ServituutUus
Detailplaneeringualal kogumismahuti asendamine reoveepuhastigaUus
Hoone rekonstrueerimine ja laiendamine alevis
Kuni 20 m2 ehitiste püstitamine
Vastavalt kehtivale Vihula valla üldplaneeringule tohib maatulundusmaale ehitada ühe elamu ja viis abihoonet. Kas viie abihoone hulka tuleb lugeda ka alla 20 m2 hooned või võib alla 20 m2 hooneid ehitada lugematu arv (arvestades täisehitusprotsenti)?
Tere
Ettevõte sõlmis ehitajaga lepingu tootmishoone ehitamiseks. Lepingu alusel esitas ehitaja ettevõttele ka garaniiaja garantiikirja. Nüüd läks nimetatud garantiikiri käiku, ehk siis kindlustusfirma maksis selle summa ettevõttele välja. Töid teostab aga üks teine ehitusfirma.
Kuidas peaks ettevõte laekunud summa raamatupidamisest läbi kandma?
Olemasoleva ehitusloa muutmine või uue ehitusloa andmine
05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone (pagaritöökoja) püstitamiseks alevisse. 2021. aasta augustis esitas kinnistu omanik läbi ehitusregistri taotluse ehitusloa taotluse ja põhiprojekt maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks. Kinnistu sihtotsarve on ärimaa, kehtivas alevi üldplaneeringus on antud ala ärimaa. Päikesepargi kõrval (15m) on „tulevane miljöökaitseala“ ning park ise alevi peatänava kõrval. Päikesepargi puhul oleks tegemist energiatootmise rajatisega ning rajatise kasutuselevõtu järgselt tuleks lähtuvalt maakatastriseadusele maa sihtotsarve muuta tootmismaaks. Kuna selline asi läheks vastuollu meie üldplaneeringuga, siis me seda ei lubaks.
Üheks lahenduseks oleks päikesepaneele võtta kui tehnosüsteemi osa ehk elektrisüsteemi osana. Sarnaselt näiteks maasoojuspumba kollektoritele, mis on paigaldatud maa sisse. Kuna antud ärihoone vajab toimimiseks suurel määral elektrit, siis oleks see põhjendatav, aga kas on? Päikesepaneelid on ligi 2m kõrgused ning asetseksid maapinnal. Kogu eelnevast selgitusest järgmised küsimused:
Küsimused:
Projekti seletuskirjas „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on projekteerida 50 kW päikeseelektrijaam aadressile … ning ühendada elektrijaam läbi liitumispunkti Elekrtilevi OÜ elektrivõrku. Päikeseelektrijaama toodangu omatarbest ülejääv energia müüakse elektrivõrku“. Projekti asendiplaanil on esitatud paneelide asukoht kinnistul ja liitumiskilp projekteeritud hoone välisseinal. Rohkem viiteid hoonele projektis ei ole.
Hoonel (millele päikesepargi nimetuses ja projekti asendiplaanil viidatakse) on kehtiv ehitusluba, kuid hoone ehitustöid ei ole alustatud. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.
Küsimus:
Kas eelnimetatud päikesepark on iseseisev ehitis, hoonet (mille ehitamist ei ole alustatud) teenindav rajatis või hoone tehnosüsteemi osa?
Ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud, kuigi hoonevälised külmavee- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud. Eelnimetatud torustike kohta on info projektis ja ehitusloas.
Ehitusseadustiku § 43. Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis.
(1) Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Küsimus:
Kas ehitustöid on alustatud lähtuvalt eelnevast infost?
Kehtiva ehitusloa alusel on elektrisüsteemi liik „võrk“. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.
Omanik soovib punktis 1 nimetatud päikesepargi energiat kasutada hoone (mille ehitamist ei ole alustatud) energiavajaduse rahuldamiseks, mille alusel muutub hoone elektrisüsteemi liik: „võrk“ ja „lokaalne, päikeseenergial põhinev“.
Ehitusseadustiku § 46 lg 1 alusel pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad, lg 2 p 2 pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele.
Küsimused:
Ettevõte on üürikorteri omanik. Korteri juurde kuulub parkimiskoht, mis ei asu maja all garaazis. Selliseid kortereid, mis ei oma parkimiskohta garaazis on 15 st kolm. Majal on rambi küttega majaalune garaaz, mis talvel toodab suuri elektriarveid. Garaazil eraldi elektriarvestit pole ja kogu üldelekter koos rambi küttega jaotatakse kõikide korterite vahel. Kas antud üürikorteri omanikuna on üldse võimalik pääseda garaazi rambi küttekuludest kui otsustavaks on väidetavalt hääletus ja enamusel on kasulik, et ka minu korter elektrikulu tasub? Kas on juriidilisi aluseid, kuidas sellest summast pääseda. Eelmine aasta oli see summa talvel 20 euri kuus, see aasta tuleb ilmselt oluliselt suurem.
Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele
Tere
Projekteerime hoonet, mis jaguneb 2 kasutamise otstarbe vahel - Ambulatoorse arstiabi osutamise hoone 12644 (Äripind - Silmakeskus) ja muu kolme või enama korteriga elamu 11222 (Elupind - 3 korterit)
Küsimus:
Kas silmakeskuse ooteala ja koridorid võivad olla määratud hoone üldkasutatavateks pindadeks, kui on tagatud kõik nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele vastavalt kehtivale määrusele. Lisan juurde, et eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavaid ruume ei ole vaja läbida korteritele juurdepääsuks ning on selleks eraldatud üldkasutatava evakuatsioonitrepikojaga.
"Nõuded haiglavälise eriarstiabi osutamiseks vajalikele ruumidele, sisseseadele ja aparatuurile" Vastu võetud 25.01.2002 nr 25 RTL 2002, 25, 353
Antud määruses § 23 on üldkasutatavate ruumide osas välja toodud punkt:
(1) Haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ning eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus.
Kas sellest võib järeldada, et üldkasutatavad ruumid võivad olla ühised ainult haigla ja muu avaliku otstarbega hoone ja eriarsti vastuvõtuüksuse ühiskasutuse puhul?
Samas pole määrusest võimalik välja lugeda, et miks ei võiks eriarsti vastuvõtuüksuse üldkasutatavd ruumid (osaliselt) olla ühiselt kasutatavad ka mõne muu hoone otstarbega, kui see ei ole vastuolus hügieeninõuetega ja patsientidele on tagatud nende ruumide kasutamise võimalus?
Küsimuse eesmärk on muuta kasutusotstarvete osakaalu % Ä kasuks
Ette tänades,
Allan Pilter
Kauss Arhitektuur OÜ
Tere
Kinnistul on kehtestatud detailplaneering, mille alusel jaotatakse kinnistu kaheks krundiks, millele mõlemale on määratud ehitusõigus elamu ja selle abihoone püstitamiseks. Detailplaneeringu kehtestamisest on rohkem möödas kui 5 a. ning nüüd esitati KOV'ile ehitusloa taotlus kinnistule püstitada 250m2 suurune "garaaz" ning öeldi, et kinnistut enam jagada ei soovita, kuid tahetakse realiseerida DP's määratud ehitusala (sh kinnistule teine juurdepääsu tee). Garaažina on tegemist ~6m kõrguse hoonega, mis välimuselt meenutab pigem laohoonet. Kas on võimalik välimuse alusel hinnata kasutusotstarvet? Omanik ütleb, et see on ta autode hoidmiseks garaaž, kuid sinna on viidud vesi, kanal ja küttekeha ning kasutatav pind on üle 210m2.
Kas on võimalik DP täita vaid osaliselt, ning võtta sealt ehitusala ja juurdepääsu tee nii, et kinnistu jagamist ei toimu?
kas võib ehitusalale (mis katab kogu krundi ehitusala) lubada ehitada garaaži kui elamu abihoone, nii, et elamut sinna enam ehitada ei oleks võimalik. Või on kõik juriidiliselt korras, sest tegu on elamu abihoonega, mida võib elamumaale püsitada?
Kas antud garaažihoonele on õigus seada lisatingimusi, kuigi DP on lubatud kõrgus 8m, sest hoone ei sobitu mitte kuidagi antud miljöösse.
Kui ettevõte on registreeritud MTR-is sisekliima tagamise süsteemi projekteerimiseks (küte ja ventilatsioon) kuid vastutaval spetsialistil on soojusenergeetika kutsetunnistus, mille alusel on registreering teostatud.
Kas sellise registreeringuga on ettevõttel juriidiliselt õigus koostada kütte ja ventilatsiooni projekte?