Tere Olukord on järgmine - ettevõte A rendib sadamas ladu, ettevõtte B veab sadamasse kaupa. Ettevõte B müüb kauba ettevõttele A kauba laadimisel laeva ning seejärel müüb ettevõte A kauba ettevõttele C. Nüüd oli olukord, kus laeva ei laaditud ning ettevõtte B kaup jäi sadamasse. Ettevõte B tahab kauba sadamast ära vedada ning Eesti turul realiseerida. Kuna sadama ladu on renditud ettevõtte A nimel siis ei saa ettevõte B kaupa välja vedada ning tarvis on vormistada tolli lao dokumendid. Kuidas on raamatupidamislikult ning maksuõigluslikult korrektne tehingut kajastada? Kas ettevõte B peab müüma sadamas kauba ettevõttele A, et saaks kauba sadamast välja vedada ning kui kaup on sadamast välja veetud peab ettevõte A müüma kauba tagasi ettevõttele B? Kuidas maksualaselt tehinguid maksustatakse?

Toetuse saaja on kohustatud tagama projekti eesmärgi täitmiseks vajaliku vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise vähemalt 3.aasta jooksul projekti viimase väljamakse tegemisest arvates. Viimane väljamakse oli saadud märts 2023.a. Kuidas ja millal on õige saadud toetus tuludesse kanda? Kas saab kõik korraga kanda 2026.aaastal või peab jagama osadeks?

Ettevõte A asutas tütarettevõtte B ning maksis sisse 4500 eur osakapitaliks. Kas TSD Lisa 7 peal tuleb osakapitali sissemaks deklareerida ettevõttel B summas 4500 eur?

Tere! Ettevõte pakkus töötajatele optsiooni programmi. Optsiooni andmise ajal on määratud optsiooni väärtus ning kantud palgakuluks vesting perioodi jooksul. Ehk tekkis kanne D: optsioonikulu 150 000 K: optsioonireserv (omakapitalis) 150 000 Loen Äripäeva teabevarast "Optsioonide realiseerimine ei tekita ettevõttele enam kulu. Kogunenud optsioonide reserv jääb omakapitali osaks ja selle tuleviku otsustavad osanikud." Kui nüüd töötajad tasusid ettevõttele 250 eur ja lasti välja uued osad, siis kas kanne on D: pank 250 eur K: osakapital 250 eur ning reserv jääb puutumatu, kuniks omanikud soovivad seda kasutada ja teevad vastava otsuse? Või peaks optsioonireservi siiski nulli kandma, kuna optsiooni programmi rohkem pole?

Tere FIE võttis laenu 30000 € . Ostis maad summas 36000 €. (6000 eur FIE arvelduskontolt) Kuidas laenu kajastab E vormil ? Kuidas kajastab laenu tagasimakseid E vormil ?

Haigla käib koolides tervishoiualaseid loenguid pidamas(hügieen) Kas arveid peame esitama koos käibemaksuga või ilma.

Garaaziühistus on osa liikmetel tasumata osaliselt või täielikult põhikirjaga ette nähtud liikmaksud, aastane liikmemaks alates ühistu loomisest 01.01.2011 on 32 eur. Ühistu liikmetele arveid liikmemaksu tasumiseks ei ole esitatud. Seoses garaaziühistu sooviga minna üle korteriühistuks on tekkinud vaidlus liikmemaksude võlgadearvestamise ja sissenõudmise osas. Kui pika perioodi eest on õigus võlga nõuda.

Tere, EMTA lehel on info: Käibemaksukohustuslasena registreeritud ettevõte peab arvestama, et andes kliendile reklaamkingituseks tasuta kaupa, mille maksustatav väärtus käibemaksuseaduse tähenduses (ehk kauba hind ilma käibemaksuta) on üle 10 euro ja kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud, tekib sellisest kauba tasuta üleandmisest maksustatav käive. Küsimus: firma ostis oktoobris kuni detsembrini kingitused klientidele, aga annab üle erinevatel perioodidel (nt detsembris ja jaanuaris). Millal tekib kauba tasuta üleandmisest maksustatav käive? Kuidas seda deklareerida KMD-l? Täpsustan, et kliendid asuvad Eestis. Ostuarvel sisendKM on maha arvatud.

Tere Ettevõte rendib töötajale elektriautot. Töötajale paigaldati koju kodulaadija (arve ettevõttele). Küsimus: kas kodulaadija on erisoodustus? Täna laetakse töö autot, kuid kui töösuhe töötajaga lõppeb, jääb laadija töötaja koju.

Tere! Tekkis küsimus, kuidas kajastada ettevõttes aeguvaid ja osaliselt kasutatud kinkekaartide jääke. Ettevõte müüb enda kinkekaarte ja nende eest on võimalik osta erineva maksumääraga tooteid. Kõik müüdud kinkekaardid võetakse arvele kohustisena ning maksustatakse käibemaksuga nende realiseerimisel. Kuidas aga kajastada edasi neid kinkekaarte, mis aeguvad või mida ei kasutata ära täissummas? Aitäh juba ette!

Meie ettevõte müüb kaupu ja teenuseid ning kliendid tasuvad sageli maksekaardiga. Palun selgitada järgmist: Kas müüjal on seadusest tulenev kohustus säilitada maksekaardiga tehingute paberil maksekviitungeid, või piisab makseterminali või panga (SEB Pank AS) poolt saadetavatest igapäevastest koondaruannetest ning kassasüsteemi tehinguandmetest? Kas paberil kviitungite säilitamine on kohustuslik, või tohib need asendada elektrooniliste andmetega (nt digiteeritud koopiad või makseterminali logid)? Millise perioodi jooksul on tarbijatel ja teistel klientidel õigus esitada tehinguga seotud kaebusi või pretensioone, kui kaup või teenus on müüdud: a) tarbijale (Tarbijakaitseseaduse alusel), b) ettevõtjale (B2B tehingud)? Kas maksekviitungi olemasolu või puudumine mõjutab tehingu tõendamise ja kaebuse menetlemise võimalust, arvestades, et ettevõttele edastatakse iga päeva kohta maksekaartide koondaruanne SEB pangast ning kassasüsteem salvestab tehingu andmed?

Tere! Kuidas on õige kajastada EAS-ilt laekunud toetust tegevuskulude ja ka põhivara tarbeks, kui ettevõte kasutab raamatupidamisel IFRS-i?

Asutuses on kehtestatud prilliteotuse kord. Töötaja tegi kuluaruande jaanuari kuus ostetud prillide eest septembris. Kas ettevõtte peaks talle nii vana kulu hüvitama?

Ettevõttel on e-pood Etsy keskkonnas, kus müüakse personaliseeritud t-särke. Endal ettevõttel ei ole ladu ega kaupa – kui klient teeb tellimuse, täidab selle Printify. Siit minu küsimused: 1. Printify arvetel on kirjas Production cost ja Shipping cost, aga t-särgi hinda ei ole. Kas ma peaksin neid raamatupidamises kajastama kui teenuse ostu? Või see ikkagi kauba ost edasimüügiks? 2. Etsy laekuvad igapäevaselt netosummad. Meritis tahaksin need sisestada kui kaupade müük Etsy keskkonnas. (Maksuameti seisukoht, et kuna e-poes t-särgid, siis ikkagi peaks see olema kauba müük) Aga nüüd tekib segadus: kui ma kajastan Etsy kaudu saadud summad kui kaupade müügi, siis Printify arvetel kajastub justkui teenuse ost. Kas see ei lähe omavahel vastuollu? Ehk teisisõnu – kas ma saan raamatupidamises müüa kaupa, mida ma tegelikult ise ei osta? Või peaks Etsy laekumised hoopis kajastama kui teenuse müük? Mul ei ole varem sellise ärimudeliga kogemust ja tahaksin siinkohal täpsustust. Ette tänades Liis

Auditi kohustusega ettevõtte, mis tegeleb telefonimängu arendamisega ei ole varasemalt oma arendustegevuse kulusid kapitaliseerinud. Ettevõtte on teinud suuri investeeringuid arendustegevusse ja antud arendustegevus toob ettevõttele märkimisväärselt müügitulu. Ettevõttesse on investeeritud nii omakapitali instrumentidega, kui ka laenuna (investor laen, mis pole omakapitali laen). Kuna laen kajastub bilansis, kui pikaajaline kohustis ja ettevõtte suunab vahendid arendustegevusse, siis on muutunud ettevõtte omakapital negatiivseks. Juhtkond 2023 aasta arendustegevust ei kapitaliseerinud vaid see kajastus kulus. 2023 majandusaasta on auditeeritud ja esitatud, 2024 majandusaasta auditeerimine käib ning juhtkonna soov on, et 2023. aastal tehtud arendustegevuse kulutused tuleks ka kapitaliseerida. Kuna 2023 majandusaasta aruannet ei soovita parandada, vaid soovitakse teha parandus 2024 aastasse. Meie nägemus on, et 2023 arendustegevuse kulu kajastub 2024 majandusaastast "muud äritulud" all, ehk 2024 aastal võetakse põhivara arvele koos kõigi varasema arendustega. IFRS IAS 38 §§71 järgi tundub, et antud tegevus ei ole kooskõlas, kas võiks sellele lähenda, kuna 2023 tehtud kulud on märkimisväärsed. 2023 hakkas põhivara juba müügitulu teenima. Kas pakutud lähenemine on vastavuses Eesti praktikaga?