Otsi kõigist teabevaradest

Vaadake, kas teabevaras leidub vastus teie küsimusele.

Teabevara – nutiajastu tööriist

Äripäeva teabekeskus on ainulaadne eesti- ja venekeelse erialase info platvorm, kuhu kogutud teave on praktiline, ajakohane, hästi struktureeritud ja lihtsalt kasutatav. 

Kui Teil on erialane küsimus, siis suure tõenäosusega leiate siit sobiva vastuse. Äripäeva teabekeskuses saavad kokku Eesti parimad eksperdid 19 valdkonnast ja nende kolleegid, kes otsivad selget ja usaldusväärset infot.

Miks on Äripäeva teabevara parim infoallikas?

  • Meie autorid on kogenud asjatundjad,  kes teavad, mida praktikutel tegelikult vaja on
  • Teabevara kasutamine on sama lihtne ja kiire kui internetiotsing
  • Info on ajakohane ning vaba liigsest mürast ja reklaamist
  • Äripäev annab sisule usalduse garantii
  • Nõuandekeskuses saate esitada ekspertidele lisaküsimusi.

Teabekeskus on Äripäeva kvaliteedigarantiiga professionaalse info platvorm. 20 tegutsemisaastat ja klientide lojaalsus tagavad usaldusväärse teabe. 

Küsi nõu

17.10.2018 käibemaks
17.10.2018 Kinnisvara kajastamine raamatupidamises
17.10.2018 Püsiv tegevuskoht Ukrainas

Vastas: kpmgbalticsTere! Tulenevalt Eesti ja Ukraina vahelisest tulu- j...

15.10.2018 KM kohuslatena registreerimine...

Uudised

Teabevara uuendus: Ehitus

Ehituse teabevara on saanud valimisealiseks ehk on olemas olnud juba 16 aastat! Selle aja jooksul on muutunud nii mõndagi, kõige suurem muutus on see, et paberkandjal käsiraamatust on saanud veebipõhine teabevara. Selline muutus toob endaga kaasa info teistmoodi süstematiseerimise ja esitlemise, millest tulenevalt olemegi teinud läbi uuenduskuuri.

Mis on materjalis uut? Info muutumise käigus loome juurde uusi peatükke ja kustutame vanu, kunagise 10 sisupeatüki asemel on praeguseks 12 sisupeatükki. Oleme vähendanud oluliselt lisade mahtu, põhimõttel – pigem viidata materjali algallikale, kui esitada seda lisades. Teabevara kasutajates on tekitanud segadust õigusaktide avaldamismärked, proovime edaspidi õigusaktide sisu selgitada lihtsamalt, vähendades viiteid konkreetsetele paragrahvidele, ehk n-ö tõlkides õigusakti sisu juriidilisest keelest eesti keelde.

Millest jätkuvalt lähtume? Kindlasti käsitleme ka edaspidi järjekindlalt aktuaalseid teemasid, ehk kui näiteks mõni küsimus on pälvinud avaliku võimu suurema tähelepanu või on muutunud seaduse käsitlus, siis analüüsime seda teemat meiegi. Siinkohal kutsun ka ehituse teabevara kasutajaid üles – kui on teema, mis teid huvitab, kuid mida teabevara ei kajasta, siis andke sellest teada ja saame üheskoos olukorda muuta.

Ehituse valdkonna viimased uudised on aga seotud maatulundusmaale ehitamisega. Nimelt on Maa-amet seisukohal, et 1. juulist 2018 jõustunud maakatastriseaduse kohaselt ei ole enam vaja elamu ehitamisel maatulundusmaale muuta maa sihtotstarvet ehk moodustada elamumaa krunti, vaid omavalitsusel on õigus ise otsustada, kas ta lubab ehitada elamut maatulundusmaale või mitte (vt ka ptk 3.4.). Sellist lähenemist esines viimati 2000. aastate alguses.

Kindlasti on olulised ka ehitustegevusega seonduvad toimingud – nimelt on Rail Baltica kavandamise käigus esitatud suures koguses uurimistaotlusi ja nende menetlemisel on mõnigi maaomanik saanud negatiivse üllatuse, kui on selgunud, et tema nn vaba ehitustegevuse käigus ehitatud ehitis oleks pidanud olema kooskõlastatud Maa-ametiga (vt ka ptk 9.2. Vaba ehitustegevuse kooskõlastamine).

Jõudu ja jaksu soovides

Tuulikki Laesson

teabevara peatoimetaja

 

Teabevara uuendus: Tööõigus

Õppepuhkuse päevade arvestus käib kalendriaasta kaupa (Täks § 13 lg 1). Ka tasustatavate õppepäevade arvestus käib kalendriaasta kaupa. Seega, kui on alanud uus kalendriaasta, hakkab tasustatavate õppepuhkuse päevade arvestus uuesti jooksma.

Lähem info ptk 4 § 67 kommentaarides.

Teabevara uuendus: Ehitus

Planeerimismenetluses kehtib ülima avalikustamise põhimõte, millest tulenevalt peab olema planeeringulahenduse aluseks olev materjal kättesaadav sisuliselt kohe pärast selle tekkimist. Planeerimismenetluses kehtib ka põhimõte, et kui isik on esitanud oma seisukoha planeeringu osas, siis tuleb teda informeerida järgnevalt terve planeerimismenetluse jooksul. Seega, kui isik esitab oma seisukoha nt planeeringulahenduse eskiisi kohta, siis peab seda isikut teavitama kogu menetluse aja jooksul toimuvatest tegevustest – avalikust väljapanekust, arutelust, kehtestamisest jms.

Lähemalt teabevara uues peatükis 5.1.1.1. 

Teabevara uuendus: Personalijuhtimine

9. peatükis uuenes lisa 6, kus on esitatud on Äripäeva töötajate üldine motivatsioonisüsteem. Osakonniti võidakse rakendada ka täiendavaid motiveerimise meetmeid ja tasustamissüsteemi. 

 

Teabevara uuendus: Raamatupidamine

Uuest peatükist 11.5. Äriühingu tegelik kasusaaja leiate veebiseminari, kus Grant Thornton Balticu juhtiv nõustaja Kristel Tiits räägib lähemalt äriühingu tegeliku kasusaaja esitamise nõudega seonduvast. 

Käsitletud on 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. 

Kõigil asutatavatel Eesti äriühingutel on kohustus Eesti äriregistris avalikustada oma tegelikud kasusaajad alates 1. septembrist 2018. Äriregistrile peavad juba registreeritud juriidilised isikud tegeliku kasusaaja andmed esitama hiljemalt 30. oktoobriks 2018.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelike kasusaajate andmete esitamise juhise leiate SIIT.