustasu on 0% maksustatav? 2) Kui meie kliendiks on EL-i juriisiline isik, kellel ei ole kehitavat käibemaksunumbrit, kas meie teenustasu on 20% Eestis maksustatav teenus? 3) Kui meie kliendiks on EL- füüsiline isik, kas teenustasu puhul on tegemist OSS deklaratsioonil deklareeritava käibega (eeldusel, et 10 000 eur piirmäär on täidetud)? Kas asukohariigi määramisel on esmatähtsaks lukusüsteemi enda asukoht, millega see teenustasu seotud on? 4) Kui meie kliendiks on EL-i väline füüsiline isik, kas meie teenustasu on 0% käive?