Kinnistule on kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga on määratletud konkreetsed hoonestusalad, kuhu on lubatud ehitada üks elamu ja kaks abihoonet. Kinnistu omanik soovib väljaspoole ehitusala püstitada hoone ehitisealuse pinnaga 20 m2 ja kuni 5 m kõrge (ei ole ehitisteatise kohustuslik ehitis). Detailplaneering on kehtestatud 2006 aastal. Kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri § 25 lg 2 sätestab: enne 31. detsembrit 2010. a kehtestatud detailplaneeringute alusel koostatavatel ehitusprojektidel on nõutav arhitektuursete lisatingimuste taotlemine. Lisatingimused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Keskkonnaamet on käesolevaks ajaks andnud nõusoleku ehitada väikeehitis väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala. Kas käesoleval juhul väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala väikeehitise (20 m2) ehitamine on vastuolus detailplaneeringuga ja ka väikeehitiste ehitamine väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala on keelatud või kehtib keeld ehitusteatise ja ehitusloakohustuslike ehitiste puhul.

Ettevõte ostis äripinna Tallinnas, mis asub 5-korruselise maja esimesel korrusel. Üleval asuvad korterid. Ettevõte soovib renoveerida ja muuta äripinda. Ta esitab projekti linnavalitsusele, kui projekt on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud (sh transpordiamet, kommunaalamet, päästeamet, sotsiaalamet jne), kas on vaja saada ka korteriühistu (või korteriomanike) nõusolek või kuidas see toimub enne ehituse algust? Millised on seaduslikud võimalused teistel omanikel ehitust või kasutuselevõttu takistada?

Ehituses lõpust on möödas 4 aastat ja korterites on selged läbijooksu jäljed, viimistlus kobrutab korteris. Läbi lasevad kas aknad või fassaad ise. Kuna ekspertiisid ja uurimine on kallis, siis kelle asi on tõendada puuduse täpset põhjust, et mis viga esineb? Kas korterühistus peab ise tellima asjatundja arvamuse?

Kas sissesõidu tee servituudi seadmisest on naabril võimalik keelduda, kui see on detilplaneeriguga kehtestatud aastal 2005 (aga siiani tegemata)? Kui naaber ei vasta servituudi seadmise soovidele, siis mis juriidilised võimalused on?

2008 aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu alale hoonete teenindamiseks lubatud rajada kogumismahutid. Täna soovivad omanikud rajada kogumismahutite asemel biopuhasti (d) koos imbväljakuga. Kas tulenevalt ehitusseadustik § 27 lg 1, 2 saame projekteerimistingimuste väljastamisega kanalisatsiooniehitise s.o kogumismahuti asendada biopuhasti rajamisega või on tegemist planeeringulahenduse olemusliku muudatusega (EhS § 27 lg 3) ning kogumismahuti asemel biopuhastit rajada ei ole võimalik. Või vajalik detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Milline oleks lahendus?

Linnast tuleb meile pidevalt märkusi, mille sisust otseselt aru ei saa aga arvatavasti nd mõtlevad, et esitada tuleks ekspertiisi käigus tekkinud märkused ja vastused neile. Kas minu seisukoht on õige: Määruses „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kirjeldab, mida peab sisaldama ekspertiisi aruanne, vastavalt §6 lõige 8 tuleb esitada - märkused ehitusprojekti nõuetele mittevastavuste, vastuolude või ebaratsionaalsuse kohta koos võimaliku lahendusettepanekuga. Seega kui on märkusi, siis tuleb need esitada, aga sellisel juhul ei saa olla ehitusprojekt nõuetele vastav. Ekspertide ja projekteerijate vahelist suhtlust (märkused ja vastused) määruse järgi esitama ei pea. Kohati pole see isegi võimalik, sest mitmed eksperdid suhtlevad projekteerijatega ka telefoni teel, et probleemidest kiiremini aru saada ja leida kiiremad lahendused. Oluline on saada mittevastavused parandatud ja projekt selliseks, et see vastaks nõuetele. Meie ekspertiisi aruanne ütleb selgelt, et märkusi pole ja ettepanekuid ka pole. Ehitusprojekt on üks tervik ja ekspertiisi aruandes antud kinnitused on allkirjastatud kõikide eriala pädevate isikute poolt. See kinnitab , et kõik ehitusprojekti osad ja ehitusprojekt tervikuna vastab nõuetele.

Kas on nõutav muudatusprojekt, kui kasutusloa taotlus esitatakse hoonele, mille ehitisealune pind, pikkus, laius, maht, suletud netopind ei vasta eelprojekti alusel väljastatud ehitusloale? Ehitusluba on väljastatud (Märjamaa alev, Lemmiku tn 6): ehitisealune pind on 183.3m² (kasutusloa taotluses 123.8m²), pikkus/laius 17.6/11.6m (taotluses 13.6/9.1m), suletud netopind 122.8m² (taotluses 104.8m²).

Tere, kas metsakinnistu omanikul, kelle kinnistu piirneb majandatava põllumaaga on kohustus oma metsa serva "majandada" (oma kinnistul asuvaid puid lõigata/piirata), et puud ei häiriks põllumeest, kes soovib oma põlluserva künda maksimaalselt oma kinnistu piiril. Ning et noored puud ei saaks sealt edasi kasvama hakata naabri põllukinnistule? Aitäh!

Tere, Küsimus detailplaneeringute osas. Kas "EVS 843:2016, Linnatänavad" tulenevate normide järgmine (ja KOV-il nende tagamine) on soovituslik või kohustuslik linnakeskkonnas detailplaneeringut läbi viies? Näiteks parklad ja nendega seonduv (parklast vahekaugus järgmise hooneni, haljastusriba jne). Tänud!

Vallavalitsus väljastas 2014 aastal ehitusloa üksikelamu püstitamiseks. Ehitusprojektis kanalisatsiooni osas oli välja toodud, et paigaldatakse septik koos imbväljakuga ning asendiplaanil oli septik ja imbväljak välja toodud. Kas 2014 aastal vallavalitsuse korraldus üksikelamu püstitamiseks andis automaatselt loa rajada ka septik või oli vajalik taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek? Tänaseks on üksikelamu valminud ning omanik esitas üksikelamu kasutusloa taotluse, mille vallavalitsus tagastas märkusega, et üksikelamu reoveepuhastile ei ole esitatud ehitusteatist ega kasutusteatist ning nõudis reoveepuhasti seadustamist. 2015 aastal hakkas kehtima uus ehitusseadustik nõudega, et reoveepuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja valmimisel kasutusteatis. 2018 aastal vastuvõetud valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri sätestab, et uue hoone ehitamisel ehitusprojekti alusel tuleb lahendada reovee kogumismahuti, septiku või muu omapuhasti rajamine koos hoone ehitusprojektiga. Vastavalt ehitusseadustiku Lisa 1 järgi tuleb esitada eraldi ehitusteatis. On tuvastatud, et reoveepuhasti rajati 2019 aastal ning septiku asukohta kinnistul muudeti võrreldes 2014 aasta ehitusprojektiga. Kas täna on vallal õigus nõuda reoveepuhasti rajamise seadustamiseks ehitusteatist ja kasutamiseks kasutusteatist ning nimetatud põhjendusel keelduda üksikelamule kasutusloa andmisest või isikul on septiku ehitusluba olemas aastast 2014, nagu ta väidab? Isikuga käib hetkel kohtuvaidlus.

Kodanik planeerib olemasoleva hoone laiendamist (II korrust + külgeehitamine) ja rekonstrueerimist alevis. Esitatud info kohaselt jääb olemasolevast hoonest rekonstrueerimisel alles ainult pool vundamenti ning hoone nihkub ca lammutatava vundamendi mahus. Ehk hoone asukoht muutub rekonstrueerimisel ja laiendamisel. Kui suur osa rekonstrueeritavast hoonest peab alles jääma, et seda saaks nimetada rekonstrueerimiseks?

Vastavalt kehtivale Vihula valla üldplaneeringule tohib maatulundusmaale ehitada ühe elamu ja viis abihoonet. Kas viie abihoone hulka tuleb lugeda ka alla 20 m2 hooned või võib alla 20 m2 hooneid ehitada lugematu arv (arvestades täisehitusprotsenti)?

 

Tere

Ettevõte sõlmis ehitajaga lepingu tootmishoone ehitamiseks. Lepingu alusel esitas ehitaja ettevõttele ka garaniiaja garantiikirja. Nüüd läks nimetatud garantiikiri käiku, ehk siis kindlustusfirma maksis selle summa ettevõttele välja. Töid teostab aga üks teine ehitusfirma.

Kuidas peaks ettevõte laekunud summa raamatupidamisest läbi kandma?

 

05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone (pagaritöökoja) püstitamiseks alevisse. 2021. aasta augustis esitas kinnistu omanik läbi ehitusregistri taotluse ehitusloa taotluse ja põhiprojekt maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks. Kinnistu sihtotsarve on ärimaa, kehtivas alevi üldplaneeringus on antud ala ärimaa. Päikesepargi kõrval (15m) on „tulevane miljöökaitseala“ ning park ise alevi peatänava kõrval. Päikesepargi puhul oleks tegemist energiatootmise rajatisega ning rajatise kasutuselevõtu järgselt tuleks lähtuvalt maakatastriseadusele maa sihtotsarve muuta tootmismaaks. Kuna selline asi läheks vastuollu meie üldplaneeringuga, siis me seda ei lubaks.
Üheks lahenduseks oleks päikesepaneele võtta kui tehnosüsteemi osa ehk elektrisüsteemi osana. Sarnaselt näiteks maasoojuspumba kollektoritele, mis on paigaldatud maa sisse. Kuna antud ärihoone vajab toimimiseks suurel määral elektrit, siis oleks see põhjendatav, aga kas on? Päikesepaneelid on ligi 2m kõrgused ning asetseksid maapinnal. Kogu eelnevast selgitusest järgmised küsimused:

Küsimused:

1. Esitatud on põhiprojekt ja ehitusloa taotlus maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks.

Projekti seletuskirjas „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on projekteerida 50 kW päikeseelektrijaam aadressile … ning ühendada elektrijaam läbi liitumispunkti Elekrtilevi OÜ elektrivõrku. Päikeseelektrijaama toodangu omatarbest ülejääv energia müüakse elektrivõrku“. Projekti asendiplaanil on esitatud paneelide asukoht kinnistul ja liitumiskilp projekteeritud hoone välisseinal. Rohkem viiteid hoonele projektis ei ole.

Hoonel (millele päikesepargi nimetuses ja projekti asendiplaanil viidatakse) on kehtiv ehitusluba, kuid hoone ehitustöid ei ole alustatud. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.

Küsimus:

Kas eelnimetatud päikesepark on iseseisev ehitis, hoonet (mille ehitamist ei ole alustatud) teenindav rajatis või hoone tehnosüsteemi osa? 

1. 05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone püstitamiseks vastavalt eelprojektile. Ehitisregistri andmetel hoone seisund „ehitusluba antud“. Hoone ehitustöid ei ole alustatud.

Ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud, kuigi hoonevälised külmavee- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud. Eelnimetatud torustike kohta on info projektis ja ehitusloas.

Ehitusseadustiku § 43.  Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis.

(1) Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.

Küsimus:

Kas ehitustöid on alustatud lähtuvalt eelnevast infost? 

1. 05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone püstitamiseks. Ehitisregistri andmetel hoone seisund „ehitusluba antud“. Hoone ehitustöid ei ole alustatud.

Kehtiva ehitusloa alusel on elektrisüsteemi liik „võrk“. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.

Omanik soovib punktis 1 nimetatud päikesepargi energiat kasutada hoone (mille ehitamist ei ole alustatud) energiavajaduse rahuldamiseks, mille alusel muutub hoone elektrisüsteemi liik:  „võrk“ ja „lokaalne, päikeseenergial põhinev“.

Ehitusseadustiku § 46 lg 1 alusel pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad, lg  2 p 2 pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele.

Küsimused:

1. Kas elektrisüsteemi liik kui tehnosüsteemi osa on hoone oluline tehniline näitaja?
2. Kas hoone elektrisüsteemi liigi muutmiseks tuleb kehtiv ehitusluba tunnistada kehtetuks?
3. Kas elektrisüsteemi liigi muutmiseks piisab muudatusprojekti ja elektriprojekti esitamisest kasutusloa taotlemisel, kui ehitusloa kehtetuks tunnistamine ei ole ehitusseadustiku § 46 lg 1, lg 2 alusel võimalik?

Ettevõte on üürikorteri omanik. Korteri juurde kuulub parkimiskoht, mis ei asu maja all garaazis. Selliseid kortereid, mis ei oma parkimiskohta garaazis on 15 st kolm. Majal on  rambi küttega majaalune garaaz, mis talvel toodab suuri elektriarveid. Garaazil eraldi elektriarvestit pole ja kogu üldelekter koos rambi küttega jaotatakse kõikide korterite  vahel.  Kas antud üürikorteri omanikuna on üldse võimalik pääseda garaazi rambi küttekuludest kui otsustavaks on väidetavalt hääletus ja enamusel on kasulik, et ka minu korter elektrikulu tasub? Kas on juriidilisi aluseid, kuidas sellest summast pääseda. Eelmine aasta oli see summa talvel 20 euri kuus, see aasta tuleb ilmselt oluliselt suurem.