Otsi kõigist teabevaradest

Vaadake, kas teabevaras leidub vastus teie küsimusele.

Teabevara – nutiajastu tööriist

Äripäeva teabekeskus on ainulaadne eesti- ja venekeelse erialase info platvorm, kuhu kogutud teave on praktiline, ajakohane, hästi struktureeritud ja lihtsalt kasutatav. 

Kui Teil on erialane küsimus, siis suure tõenäosusega leiate siit sobiva vastuse. Äripäeva teabekeskuses saavad kokku Eesti parimad eksperdid 19 valdkonnast ja nende kolleegid, kes otsivad selget ja usaldusväärset infot.

Miks on Äripäeva teabevara parim infoallikas?

  • Meie autorid on kogenud asjatundjad,  kes teavad, mida praktikutel tegelikult vaja on
  • Teabevara kasutamine on sama lihtne ja kiire kui internetiotsing
  • Info on ajakohane ning vaba liigsest mürast ja reklaamist
  • Äripäev annab sisule usalduse garantii
  • Nõuandekeskuses saate esitada ekspertidele lisaküsimusi.

Teabekeskus on Äripäeva kvaliteedigarantiiga professionaalse info platvorm. 20 tegutsemisaastat ja klientide lojaalsus tagavad usaldusväärse teabe. 

Küsi nõu

18.10.2018 KM kohuslatena registreerimine...

Vastas: kpmgbalticsTere! Üldreegli kohaselt on elektroonilise side teen...

18.10.2018 käibemaks

Vastas: maretguldenkohTere! Teil on õigus küsida kliendilt tasutud riigilõ...

18.10.2018 Kinnisvara kajastamine raamatupidamises

Vastas: maretguldenkohTere! Juhul, kui korterit ise ei kasuta, tuleb see k...

17.10.2018 Püsiv tegevuskoht Ukrainas

Vastas: kpmgbalticsTere! Tulenevalt Eesti ja Ukraina vahelisest tulu- j...

Uudised

Teabevara uuendus: Riigihange

Alates 1. jaanuarist 2019 tuleb arvestada, et hankijal tekib ehitustööde hankelepingute ja ehitustööde kontsessioonilepingute korral täiendav lisakohustus, mis on seotud alltöövõtjatega. Nimelt näeb seadus ette, et alltöövõtja saab esitada hankijale päringu, kas tema poolt tehtud tööde eest on hankelepingu poolele ehk siis peatöövõtjale (hankemenetluses pakkuja) raha makstud või mitte.

Lähemalt uuendatud peatükis 10.4.

Teabevara uuendus: Juhiabi

Paljud meist veedavad suurema osa päevast arvuti taga istudes ja mõni jääb samale kohale ka lõunasöögiks. Pidevalt ühel kohal istumine viib keha asenditesse, mis põhjustavad luu- ja lihaskonna probleeme, eriti kaelas, õlavöötmes, seljas ja randmetes. Me saame paremaks selles, mida harjutame, ehk liikumine teeb meist paremad liikujad ning mitteliikumine teeb meist väga head mitteliikujad. See aga ei ole kasulik ei töötajale ega tööandjale.

Vaadake videost kolme lihtsat harjutust, mida igapäevaselt kontoris teha ja lugege, miks peaks end päeva jooksul liigutama (5.2.2. Kontorivõimlemine ja liikumispauside vajalikkus).

 

Teabevara uuendus: Ehitus

Ehituse teabevara on saanud valimisealiseks ehk on olemas olnud juba 16 aastat! Selle aja jooksul on muutunud nii mõndagi, kõige suurem muutus on see, et paberkandjal käsiraamatust on saanud veebipõhine teabevara. Selline muutus toob endaga kaasa info teistmoodi süstematiseerimise ja esitlemise, millest tulenevalt olemegi teinud läbi uuenduskuuri.

Mis on materjalis uut? Info muutumise käigus loome juurde uusi peatükke ja kustutame vanu, kunagise 10 sisupeatüki asemel on praeguseks 12 sisupeatükki. Oleme vähendanud oluliselt lisade mahtu, põhimõttel – pigem viidata materjali algallikale, kui esitada seda lisades. Teabevara kasutajates on tekitanud segadust õigusaktide avaldamismärked, proovime edaspidi õigusaktide sisu selgitada lihtsamalt, vähendades viiteid konkreetsetele paragrahvidele, ehk n-ö tõlkides õigusakti sisu juriidilisest keelest eesti keelde.

Millest jätkuvalt lähtume? Kindlasti käsitleme ka edaspidi järjekindlalt aktuaalseid teemasid, ehk kui näiteks mõni küsimus on pälvinud avaliku võimu suurema tähelepanu või on muutunud seaduse käsitlus, siis analüüsime seda teemat meiegi. Siinkohal kutsun ka ehituse teabevara kasutajaid üles – kui on teema, mis teid huvitab, kuid mida teabevara ei kajasta, siis andke sellest teada ja saame üheskoos olukorda muuta.

Ehituse valdkonna viimased uudised on aga seotud maatulundusmaale ehitamisega. Nimelt on Maa-amet seisukohal, et 1. juulist 2018 jõustunud maakatastriseaduse kohaselt ei ole enam vaja elamu ehitamisel maatulundusmaale muuta maa sihtotstarvet ehk moodustada elamumaa krunti, vaid omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas ta lubab ehitada elamut maatulundusmaale või mitte (vt ka ptk 3.4.). Sellist lähenemist esines viimati 2000. aastate alguses.

Kindlasti on olulised ka ehitustegevusega seonduvad toimingud – nimelt on Rail Baltica kavandamise käigus esitatud suures koguses uurimistaotlusi ja nende menetlemisel on mõnigi maaomanik saanud negatiivse üllatuse, kui on selgunud, et tema nn vaba ehitustegevuse käigus ehitatud ehitis oleks pidanud olema kooskõlastatud Maa-ametiga (vt ka ptk 9.2. Vaba ehitustegevuse kooskõlastamine).

Jõudu ja jaksu soovides

Tuulikki Laesson

teabevara peatoimetaja

 

Teabevara uuendus: Tööõigus

Õppepuhkuse päevade arvestus käib kalendriaasta kaupa (Täks § 13 lg 1). Ka tasustatavate õppepäevade arvestus käib kalendriaasta kaupa. Seega, kui on alanud uus kalendriaasta, hakkab tasustatavate õppepuhkuse päevade arvestus uuesti jooksma.

Lähem info ptk 4 § 67 kommentaarides.