Здравствуйте, Эстонская компания выдала Французской компании (далее FR) конвертируемый заем. По условиям выданная сумма 550 000 евро будет переконвертирована в долю участия в FR компании. В итоге эстонская компания получила долю во FR компании в размере 6.43%, что составляет 1527 евро из 23732 евро уставного капитала FR. По сути 550000 евро было заплочено, чтобы получить долю в компании с уставным капиталом 1527 евро. Вопрос: 1. Нет ли никаких налоговых рисков и нормальная ли это практика? 2. Как отразить в бухгалтерском учете подобное приобретение? Спасибо

Tere Eestis registreeritud ja tegutsev juriidiline isik saab laenu välisriigis registreeritud ja välisriigis tegutsevalt ettevõttelt. Laenulepingus fiksteeritud intressimäär on oluliselt madalam hetkel kehtivast EKP kahekordsest baasintressimäärast. Kas Eestis registreeritud ja tegutseval juriidilisel isikul kui laenu saajal tekib siinjuures maksukohustus? Või tekib maksukohustus vaid laenu andval ettevõttel asukohariigi seaduse kohaselt? Laenu andval ettevõttel ja laenu saaval ettevõttel on üks ja seesama omanik ja juhatuse liige ja mõlemad ettevõtted asuvad Euroopa Liidus.

Добрый день. Помогите пожалуйста разобраться. Эстонская компания покупает тавар в Финляндии, делает экспортную декларацию на вывоз из Финляндии и вывозит товар транзитом через прибалтику и пр. в третью страну. Условия поставки CIP. Является ли данная сделка экспортом?

Tere Eesti käibemaksukohustuslasest äriühing osutab teenust KMS § 2 lg 5 alusel (töökuulutuste avaldamine oma portaalis). EE kliendid ning eraisikud maksustatakse 22%-ga ; EU klientide puhul, kes on KM-kohustuslased, kasutatakse pöördkäibemaksustamise põhimõtet. Sellega on selge. Aeg-ajalt on kliente väljaspool EU-d (USA, Inglismaa, Filipiinid, Norra jne). Kuidas nende puhul tuleks käituda? Kas arve 0%-ga? Kui jah, kuidas seda deklareerida? Lisan juurde, et alati ei ole teada, kas ettevõtte on oma riigis maksukohustuslane või mitte.

Saame igakuiselt teenusarveid väljapool Euroopa Liitu asuvatelt ettevõtetelt (nt Atlassian Pty Ltd, VAT Number: EU372001951). Arvele on märgitud nende “EU” algusega KM kood. Kas on korrektne kasutada nende soetuste puhul “reverse charge” põhimõtet ning deklareerida KM ridadel 1, 4, 5, 7 ?

Tere, Eesti ettevõte tegeleb tehnoloogia arendamisega. Tänaseks on arendustiim peamiselt Lätis, seal on kohapeal töötajad ning ka kontor. Ettevõtet juhitakse Eestist ning ka siin on kontor ja töötajad. Ettevõttel on püsiv tegevuskoht seega ka Lätis ning ettevõte on nii Eestis kui ka Lätis km-kohustuslane. Küsimus tekkis kulude osas, mis jagunevad kahe tegevuskoha vahel, nt erinevad pilveteenused, töötajate jagamise platvorm jms. Kas on (maksu)korrektne, kui sellised kulud kajastame täielikult nt Eestis käibedeklaratsioonil (EU soetus, pööritamine), kuid kulud jagame nii Eesti kui Läti vahel? Sellisel juhul antud teenus Läti KMD-l ei kajastu, kuid n-ö Läti kui püsiva tegevuskoha aruandes (mis tuleb ju ka riigile esitada) kajastub.

Tere, Eesti Firma 1 esitab arve Eesti Firmale 2 aktsiiskauba eest. Eesti Firma 1 kauba tootjaks ning tarnijaks on Taani Firma (omab VAT numbrit ja tavaladu). Kaup liigub Taanist otse Eesti firma 2 aktsiisilattu. Millist käibemaksumäära peab Eesti Firma 1 arve esitamisel rakendama Eesti Firmale 2.Siseriiklikku käibemaksumäära? Teine küsimus: Kui Eesti Firma 2 soovib et kaup saadetakse tema kliendile Poola otse Taanist. (transpordikulude kokkuhoid ilmselt) Millist käibemaksumäära peab rakendama Eesti firma 1 esitatades arve Eesti firmale 2 ? Sooviksin endale lõplikult selgeks teha selliste tehingute sisu. Ette tänades

Eesti ettevõtesse, mis kuulub rahvusvahelisse gruppi, lähetati Hispaanias tegutseva sõsarettevõtte poolt töötaja. Lähetus on vajalik Eesti ettevõtte majandustegevuseks. Lähetuse pikkus on 3 kuud ja see on registreeritud Tööinspektsioonis. Töötasu ja päevarahad maksab Hispaania ettevõte, mis hiljem edastatakse eesti ettevõttele teenusarve kaudu. Eesti ettvõte maksab otse majutuse ja autorendikulud .Siit ka küsimus: kas Eesti ettevõte peab majutuse ja -autorendikulusid käsitlema vastuvõtukuludena või võib käsitleda neid kui teenuse pakkkumisega otseselt seotud kuludsid. Ette tänades

Tere, meie ettevõte saadab Eesti aktsiisilaost kaupa Leedu aktsiisilattu, selleks et kaup liiguks edasi ostjale Venemaale. Leedu deklarant vormistab ekspordi deklaratsiooni Venemaale, eksportijaks oleme deklaratsioonil märgitud meie. Arvel me kirjutame kauba ostjaks Venemaa kauba lõppsaajat ja kauba saajks Leedu aktsiisilao pidajat-deklaranti nende LT KMKR-iga. Deklareerime selliseid tehinguid kui EL müüki ja VD-s ostjaks näitame seda Leedu aktsiisilao pidajat. Kas me toimime õieti ning kas me ei peaks Leedus käibemaksukohustuslasena registreerima ja milline karistus võib olla selle eest, kui me pidime Leedus KMKR saama ja midagi seal deklareerima ning pole seda teinud?

Tere Eesti äriühing soovib osta teenust Eesti kodanikult (füüsiline isik), kelle püsiv tegevuskoht on Londonis. Äriühing kannab makse ka Londoni panga kontole. Kas on vaja sõlmida füüsilise isikuga mingisugune teenuse ostutamise leping ja kuidas maksustada väljamakset?

Eesti käibemaksukohustuslasest äriühing soetas Suurbritanniast kauba. Tollis maksti ära nii käibemaks kui tulumaks. Tarnijalt saime arve, kuhu nad on lisanud GB käibemaksu maksumääraga 20%. Kas see on korrektne või peaksime tarnijalt käibemaksuta arve küsima?

Tere, kas on mingit piirangut (maksud, nõuded, aruandlus) selleks, et Eestis asuv osaühing (100% osanik asub FR) avab pangakonto mujal Eestist väljaspool? Näiteks, avada pangakonko Marseillis, Prantsusmaa pangas? Millised ohud sellega kaasnevad? Tänan!

Kuidas maksustatakse tehinguid mitteresidendist füüsilise isikuga, kellel puudub Eesti isikukood ja teenuse osutamine toimub Indoneesias (projekteerimisteenus)?

Meie Eesti ettevõte osutab teenust nii Eestis kui Soomes - Soomes on tegevuseks seadmete paigaldus uutele laevadele. Meie esitame Soome tellijale arveid 0% käibemaksuga vastavalt EL direktiivile. Soomes on meil püsiv tegevuskoht, aga käibemaksukohustuslased me seal ei ole. Nüüd osutab sealsamas laeval meile teenust Soomes tegutsev Eesti ettevõte, kes tahab meile esitada arved Soome 24% käibemaksuga, samas meie ei saa seda käibemaksu ju kusagilt tagasi küsida. Kas pole mingit võimalust ka seal rakendada pöördmaksustamist või 0% käibemaksu või on veel mingi kolmas võimalus?

Ostame teenust Šveitsi äriühingult, kes on ka Šveitsi käibemaksukohustuslane. Teenuse sisuks on imporditud kauba transport USAst Eestisse, terminali käitlemisteenus jms, mis on vajalik, et kaup jõuaks meieni. Ettevõte esitab teenuse eest arve Šveitsi käibemaksukohustuslase numbri alt, millel käibemaksu ei lisandu. Arvel on viide “VAT EXEMPT / ART 23 § 2 SUB 7 OF SWISS FEDERAL VAT LAW, 12.06.2009.” Lugesin KPMG kommentaare Šveitsi KM seaduse kohta: Art. 23 Supplies exempt from the tax 2 Exempt from the tax are: 7. transport services and ancillary logistic activities, such as loading, unloading, transshipment, clearing or temporary warehousing: a. in respect of which the place of supply according to Article 8 Paragraph 1 is in Switzerland, but the service itself is performed exclusively abroad, or b. which are performed in connection with goods that are under customs control; https://assets.kpmg.com/content/dam/kpmg/ch/pdf/swiss-vat-law.pdf Kas on korrektne, et Eesti KMD-l antud teenuse arvet ei deklareerita?