Avaldajad pöördusid kohtusse, paludes määrata nende kinnisasjale avalikult kasutatavalt teelt juurdepääs üle naaberkinnisasjade. Kuni 2021. aasta oktoobrini kasutasid nad juurdepääsuteed, mis kulges naaberkinnisasjade kaudu, kuid see tee likvideeriti naaberkinnisasja omaniku poolt – tee kaeti mullaga, sinna istutati puud ning paigaldati aed. Avaldajate hinnangul oli tegemist enam kui 18 aastat kasutuses olnud juurdepääsuteega.

Avaldajad rõhutasid, et juurdepääsu määramine ei vähenda koormatava kinnisasja väärtust, kuna tee oli olemas juba enne selle kinnisasja omandamist ning tegemist on tupikteega, mis ei too kaasa liikluskoormuse kasvu. Samuti leidsid avaldajad, et olukorras, kus tee likvideeriti heausksuse põhimõtte vastaselt, oleks ebaõiglane jätta tee taastamise kulud nende kanda.

Vastaspool vaidles avaldusele vastu, leides, et juurdepääsu määramise seaduslikud eeldused ei ole täidetud. Tema hinnangul oli kinnisasjale tagatud juurdepääs jalgsi ning taotletud lahendus ei olnud ei maakorralduslikult võimalik ega huvide kaalumisel põhjendatud, arvestades privaatsuse riivet ja tee taastamise kulusid.

Riigikohtu sisulised seisukohad juurdepääsutasu ja korrashoiu osas

Riigikohus võttis sisulise seisukoha eelkõige juurdepääsutasu määramise metoodika osas. Kolleegium rõhutas, et AÕS § 156 lg 1 kohaselt 

peab juurdepääsutasu hüvitama koormatava kinnisasja omanikule omandiõiguse riive, sealhulgas maamaksu, võimaliku korrashoiukohustuse ning kasutuseeliste kaotuse

 tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 62 lg 1 tähenduses. 

Pelgalt maamaksu suurusele tuginev tasu ei ole piisav, kuna see ei kata kõiki juurdepääsutee talumisega kaasnevaid negatiivseid tagajärgi, sh kinnisasja väärtuse vähenemist ja privaatsuse riivet.

Riigikohus leidis, et kuigi olukorras, kus menetlusosalised ei ole esitanud piisavaid andmeid tasu arvutamiseks, võib kohus põhimõtteliselt tugineda seadusele ja määrata tasu siseveendumuse alusel, peab ka sel juhul olema välja selgitatud kõik olulised asjaolud. Nende hulka kuuluvad juurdepääsutee asukoht, kasutamise intensiivsus, kasutusviis ning mõju koormatava kinnisasja privaatsusele. Samuti tuleb arvesse võtta juurdepääsu taotleja huve ja tasu maksmisega kaasnevat koormist.

Kolleegium rõhutas, et juhul, kui koormatava kinnisasja omanik väidab kinnisasja kui terviku väärtuse vähenemist, peab kohus välja selgitama nii kinnisasja väärtuse ilma juurdepääsutee talumise kohustuseta kui ka väärtuse vähenemise ulatuse. See tähendab koormatise vaba ja koormatud kinnisasja väärtuse vahe kindlakstegemist. Hagita menetluses kohaldub küll uurimispõhimõte, kuid see ei vabasta menetlusosalisi kohustusest esitada asjaolud ja tõendid, millele nad soovivad tugineda.

Riigikohus selgitas ka, et kinnisasja väärtuse vähenemist on võimalik hinnata alternatiivselt, lähtudes kogu kinnisasja turuväärtusest ning juurdepääsutee aluse maa pindalast, kasutades seejuures turuandmeid ja statistikat. See väärtuse vähenemine on keskne sisend juurdepääsutasu arvutamisel Riigikohtu varasemas praktikas kujundatud valemi alusel.

Lisaks rõhutas kolleegium, et juurdepääsutasu määramisel tuleb arvestada konkreetseid asjaolusid, mis võivad omandiõiguse riivet suurendada või vähendada. 

Näiteks juhul, kui juurdepääsutee kulgeb elumaja vahetus läheduses või põhjustab intensiivset kasutust ja olulist privaatsuse häiringut, võib olla põhjendatud suurem tasu

. Vastupidisel juhul võib tasu olla väiksem. Kõik need kaalutlused peavad olema kohtulahendis selgelt põhjendatud.

Korrashoiukulude osas leidis Riigikohus, et juhul, kui juurdepääsuteed kasutavad mitu isikut, tuleb kulud jaotada vastavalt tee kasutamise osakaalule. Kohtud peavad sellise jaotuse määramisel oma otsust põhjendama. Samuti täpsustas kolleegium, et juurdepääsutasu, mis on arvutatud Riigikohtu praktikas kujundatud valemi alusel, ei hõlma juurdepääsutee korrashoiukulude hüvitamist, kuna nende eesmärk ja olemus on erinevad.

Riigikohus ühtlustas praktikat avalikult kasutatavale teele ligipääsu saamise küsimuses (kohtuasi nr 2-21-18029)

Artikli autor: advokaadibüroo TARK vandeadvokaat, partner Tauno Tark

Riigikohtu kaasuste analüüs. „2025. aasta lahenditel on aastakümnete olulisus“

Riigikohtu selgitused saneerimiskavaga ümberkujundatavate nõuete piiridest (kohtuasi nr 2‑23-5395)

Alates novembrist võib numbrituvastuskaameratega tehtud pilte ja sealt tuvastatud andmeid kasutada kuritegude menetlemisel

Riigikohus selgitas, millal on reisijal õigus nõuda lennuhüvitist

Eesti ettevõtete kui ka ettevõtluskeskkonna rahvusvahelist konkurentsivõimet tõstvad meetmed

Kaugesse tulevikku lükatud kohustuse täitmise tähtpäevaga tehing loetakse pankrotimenetluses võlausaldajate huve kahjustavaks

Uued ehitusnõuded: varjend ja varjumisplaan kohustuslikud alates 2026

Liiklusseadus 2026: 60 tonni vastutust Eesti teedel

Ostueesõigus ei kao koos äriühinguga – pretsedent osanike kaitseks

Riigikohus selgitas, millised on kohalike omavalitsusüksuste võimalused keelduda elamumaal detailplaneeringu algatamisest ja sõlmida arendajatega kokkuleppeid planeeringuga seotud sotsiaalse taristu osas

Riigikohus selgitas, millal tohib osanik hääletada osaühingule esindaja määramise otsustamisel

Riigikohus sisustas korterelamu kaasomandi eseme ajakohastamise mõistet: korterelamu küttesüsteemi vahetus ei pruugi nõuda kõigi korteriomanike nõusolekut

Riigikohus selgitas osaühingu kahju hüvitamise nõude aegumist osaühingu juhatuse liikme ja osaniku vastu

Riigikohus leidis, et üldplaneeringuga on lubatud jõe kallasrajale matkaraja kavandamine, isegi kui see kitsendab kinnistute omanike omandiõigust

Uus tarbijakaitseseadus vähendab paberimajandust: digitaalsed ostukviitungid ja arved muutuvad eelistatuks

Riigikohus selgitas teenistuskohustuste rikkumisega põhjustatud varalise kahju hüvitamise küsimusi

Riigikohus selgitas korteriomaniku õigusi korterelamu ohu korral ja muutis oma varasemaid seisukohtasid selles küsimuses

„Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada.“ Koda ei toeta ministeeriumi plaani

Riigikohtu üldkogu leidis, et töötuskindlustuse seadus on osaliselt põhiseadusega vastuolus

Eraldi julgeolekumaksu ei tule. Käibemaks muudetakse püsivalt 24% peale

Töötuskindlustuse seaduse muutmise seadus korrastab töötushüvitiste süsteemi

Vara riigistamine süüdimõistva otsuseta

Tarbijakaitseseaduse muudatused vähendavad paberarvete hulka

Välistööjõu kaasamine Eestis muutub lihtsamaks ja usaldusväärsemaks

Kellel on kriminaalmenetluses õigus esindada äriühingut kui kannatanut juhatuse liikme ja osaniku vastu?

Tooteohutuse nõuded viidi kooskõlla Euroopa Liidu nõuetega

Kohalikul omavalitsusel on õigus kontrollida elukoha andmete õigsust

Töövõimetoetust ja toitjakaotuspensioni ei pea samaaegselt maksma

Riigikohus: võlausaldaja võib nõuda abikaasade ühisvara jagamist ka pärast laenukohustuse üleminekut

Riigikohus: ettevõtte üleandja vastu tehtud kohtuotsus kehtib ka omandaja suhtes

Reisijad vs. Ryanair – lennukompanii kohustus hüvitada tühistatud lennu kulud ning reisijaid aidata

Riigikohus selgitas ühisvara valitsemise kontekstis, et mitte alati ei pruugi ühisvara korral tekkida tehingutest abikaasade solidaarvastutust

1. jaanuarist 2025 tõusis töötasu alammäär

Aasta algusest jõustub sularahatehingute puhul 1- ja 2-sendiste ümardamise kohustus

Märgukirjadele ja selgitustaotlustele vastamise tähtaega lühendati oluliselt

Riigikohus selgitas, milles seisneb kindlustussumma ja kindlustusväärtuse erinevus ning millal kohaldub alakindlustus

Riigikohus selgitas finantskorrektsiooni kohaldamise eeldusi

Riigikohus juhtis tähelepanu leppetrahvinõude aegumise peatumise nüanssidele parkimistingimuste rikkumise juhtudel

Trahvisummad ja -ühikud tõusevad

Väheneb tehnilistest riketest, operatiivsetest vigadest ja küberrünnetest tulenev oht nii ettevõtte kui ka klientide teabe- ja finantsvarale

Tõusevad mitmed riigilõivumäärad

Jaht tegelikule kasusaajale

Maksuvabadus värskenduskuuril: hüvitiste piirmäärad astuvad tänapäeva

Tööriiete vahetamine võib olla ületunnitöö, mille eest tuleb töötajale maksta

Riigikohus menetles mittevaralise kahju hüvitamise küsimust väidetava ebaõigete andmete avaldamise kontekstis

Planeeritakse isikupõhise otsinguvõimaluse piiramist kinnistusraamatus

Mitmed riiklike hüvitiste ja maksude muudatusettepanekud jõudsid Riigikokku

Äriühingu poolt väljaspool oma tavapärast majandustegevust väljastatud ühekordne laenuleping võib klassifitseeruda tarbijakrediidilepinguks

Jõustus krüptovaraturu seadus

Inkassofirmad kontrolli alla

Jõustusid ülemaailmse miinimummaksu regulatsioonid tulumaksuseaduses

Riigikohus selgitas kaasomanike õigusi ja kohustusi ruumide nõuetekohase sisekliima tagamisel

Saabub majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg

Kus võib sõidukit parkida?

Tööõiguse võimalikud arengud

Ukraina toetamise tulumaksuvabastus jätkub

Eesti Pank muutis uute eluasemelaenude väljastamise reegleid pankade jaoks

Ühtlustusid lühiajalisele majutusele kohalduvad üleeuroopalised nõuded

Äriregistris on võimalik broneerida ärinime ja taotleda kande tegemist kindlal kuupäeval

Raielubade keelamiseks esitatavad kaebused ei tohi olla liiga üldised

Käibemaksupettuse-vastane võitlus piiriüleses e-kaubanduses

Kõikide korteriomanike kokkuleppel on võimalik kehtestada parkimiskaardi nõue

Uuel aastal jõustuvad mitmed maksumuudatused

Kas Sinu laenulepingu intress on ikka kehtiv?

Kinnisasjale ligipääsu määramine üle naabrimehe kinnistu

Üürilepingu tingimused kehtivad ainult lepingu osapooltele

Tarbijad võivad saada kollektiivse kaebamise võimaluse

1. jaanuarist muutub töötajate puhkeaja regulatsiooni tõlgendus 

Tellija nõuete esitamise võimalikkus otse alltöövõtja vastu

Kinnisasja enampakkumisel osalemise tagatisraha kokkuleppe vorminõue

Jõustusid finantssektorit puudutavad EL-i õiguse haldustrahvid ja -meetmed

Äriregistri kannete õiguslike aluste eristamine ja asjaolude selgitamine

Leppetrahvi kokkuleppe vorminõue kinnistuga seotud lepingueelsetes läbirääkimistes

Leppetrahvi nõudmise teavitus olgu selge ja esitatud mõistliku aja jooksul

Autosõidukulu kasv ei piirdu üksnes mootorsõidukimaksuga

Kas aktsiaselts võib keelduda dividendi väljamaksmisest, kui üldkoosolek on otsustanud aktsionäridele dividendi maksta?

Algab töövõtuahela ja töötamise aja elektrooniline registreerimine ehitusobjektil

Tegevdirektoriga sõlmitud teenuse osutamise leping võib vaatamata oma vormile kvalifitseeruda sisuliselt töölepinguks 

Kas töötaja võib saata oma isiklikule e-mailile tööandja ärisaladusi sisaldavaid dokumente?

Riigikohus selgitas panga kui kontohalduri poolt hallatavas veebikeskkonnas (internetipangas) kuvatavate tehingutega seonduvaid õiguslikke küsimusi

Riigikohus selgitas pankrotimenetluses esitatud tagasivõitmise hagi rahuldamise eeldusi

Riigikohus selgitas osaniku väljaarvamisega osaühingust seonduvat

Tasu maksmisest öö- ja ületunnitöö korral

Liisingueseme väärtusest läbi õigusprisma

Uued suunised Euroopast seoses töötasuga

Võeti vastu muudatused tööturumeetmete regulatsiooni ajakohastamiseks

Olulised muudatused pakendi- ja jäätmeseaduses

Riigikohus selgitas kinnisasja kaasomandi lõpetamise ja hüvitamiskohustusega seonduvat

Vastutusotsuse vaidlustamisel kohtus ei saa keelduda tunnistaja ülekuulamisest üksnes põhjusel, et tema ülekuulamist ei taotletud maksumenetluses

Välisinvesteeringu usaldusväärsuse hindamise seadus

Riigikohus lappis seaduselünka

Kellele peab juhatuse liige tagasiastumisavalduse esitama?

Majandusaasta aruande esitamine uue äriregistri seaduse valguses

Riigikohus muutis oma senist praktikat seoses töövaidluskomisjoni otsuse järel kohtusse pöördumise tähtajaga

Muudeti järjestikku sõlmitavate lühiajaliste töölepingute regulatsiooni ajutise töötamise korral

Täiendati kaugtöö korral tagatava ohutu töökeskkonna regulatsiooni

Alanud aastal jõustub äriregistri seadus

Riigikohus selgitas au teotamise õigusvastasuse tuvastamise reegleid

Võla sissenõudmine võlgniku ühisvara arvelt

Osakapitali suurendamisel tekkivad õigussuhted

Tuleohutusreeglite täitmise tähtajad on lähenemas

Tööõiguse normid kerkivad nagu seened pärast vihma

Ärinime broneerimine

Äriregistrikanne kindlal kuupäeval

Uued tuuled äriõiguses

Alla kolmeaastast last kasvatava töötaja koondamise keerukus ja kulukus

Töölepingu seaduse muutmisega tekkis täiendav kohustus ka töötajale

Täienevad tööandjate kohustused töötajate suhtes

Riigikohus selgitas solvava postituse autori isiku kindlakstegemist 

Välismaalaste palkamine muutus lihtsamaks ja soodsamaks

Kaupade allahindluse kuvamisel on uued reeglid

Riigikohus selgitas kahjunõude aegumistähtaja arvestamist

Töötasu maksmisega lühiajaline viivitamine 

Tõhustati oluliselt virtuaalvääringu teenuste regulatsiooni

Tarbijakaitseseadusega täiendati internetipõhise kauplemise regulatsiooni ning suurendati rikkumiste eest määratavaid rahatrahve

Riigikohus lahendas küsimust korteriomanike kaasomandi osast lähtunud kahju hüvitamisest

Juhatuse liikme vastutus enne tema ametiaega tekkinud maksuvõla osas piirdub intressivõlaga

Kuidas osaühingus toimuva kohta teavet saada?

Riigikogus selgitas maakleritasu nõudeõigust seoses hea usu põhimõttega