Otsi kõigist teabevaradest
Vaadake, kas teabevaras leidub vastus teie küsimusele.
Teabevara – nutiajastu tööriist
Äripäeva teabekeskus on ainulaadne eesti- ja venekeelse erialase info platvorm, kuhu kogutud teave on praktiline, ajakohane, hästi struktureeritud ja lihtsalt kasutatav.
Kui Teil on erialane küsimus, siis suure tõenäosusega leiate siit sobiva vastuse. Äripäeva teabekeskuses saavad kokku Eesti parimad eksperdid 19 valdkonnast ja nende kolleegid, kes otsivad selget ja usaldusväärset infot.
Miks on Äripäeva teabevara parim infoallikas?
- Meie autorid on kogenud asjatundjad, kes teavad, mida praktikutel tegelikult vaja on
- Teabevara kasutamine on sama lihtne ja kiire kui internetiotsing
- Info on ajakohane ning vaba liigsest mürast ja reklaamist
- Äripäev annab sisule usalduse garantii
- Nõuandekeskuses saate esitada ekspertidele lisaküsimusi.
Teabekeskus on Äripäeva kvaliteedigarantiiga professionaalse info platvorm. 20 tegutsemisaastat ja klientide lojaalsus tagavad usaldusväärse teabe.
Küsi nõu
Uudised
Ehitusseadustiku kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda eristada teistest asjadest. Asja määratlemine ehitisena on seotud nii selle tehniliste omaduste kui ka sellele asjale antud kasutamise eesmärgiga. Tehniliste omaduste puhul on oluline, et seda, kas asja saab käsitleda ehitisena, peaks hindama erialaspetsialist. Nimetatu osas on oma seisukoha öelnud Riigikohus, kes on käsitlenud ehitise mõistet oma 30.10.2018 kohtumääruses asjas nr 3-17-911, mille raames on lahendamisel Ida-Virumaale tuulepargi püstitamisega seotud küsimus – kas kokkuveetud killustik ja selle hunnikud on ehitis või mitte. Kui on, siis on tegemist ebaseadusliku tegevusega, kuna igasugune ehitiste ehitamine oli kohtu poolt antud esialgse õiguskaitsega keelatud.
Lähemalt täiendatud peatükis 2. – Ehitis ja seadusest tulenevad kitsendused.
Riigikohus leidis 5. novembril 2018 asjas nr 3-17-1410, et hankelepingu poole muutmine ei ole lubatav ning seega on hankeleping tühine. Tegemist on jäätmeveolepinguga, mille puhul pakkuja asemel teostas töid alltöövõtja.
Allhankijate kasutamine ei ole hankelepingute täitmisel keelatud, kuid see tuleb hanketingimustes arusaadavalt sõnastada. Selline võimalus oleks pidanud nähtuma hanketeatest, et tagada riigihanke läbipaistvus. Pakkuja asendamise puhul on tegemist hankelepingu olulise muutmisega, mis pidanuks kaasa tooma uue riigihanke tegemise. Lähemalt uuendatud peatükis 10.2.
Teabevarasse on lisandunud põnevat kuulamist. Advokaadibüroo Sorainen jurist ja isikuandmete kaitse ekspert Sandra Mikli rääkis Äripäeva raadios isikuandmete kaitse üldmäärusega loodud võimalustest infoturbe riskide maandamiseks. Saadet saate kuulata peatüki 2.7.1 lõpust.
Värskendasime ka virtuaalse meeskonna peatükke: 9.1.2, 9.1.2.1 ja 9.1.2.2.
Järelkasvu tegevused tagavad edu juhul, kui neid tehakse regulaarselt igal aastal. Eesti Energia on jaganud välise järelkasvu sihtrühma kolmeks:
- kutse- ja kõrgkooliõppurid
- õpilased põhi- ja üldkeskhariduses
- koolieelikud
Milliseid tegevusi järelkasvuprogrammis neile rühmadele tehakse ja pakutakse, lugege peatükist 5.3.5.2.
Lisandunud on ka põnevaid raadiosaateid: