Tere, ettevõte kasutab põhivara sihtfinantseerimise kajastamisel brutomeetodit. Otsus SF eraldamise kohta tehtud detsembris 2024. PV soetati detsembris 2024 ja võeti arvele. SF laekub jaanuaris 2025. Sisulised tingimused ei ole täidetud ja ettevõte hakkab kajastama pikaajalist SF kohustist bilansis. Kas 31.12.24 tuleb bilansis kajastada Nõuded sihtfinantseerimise osas ja Pikaajalised SF kohustised samas summas või ainult SF laekumisel jaanuaris 2025 D Raha K Pikaajalised SF kohustised? RTJ 12 näide 3 pole see moment piisavalt selge.

Tere. Olen olukorras, kus võtsin raamatupidamise üle selle aasta alguse seisuga, eelmine raamatupidaja esitas 2024a maj.a aruande ära. Nüüd aga olen leidnud vead, mis peaksid olema 2024. aastas ja eelmine raamatupidaja keeldub koostööst vigade parandamiseks. Esiteks on algsaldodes (ostuarvetes) tasumata arved, mis tegelikult tasutud. Üks müügiarve on sisse kandmata, seega ka müük deklareerimata. Kõige arusaamatum on, et reaalne pangakonto lõppsaldo klapib araundega (kuigi osad arved, mis on tasumata, on reaalselt pangast tasutud). Jääb arusaamatuks, kas pangakonto on nn. "jõuga" klappima pandud. Ei ole eelnevalt sellises olukorras olnud ja ei tea, kuidas oleks õige korrigeerida. Kas peaksin algsaldod arvele võtma nii nagu need on esitatud ja siis korrigeerimiskanded tegema 01.01.2025 seisuga või peaks juba algselt algsaldod korrigeerima 31.12.2024 seisuga, kuigi need siis ei ühti maj.a aruandega.

Tere Ettevõtte kasutas müügi-tagasirendi tehingut, et saada vabasid vahendeid. Tegemist oli kapitalirendiga. Ettevõte esitas liisingfirmale müügiarve põhivara (seadme) kohta summas 50 000 + KM 11 000. Liising esitas omakorda firmale arve: vara maksumus 50 000 + KM selgitusega "arve ei kuulu tasumisele, väljastatud sisendkäibemaksu arvestuseks." Kuidas raamatupidamises seda tehingut kajastada? Kas saan õigesti aru, et kapitalirendi puhul raamatupidamises vara müüki ei toimu ja tekib ainult liisingukohustus 50 000 eurot?

Tere! Töötukassa hüvitas tööandjale osaliselt töötaja koolituskulu. Kuidas on õige seda raamatupidamises kajastada? Kas see peab olema muu äritulu või selle summa võrra tuleb vähendada koolituskulu kontot (st sama konto, kuhu algselt töötaja koolitusarve konteeriti)? Tänud!

Добрый день. Фирма зарегестрирована на домашний адрес члена правления. Профиль - реклама и т.п. Каким образом на расходы компании относятся комунальные платежи за квартиру ( член правления проживает по этому адресу) и расходы за моб.телефон? Заранее благодарю, Ольга

Tere! Revident tegi korteriühistule soovituse tõsta reservkapitali, kuna majandamiskulude tase on suurem ja sellisel tasemel kuludega on reserkapital hinnanguliselt ebapiisav. Mille arvelt tuleb seda tõsta? Kas peab eraldi inimestelt ühekordselt koguma raha selle tõstmiseks? Kui jah, kas see tuleb arvele lisada uue reana? Samas on ühistul pangaarvel olemas piisav summa, kui millegi katteks oleks vaja katet. Kas selle arvelt saab/kas üldse vajalik reservi juurde moodustada? Mis on selle alus? juhatuse otsus või üldkooseleku otsus? Tänan

Tere On tekkinud olukord, kus kliendile on jäänud üle 5aasta rendivara eest rendiarved esitamata. Kas me tohime saamata jäänud perioodi eest rendiarve esitada või on seaduses periood, kui palju tagant järgi tohib arvet esitada? Maksetähtajaks paneks pikema aja, kuna arve summa on tekkinud pikema perioodi jooksul ning siis võiks maksetähtaeg olema pikem. Aitäh

Tere! Firma C eraisikust omanike ettevõtted A ja B andsid laenu firmale C. Laenuintressiks oli 5%. Bilansis on varasemalt kajastatud nii tagasi maksmata laen kui ka laenuintressid "Laenukohustiste" all summeerituna. Ettevõtetel A ja B on eraldi kontoread laenu ja intressi kohta. Laen on nüüdseks tagasi makstud, laenuintressid on bilansis üleval (veel tagasi maksmata). Kus oleks kõige õigem laenuintresse kajastada, kas laenu all või eraldi "Muude kreditoorsete võlgade" all? Vastuse eest ette tänades

Pank on liisinud kapitalirendi korras sõiduki ettevõttele. Pank müüb antud sõiduki teatud aja pärast maha teisele ettevõttele ja teeb kreeditarve ettevõttele. Kuidas peaks ettevõte sõiduki bilansist valja kandma? Sõidukit on ka amortiseeritud ja tal on jääkväärtus.

Kas põllumajanduses pindalatoetuse võib kohe kajastada sihtfinantseerimisena/ ärituluna?

Kas ettevõtte tegevusloa maksumuse võib kajastada immateriaalse põhivarana?

Ettevõte on saanud laenu (tähtajaga 3 aastat) ja talle on esitatud arve kulude eest krediidiliini avamisel. Laenu kasutatakse faktooringute/finantsteenuste osutamise rahastamiseks. Kas neid krediidiliini avamise kulusid võib kapitaliseerida ja jaotada kuludesse proportsionaalselt laenu pikkusega.

Korteriühistu (KÜ) bilansis netovara kooseisus on "eelmiste perioodide jaotamata tulem". Kas KÜ üldkoosolek või otsustada "remondifondi " moodustamise "eelmiste perioodide jaotamata tulemi arvelt".

Tere! MTÜ osaleb EAS partnerlusprojektis, mille raames MTÜ teostab tegevusi ning abikõlbulikud kulud maksab EAS välja toetusena (sihtfinantseering). Tegevuste elluviimise ajavahemik on 2023-2025. Lõpparuande tähtaeg on 2025 keskel, millega peavad olema täidetud taotluse esitamisel toodud tulemused ja väljundid. MTÜ esitas 2023 aastal kulude aruandlust tegevuste kohta kvartaalselt ning alates 2024 kord aastas. (Ette antud tingimus: aruandlus peab esitatud mitte sagedamini, kui kord kvartalis.) Projekti raames tehtud kuludeks on tööjõukulud, mis on tegevuste perioodil igakuised. MTÜ-le on juba laekunud raha 2023 kvartaalselt esitatud aruannete eest. Laekumata on raha 2023 4kvartali ja 2024 terve aasta tegevuste eest. Taotlused ja aruanded on esitatud, kuid EAS poolt veel kinnitamata (on ka teadmata, millal kinnitatakse). 1. Kas antud juhul tuleb lähtude kajastamisel kulude ja tulude vastavuse printsiibist (EAS-i poolt saadav sihtfinantseering samas perioodis, millal on tehtud tööjõukulud) igal aastal (2023, 2024, 2025) kuigi maksetaotlused on veel kinnitamata? 2. Või kanduvad kulud/tulud edasi bilansis tulevaste perioodide kuluna/tuluna kuni lepingus näidatud tähtajani ja projekti lõppemiseni? 3. Kas antud näite puhul on võimalik vaid üks korrektne kajastusviis või on võimalik valida erinevate viiside vahel? Kui on valikuvõimalus, siis milliste vahel?

Palun abi järgmise probleemiga: Ettevõte B soovib soetada kinnisvara ja võtta pangast laenu, aga pank laenu ei anna. Ettevõte A võtab pangast laenu ja laenab selle edasi ettevõttele B. Ettevõte B seab panga laenu tagatiseks oma kinnisvara. Ettevõtted on seotud, st neil on sama juhatus ja omanik. 1. Kuidas leida turutingimustele vastav laenu intressi suurus A ja B vahelise laenu puhul, et vältida maksustamist mõlema ettevõtte puhul? Kas saab aluseks võtta sama pangalaenu intressi, millega sai laenu ettevõte A? 2. Kuidas leida turutingimustele vastav hüpoteegi seadmise tasu A ja B vahelise tehingu puhul? Suured tänud vastuste eest juba ette!