Palun abi kuna pole varem kokku puutunud kinkekaartidega. Nimelt tegi meie ettevõtte loosi milles osalejad said meie ettevõtte kinkekaardid millega saavad meie poodides soetada kauapa. Kuidas käib nende arvestus/vormistus/deklareerimine raamatupidamises? Kuhu ja millised kanded tuleks raamatupidamises teha,kas tuleb neile kaasa anda ka arved või mõni muu dokument ja kas sellega kaasneb käibemaksukohustus meil,ühesõnaga palun kirjeldage algusest lõpuni kogu protsess kuidas käituda juhul kui astub sisse inimene poodi ja soovib kasutada kinkekaarti.

Tere. Kui ettevõte on ostnud 2023 aastal endale krüptot, siis saan aru, et aasta lõpus peaks ettevõte selle ümber hindma vastavalt turuhinnale. Kust oleks kõige õigem võtta milline oli näiteks SOL turuhind aastalõpu seisuga? Hind on ju platvormiti ja kellaajaliselt väga erinev.

Материнская фирма в Эстонии (собственник 100% юридическое лицо)получила дивиденды от дочерней компании из Латвии Полученные дивиденды распределили между собственниками материнской компании - физическими лицами Как дивиденды отражаются в бухгалтерском учете материнской компании и дочерней и какие налоги кто платит ?

Tere. Küsimus UPWorki arve kohta. Kui arve summa on USD-des, aga arvele on toodud eraldi välja ka summa kui palju pangakaardilt eurodes summat maha võetakse, kas siis võib programmi arve EUR-des sisestada (St ei pea ostuarvet programmis USD-des sisestama)? N: Amount 1610 USD Paid from Mastercard xxxx Amount charged to card: 1497.54 eur Tänud!

Meie ettevõte soovib sponsoreerida MTÜ-d,nemad saavad tooteid ja meie saame vastu reklaami.Kuidas nüüd raamatupidamises tuleks tehinguid kajastada,kas müügiarve tuleb neile esitada või see peab olema nt laoväljastus leht ning millises summas see peaks olema kajastatud,mu loogika ütleb, et ma ei saaks ju anda kaupa müügihinnas vaid ikka laohinnas kuna tegu ei ole ju müügiga vaid nii öelda toetusega ja kasu sealt müügilt ju ei teeni ning lõpuks millistel kontodel need tehingud tuleks kajastada ja kas kaasneb ka maksukohustus?

Tere! Eesti firma ostis Taist kaupa ja tõi selle Itaaliasse. Toodet hakatakse müüma Itaalias ja Jordaanias. 1. Kas ma saan õigesti aru, et Itaalias müüki minev kaup tuleb müüa Itaalia käibemaksuga? 2. Ja Jordaaniasse 0% käibemaksumääraga kaupa müües? 3. Kas Eesti ettevõte peaks sel juhul hankima Itaalias maksunumbri (IT VAT) ja esitama deklaratsioonid Itaalia maksuametile?

Tere! Ettevõte Eestis tegeleb kaupade ostu-müügiga. Kaup ostetakse Ungarist ja müüakse Poola. Ostu- ja müügiarved käibemaksumääraga 0%. Kaup ei sisene Eesti territooriumile. 1. Kas mul on õigus teades, et selliseid oste-müüke ei pea Eesti käibedeklaratsioonis deklareerima? 2. Kas Eesti ettevõte peaks sellise müügi Poolas deklareerima?

Tere. Küsimus on selle kohta, kuidas peaks kajastama Eesti ettevõtte mujal Euroopas asuva filiaali raamatupidamist. Filiaalil endal eraldi pangakontot pole, kõik kulud tehakse Eesti ettevõtte panga kaudu, kuhu on loodud filiaalile eraldi pangakonto. Kuna pangakonto kuulub Eesti ettevõttele, siis panga teenustasud leotakse Eesti ettevõtte kuludeks. Kõik arved ja maksud, mis on filiaalile eraldi loodud kontolt tasutud, kajastab filiaal enda raamatupidamises, kui laen Eesti ettevõttelt. Eesti ettevõte laenu ei kajasta, kõik kulud on arvestatud tegevuskulude all. Kas selline kajastamine on korrektne? Tänud!

Tere Kuidas oleks õigem raamatupidamises kajastada OÜ omaniku poolt tasutud makse EMTALE. (omanik tasub maksud oma isiklikult arvelduskontolt)? Ette tänades

Ettevõtte soetas 2 maatükki väärtuse kasvu eesmärgil ja 2 ärihoonet rentimise eesmärgil. Nii maad kui ärihooned on kinnisvarainvesteeringud. Küsimus on, kas tohib kasutada osade KVI-te puhul soetumaksumuse meetodit ja osade puhul õiglase väärtuse meetodit? Maade puhul läheks hindamine üsna kulukaks võrreldes nende soetusmaksumusega, maade soetusmaksumused moodustavad kokku ca 2% bilansimahust. Ärihoonete soetusmaksumuses moodustab bilansimahust ca 35%, samas hindamine on ka päris kulukas - ca 1000 eur üks hoone. Seega läheks õiglase hinna leidmine maksma ärihoonetele igal aastal ca 2000 eurot. Kui hooneid tuleb juurde, läheb veelgi kulukamaks. Mis oleks siin võimalikud variandid, mida tohiks maade ja ärihoonete kajastamisel kasutada? Kas nt tohiks maad kajastada soetusmaksumuse meetodil ja odavamat ärihoonet ka soetusmaksumuse meetodil ja siis ainult kallima ärihoone kajastaks õiglases väärtuses (peaks tellima ainult ühe hindamise)? Tänan!

Tere. Ettevõte annab Inkassole kliendi võla sissenõudmise õigust (lepingujärgselt). Tasutud võlast kuulub kokkulepitud osa Inkassole. Kuidas kajastada järgmisi tehinguid: 1. Kui nõutud raha laekub Inkassolt, ja nende osa on juba maha arvatud. Kas sellist osa (ehk nõue puudujääki) tuleb kajastada kui ebatõenäoliselt laekuvatelt arvetelt kahju? 2. Kui Inkasso väljastab arve oma osa kohta (juhul, kui nt võlgnik, sel asemel et maksta Inkassole, maksab otseselt ettevõtele). Arvel kajastatakse nii Inkassole kuuluv makstud võlast osa, kui ka nende rahalised nõuded võlgniku suhtes (nende kulud, intress jne). Ehk võlgniku poolt laekunud raha sisaldab proportsionaalselt ka Inkassole kuulvat summat ja ettevõte on siin kui vahendaja. Kas on Inkassol õigus maksustada sellist arvet km-ga, ehk ettevõtte nö tasu Inkassole (teatud osa kliendi võlast), ja Inkasso nõuded võlgniku suhtes? Kuidas üldse oleks korrektselt sellist tehingut vormistada? Ja kas peaks selle kohta arve olema, ega kas ei saa sel juhul tugineda vaid Inkassoga lepingule (kus arvete kohta pole mingit vihjet)? Tänan.

Tere! Nagu öeldud, kasutusrent klassifitseeritud kapitalirendiks. Põhivara võetud arvele kandega deebet põhivara, kreedit kapitalirendi lühi- ja pikaajaline kohustis. Rendimaksed jaotatud fin.kuluks ja kohustise jääkmaksumuse vähendamiseks. Põhivara igakuuliselt amortiseeritud. Ootamatult soovitakse vara tagastada rendiettevõttele. Kuidas peaksid konteeringud raamatupidamises toimuma, kui rendimakseid on veel tasuda näiteks 14000.- EUR, põhivara jääk 15000.- EUR, kulum 4600.- EUR.

Tere Tekkis küsimus seoses käibemaksu kajastamise ja deklareerimisega. Kui Eesti ettevõte (on käibemaksukohustuslane) ostab kaupa Norras ja kasutab neid materjale Norras koha peal (ehitusmaterjalid jne) s.t ei toimu importi, siis kuidas toimub nende kulude kajastamine? Segadusse ajab käibemaksuseadus: KM ei loeta maksustatava väärtuse hulka, seega deklareeritakse KM-ta summa: KMS § 12 (6`1) Maksustatava väärtuse hulka arvatakse ka muud summad, sealhulgas kõrvalkulud ning lõivud ja maksud, välja arvatud Eestis või välisriigis makstav käibemaks, mida kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba soetajalt või teenuse saajalt tehinguga seoses nõuab. Kas arve (NOK) tuleb sisestada raamatupidamisse siis ilma või koos KMga? s.t kas käibemaksuta summa on materjalikulu ja KM osa muu ärikulu/muu tegevuskulu või midagi kolmandat või ikkagi on kogu summa täies ulatuses materjalikulu? Lisan, et Norras käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustus puudub ja omanik ei soovi käibemaksu tagastamiseks Norrast tagastustaotlust esitada. Lisaks, kui ostuarvet sisestada, siis millise käibemaksumäära valimine on korrektne - 0% või ei ole käive. Kui sisestada 20%, siis jookseb see, kui ühendusesisene soetus KMD-le, kuigi sellist tehingut Eesti KMD-l kajastatada ei tohiks. Tervitades

Здравствуйте, Подскажите пожалуйста, если эстонская компания помимо своей основной деятельности раздаёт кредиты направо, налево, и зарабатывает на этом. Есть ли какой-то предел по сумме по выданным займам? Должна ли эстонская компания в таком случае получить финансовую лицензию? С Уважением, Зоя Власова

OÜ omanik teostas ettevõttele tootmisruumide remonditöid. Materjali ostis ettevõte, kuid omanik tehtud tööde eest tasu ei saanud. Kas ja millisel viisil saab ettevõte võtta arvele teostatud remonditeenuse? Ettevõttel on vaja tõestada teostatud tööde tegemist. Ruumide rendile andjaga oli kokkulepe, et tööd tuleb teostada, kuid vaidlus on tekkinud teostatud tööde maksumusega. Värv ja pahtel ise seina ei saa, keegi peab selle sinna panema. Vaja on hinnata teostatud tööde kogumaksumust koos materjali ja töö hinnaga.