Nõuandekeskus

Ehitus

Filtreeri

  • Kõik ajad
  • Viimane kuu
  • Viimane aasta

Reoveepuhasti rajamine

Vallavalitsus väljastas 2014 aastal ehitusloa üksikelamu püstitamiseks. Ehitusprojektis kanalisatsiooni osas oli välja toodud, et paigaldatakse septik koos imbväljakuga ning asendiplaanil oli septik ja imbväljak välja toodud. Kas 2014 aastal vallavalitsuse korraldus üksikelamu püstitamiseks andis automaatselt loa rajada ka septik või oli vajalik taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek? Tänaseks on üksikelamu valminud ning omanik esitas üksikelamu kasutusloa taotluse, mille vallavalitsus tagastas märkusega, et üksikelamu reoveepuhastile ei ole esitatud ehitusteatist ega kasutusteatist ning nõudis reoveepuhasti seadustamist. 2015 aastal hakkas kehtima uus ehitusseadustik nõudega, et reoveepuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja valmimisel kasutusteatis. 2018 aastal vastuvõetud valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri sätestab, et uue hoone ehitamisel ehitusprojekti alusel tuleb lahendada reovee kogumismahuti, septiku või muu omapuhasti rajamine koos hoone ehitusprojektiga. Vastavalt ehitusseadustiku Lisa 1 järgi tuleb esitada eraldi ehitusteatis. On tuvastatud, et reoveepuhasti rajati 2019 aastal ning septiku asukohta kinnistul muudeti võrreldes 2014 aasta ehitusprojektiga. Kas täna on vallal õigus nõuda reoveepuhasti rajamise seadustamiseks ehitusteatist ja kasutamiseks kasutusteatist ning nimetatud põhjendusel keelduda üksikelamule kasutusloa andmisest või isikul on septiku ehitusluba olemas aastast 2014, nagu ta väidab? Isikuga käib hetkel kohtuvaidlus.

Hoone rekonstrueerimine ja laiendamine alevis

Kodanik planeerib olemasoleva hoone laiendamist (II korrust + külgeehitamine) ja rekonstrueerimist alevis. Esitatud info kohaselt jääb olemasolevast hoonest rekonstrueerimisel alles ainult pool vundamenti ning hoone nihkub ca lammutatava vundamendi mahus. Ehk hoone asukoht muutub rekonstrueerimisel ja laiendamisel. Kui suur osa rekonstrueeritavast hoonest peab alles jääma, et seda saaks nimetada rekonstrueerimiseks?

Kuni 20 m2 ehitiste püstitamine

Vastavalt kehtivale Vihula valla üldplaneeringule tohib maatulundusmaale ehitada ühe elamu ja viis abihoonet. Kas viie abihoone hulka tuleb lugeda ka alla 20 m2 hooned või võib alla 20 m2 hooneid ehitada lugematu arv (arvestades täisehitusprotsenti)?

 

Ehitusjärgne garantiikiri

Tere

Ettevõte sõlmis ehitajaga lepingu tootmishoone ehitamiseks. Lepingu alusel esitas ehitaja ettevõttele ka garaniiaja garantiikirja. Nüüd läks nimetatud garantiikiri käiku, ehk siis kindlustusfirma maksis selle summa ettevõttele välja. Töid teostab aga üks teine ehitusfirma.

Kuidas peaks ettevõte laekunud summa raamatupidamisest läbi kandma?

 

Olemasoleva ehitusloa muutmine või uue ehitusloa andmine

05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone (pagaritöökoja) püstitamiseks alevisse. 2021. aasta augustis esitas kinnistu omanik läbi ehitusregistri taotluse ehitusloa taotluse ja põhiprojekt maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks. Kinnistu sihtotsarve on ärimaa, kehtivas alevi üldplaneeringus on antud ala ärimaa. Päikesepargi kõrval (15m) on „tulevane miljöökaitseala“ ning park ise alevi peatänava kõrval. Päikesepargi puhul oleks tegemist energiatootmise rajatisega ning rajatise kasutuselevõtu järgselt tuleks lähtuvalt maakatastriseadusele maa sihtotsarve muuta tootmismaaks. Kuna selline asi läheks vastuollu meie üldplaneeringuga, siis me seda ei lubaks.
Üheks lahenduseks oleks päikesepaneele võtta kui tehnosüsteemi osa ehk elektrisüsteemi osana. Sarnaselt näiteks maasoojuspumba kollektoritele, mis on paigaldatud maa sisse. Kuna antud ärihoone vajab toimimiseks suurel määral elektrit, siis oleks see põhjendatav, aga kas on? Päikesepaneelid on ligi 2m kõrgused ning asetseksid maapinnal. Kogu eelnevast selgitusest järgmised küsimused:

Küsimused:

  1. Esitatud on põhiprojekt ja ehitusloa taotlus maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks.

Projekti seletuskirjas „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on projekteerida 50 kW päikeseelektrijaam aadressile … ning ühendada elektrijaam läbi liitumispunkti Elekrtilevi OÜ elektrivõrku. Päikeseelektrijaama toodangu omatarbest ülejääv energia müüakse elektrivõrku“. Projekti asendiplaanil on esitatud paneelide asukoht kinnistul ja liitumiskilp projekteeritud hoone välisseinal. Rohkem viiteid hoonele projektis ei ole.

Hoonel (millele päikesepargi nimetuses ja projekti asendiplaanil viidatakse) on kehtiv ehitusluba, kuid hoone ehitustöid ei ole alustatud. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.

Küsimus:

Kas eelnimetatud päikesepark on iseseisev ehitis, hoonet (mille ehitamist ei ole alustatud) teenindav rajatis või hoone tehnosüsteemi osa? 

  1. 05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone püstitamiseks vastavalt eelprojektile. Ehitisregistri andmetel hoone seisund „ehitusluba antud“. Hoone ehitustöid ei ole alustatud.

Ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud, kuigi hoonevälised külmavee- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud. Eelnimetatud torustike kohta on info projektis ja ehitusloas.

Ehitusseadustiku § 43.  Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis.

(1) Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

Küsimus:

Kas ehitustöid on alustatud lähtuvalt eelnevast infost? 

  1. 05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone püstitamiseks. Ehitisregistri andmetel hoone seisund „ehitusluba antud“. Hoone ehitustöid ei ole alustatud.

Kehtiva ehitusloa alusel on elektrisüsteemi liik „võrk“. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.

Omanik soovib punktis 1 nimetatud päikesepargi energiat kasutada hoone (mille ehitamist ei ole alustatud) energiavajaduse rahuldamiseks, mille alusel muutub hoone elektrisüsteemi liik:  „võrk“ ja „lokaalne, päikeseenergial põhinev“.

Ehitusseadustiku § 46 lg 1 alusel pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad, lg  2 p 2 pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele.

Küsimused:

  1. Kas elektrisüsteemi liik kui tehnosüsteemi osa on hoone oluline tehniline näitaja?
  2. Kas hoone elektrisüsteemi liigi muutmiseks tuleb kehtiv ehitusluba tunnistada kehtetuks?
  3. Kas elektrisüsteemi liigi muutmiseks piisab muudatusprojekti ja elektriprojekti esitamisest kasutusloa taotlemisel, kui ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole ehitusseadustiku § 46 lg 1, lg 2 alusel võimalik?

Kortermaja üldelektri jaotus

Ettevõte on üürikorteri omanik. Korteri juurde kuulub parkimiskoht, mis ei asu maja all garaazis. Selliseid kortereid, mis ei oma parkimiskohta garaazis on 15 st kolm. Majal on  rambi küttega majaalune garaaz, mis talvel toodab suuri elektriarveid. Garaazil eraldi elektriarvestit pole ja kogu üldelekter koos rambi küttega jaotatakse kõikide korterite  vahel.  Kas antud üürikorteri omanikuna on üldse võimalik pääseda garaazi rambi küttekuludest kui otsustavaks on väidetavalt hääletus ja enamusel on kasulik, et ka minu korter elektrikulu tasub? Kas on juriidilisi aluseid, kuidas sellest summast pääseda. Eelmine aasta oli see summa talvel 20 euri kuus, see aasta tuleb ilmselt oluliselt suurem. 

Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele

Tere
Projekteerime hoonet, mis jaguneb 2 kasutamise otstarbe vahel -  Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12644 (Äripind - Silmakeskus) ja muu kolme või enama korteriga elamu 11222 (Elupind - 3 korterit)
Küsimus:
Kas silmakeskuse ooteala ja koridorid võivad olla määratud hoone üldkasutatavateks pindadeks, kui on tagatud kõik nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele vastavalt kehtivale määrusele. Lisan juurde, et eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ei ole vaja läbida korteritele juurdepääsuks ning on selleks eraldatud üldkasutatava evakuatsioonitrepikojaga. 
"Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile" Vastu võetud 25.01.2002 nr 25 RTL 2002, 25, 353
Antud määruses § 23 on üldkasutatavate ruumide osas välja toodud punkt:
  (1) Haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus.
Kas sellest võib järeldada, et  üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised ainult haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ja eriarsti vastuvõtuüksuse ühiskasutuse puhul? 
Samas pole määrusest võimalik välja lugeda, et miks ei võiks eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavd ruumid (osaliselt) olla ühiselt kasutatavad ka mõne muu hoone otstarbega, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus?
Küsimuse eesmärk on muuta kasutusotstarvete osakaalu % Ä kasuks

Ette tänades,
Allan Pilter
Kauss Arhitektuur OÜ
 

Detailplaneering

Tere
Kinnistul on kehtestatud detailplaneering, mille alusel jaotatakse kinnistu kaheks krundiks, millele mõlemale on määratud ehitusõigus elamu ja selle abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisest on rohkem möödas kui 5 a. ning nüüd esitati KOV'ile ehitusloa taotlus kinnistule püstitada 250m2 suurune "garaaz" ning öeldi, et kinnistut enam jagada ei soovita, kuid tahetakse realiseerida DP's määratud ehitusala (sh kinnistule teine juurdepääsu tee). Garaažina on tegemist ~6m kõrguse hoonega, mis välimuselt meenutab pigem laohoonet. Kas on võimalik välimuse alusel hinnata kasutusotstarvet? Omanik ütleb, et see on ta autode hoidmiseks garaaž, kuid sinna on viidud vesi, kanal ja küttekeha ning kasutatav pind on üle 210m2.

Kas on võimalik DP täita vaid osaliselt, ning võtta sealt ehitusala ja juurdepääsu tee nii, et kinnistu jagamist ei toimu?

kas võib ehitusalale (mis katab kogu krundi ehitusala) lubada ehitada garaaži kui elamu abihoone, nii, et elamut sinna enam ehitada ei oleks võimalik. Või on kõik juriidiliselt korras, sest tegu on elamu abihoonega, mida võib elamumaale püsitada?
Kas antud garaažihoonele on õigus seada lisatingimusi, kuigi DP on lubatud kõrgus 8m, sest hoone ei sobitu mitte kuidagi antud miljöösse.

MTR registreering

Kui ettevõte on registreeritud MTR-is sisekliima tagamise süsteemi projekteerimiseks (küte ja ventilatsioon) kuid vastutaval spetsialistil on soojusenergeetika kutsetunnistus, mille alusel on registreering teostatud.

Kas sellise registreeringuga on ettevõttel juriidiliselt õigus koostada kütte ja ventilatsiooni projekte?

Selvepesulad

Tere

Sooviks küsida kuidas suhtuda selvepesulatesse. Kas nad on pigem rajatise või hooned. "Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused" § 19 alusel läheks ta varjualusena hoone ehitusaluse pinna alla aga EhS alusel on hoone väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis, seega oleks pigem rajatis.

Kinnistul kuhu soovitakse selvepesula autodele teha puudub detailplaneeringuga määratud hoonete ehitusala, seega tekkis küsimus, kas selvepesula võib sinna rajada (rajatisi on lubatud püstitada)?

Ehitusjuhendi (RT-kaart) info kohustuslikkus

Tere

Kas RT-kaartides sätestatu on ohutust puudutavate küsimuste osas Eestis ehitades kohustuslik järgida, olenemata sellest, et RT-kaarti enda olemus on soovituslik juhendmaterjal? Näiteks rõdupiirete osas on olemas info RT- kaartis, millest täpselt lähtuda, kuid konkreetsed standardit Eestis selle osas ei ole. Kas RT- kaartis sätestatud nõuete järgmine läheb hea ehitustava alla?

Lugupidamisega

Gert Tomingas

kasutusloa taotlemine suvilale, et see muuta elamuks.

Tere!

Ehitis on suvila Harjumaal ja soovin seda kasutusloa kaudu muuta elamuks. Suvilale  on saadud ümberehituseks ehitisteatis eelprojekti tulemusel 2007 aastal.

1. Kas ma peaksin www.ehr.ee kaudu taotlema kasutusluba või kasutusteatist.

2. Millised dokumendid peaksin omavalitsusele esitama.

a)Ehituse eelprojekti, mille alusel alustasin ümberehitamist 

Aga, kui ma jätsin mõned uksed ära ja asendasin akendega ning ühe vaheseina ehitasin teise kohta. Lisaks panin hoone välisküljele soojuspumba  Kas ma siis pean vormistama muudatusprojekti ja võtma uuesti ehitisteatis e  v

Või pean vormistama mõõdistusprojekti ja sellega saan taodelda kasutusluba.

Või saan eelprojekti alusel kasutusloa taodelda ja omavalitsusel pole õigust rohkem küsida/ kaalutlemisõigus ?  

Kui täpselt peavad olema kajastatud ukse avanemised, näiteks sauna uks.  Ukse laiuste kajastamine ( puhas ava 800 mm)  ja treppide piirete olemasolud ?

b) ehitust tõendavad dokumendid, ehitustööde päevikud ja kaetud tööde aktid, teostusjoonised. Kas päeikuid ja kaetud tööde akte võib asendada Ehitus tehnilise auditiga ning mis perioodi osas ?

c) Ehitusjärgne mõõdistus, koos ruumikuju ära näitamisega, sisuliselt geodeetiline asendiplaan koos kommunikatsioonide ära näitamisega.

d) Elektri tehniline audit koos elektrikontroll mõõdistustega, kehtiv.

e) Kasutuses olevate seadmete tehnilised andmed,  kasutusjuhendid, sertifikaadid. Kasutatud ehitusmaterjalide/ seadmete sertifikaadid. 

f) Korstnapühkija akt, mitte vanem kui kaks aastat või tuleohutusaudit

g) Mikrobioloogiline veeproov ( mitte vanem kui 2 aastat) ja reoveemahuti sertifikaat, vajadusel teenuslepingud veevarustuse  ja reoveekanalisatsiooni osas ning prügi - ehitusjäätmete ladustamise kohta. Komposteerimine ?   

h) Riigilõivu tasumist tõendav dokument

i) Võimalusel energiamärgis. See vist pole 2007 aasta ehititeatise puhul hädavajalik või siiski 

  

Kas omavalitsus võib selliseid dokumente nõuda või on see liialt küsitud ja võiks kaalumise osas mingi osas omavalitsuse kodanikule vastu tulla ?

Kui, siis millises osas võiks leevendust paluda ? Jooniste täpsuse osas, dokumentide esitamise osas või ei peaks mõnda dokumenti esitama/ koostama.

 

Varikatus kortermajas

Kortermajas on 4 korterit, 3 neist kasutavad majaesist sissekäiku ning korter 4 kasutab majatagust sissekäiku. On sõlmitud notariaalne kasutuskorraleping, et majatagune osa kuulub korter 4-le. Korter 4 soovib nüüd enda sissekäigul olevale trepile ehitada varikatuse koos osaliselt kaetud seintega( puit lippidest). Kahe korteri omanikud pole ehitustegevusega nõus, viidates ehitise ilme rikkumisele( maja tagune osa pole kuskilt tänavalt nähtav).

Otsest õiguste rikkumist ei näi olevat, kuid seinad on kortermaja puhul kaasomandis, samas tekib varjualune maa-alale, mille ainsaks kasutajaks on korter 4 omanik, mille tõttu ei kasuta üksi teine korter seda sissepääsu ega seda ümbritsevat maa-ala.

Kas võib kaasomanike arvamust mitte arvestada ning minna ehitusteatise menetlusega, ümberehitamise näol edasi?

Elektriautode laadimispunktid

Kas aastast 2021 on kohustust kortermaja parkimiskohtadele rajada elektriautode laadimispunkte?

korteriühistu nõue korteri omaniku vastu

Tere! Kas saab korteriühistu sundida korteriomanikku minema tagasi üldkütuse süsteemile, kui aastaid tagasi (1994 al.) on ta ehitatud oma korteris linnavalitsuse loal elektriküte? Korter asub 2-l korrusel, üldkütuse süsteemi torud on jäetud puutumatuna (ei ole eemaldatud ega ära lõigatud). Korteri omanik maksab korralikult oma protsenti üldkütuse arvetelt. Kas on korteriühistul õigus nõuda alternatiivkütusega korteriomanikult kütuse arve maksmist täisulatuses?