Tere

Antud juhul ei ole teada, mis on jalgratta ostnud ettevõtte tegevusala, mis on jalgratta ostmise otstarve ning kellele (kas töötajale, äripartnerile vms) jalgratas soetati. Sellest tulenevalt võib meie hinnangul olla tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga, erisoodustusega või kingitusega.

Tulumaksuseaduse § 52 sätestab, et residendist äriühing maksab tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt. Mitteseotud kuluks tulumaksuseaduse tähenduses on mh ettevõtlusega mitteseotud vara soetamine.

Lisaks, tulumaksuseaduse § 48 kohaselt maksab tööandja tulumaksu töötajale tehtud erisoodustustelt. Töötajaks on töölepingu alusel töötav isik, ametnik, juhtimis- või kontrollorgani liige jms. Töötajaks loetakse ka töövõtu-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel töötavat või teenust osutavat füüsilist isikut.

Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu või rahaliselt hinnatav soodustus, mida antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega, olenemata erisoodustuse andmise ajast.

Erisoodustuse hinna määramisel lähtutakse üldjuhul erisoodustusena antud kauba või teenuse turuhinnast.

Tulumaksuseaduse § 49 sätestab, et residendist juriidiline isik maksab tulumaksu tehtud kingitustelt.

Eelnevast tulenevalt sõltub maksukohustuse teke sellest, kas jalgratta soetamine on seotud ettevõtte tegevusega ehk kas see on vajalik ettevõtte põhitegevuseks. Kui ei ole, siis on tegemist ettevõtlusega mitteseotud kuluga ning ettevõttel kaasneb tulumaksu (20/80) tasumise kohustus.

Kui jalgratas on soetatud töötajale, siis kaasneb soetusega erisoodustusmaksude (tulu- ja sotsiaalmaks) tasumise kohustus. Kui jalgratas on soetatud kingituseks, siis kaasneb sellega samuti tulumaksu (20/80) tasumise kohustus.

Lisaks puudub eelnimetatud juhtudel õigus arvata maha ka jalgratta soetusel sisendkäibemaks.

Lugupidamisega

KPMG Baltics

Page Not Found

Nõuandekeskus

Jalgratta ost