Tere! Uusarendus. Klient soovis extra viimistlust ja arendaja tegi hinnapakkumist. Klient maksis kinni. Selgus, et parketti sai tellitud rohkem, kui oli vaja - tekkis jääk. Küsimus: 1 Kelllele kuulub jääk ehk parkett, mis jäi järgi? 2 Kas arendaja tohib jääkmaterjali garantii töödes kasutada? 3 Kas arendaja tohib hoida materjali enda juures garantii perioodi lõpuni?

Kas on olemas järelevalve algatamisest teatamise vorm?

Teatri lavatehnika talad (nöörpööningu laetala) on läbivajunud ja vajavad vahetust. Uued talad tulevad kõrgemad 10cm aga asetsevad samades kohtades, kuna lavatehnika rullikud jäävad kõik vanadesse kohtadesse. Mina olen seisukohal, et tegemist on ehitise osa vahetamisega samavääse vastu ja ehitusluba pole vaja taotleda. Omavalitus: 1. Meie ehitus- ja kasutusloa menetlejad on seisukohal, et selline kandekonstruktsiooni muutmisega objekt on ehitusloakohustuslik. Projekteerija ei saa rääkida osa asendamisest samaväärsega kui talastiku ristlõige ju muutub. Lisaks veel see, et kasutajate arv on üle 50.

Tere, Kelle kohustus on ehitisregistris hoone andmete korrastamine? Kohaliku omavalitsuse ehitusnõunik väidab et seda peab tegema hoone omanik ise. Nemad ainult menetlevad. Kas see on nii ,ja kui on, siis milline õigusakt seda tegevust reguleerib?

Ettevõte renoveerib väikest äriruumi (väiksem kui 400m2) hosteliks ja ehitusteatis on juba saadud. Ehitus on lõppemas ja plaanime nüüd taotleda kasutusteatise. Ehituspäevikuid on peetud põhiliste ehitustööde (seinte paigaldamine, elektri vee ja kanalisatsiooni tööd, põrandate valamine) kohta. Kas kasutusteatise taotlemisel on vaja lisada ka viimistlustööde (näiteks plaatide paigaldus, laminaadi panek, seinte krohvimine/pahteldamine, värvimistööd, kipslagede paigaldamine) ehituspäevikud?

Tere Palun täpsustada, kas Teie tõlgendate tiigi rajamist koduhoovis vaba ehitustegevusena või ehitusloa kohustuslikuna. 2015 koolitusel väitsite, et tiik võib liigituda ka veehoidlaks (eh seadustiku lisa 1 - loa kohusutuslik ). Samas meneltusökonoomia seisukohalt pole kõikide tiikide puhul loa menetlus asjakohane ja risustaks ehitsregistrit. Teie varsem postitus:mairioismets, 16.01.2017 Tiik kalakasvatusrajatisena Tere! Mille alla läheb ehitusseadustiku Lisa 1 järgi kalakasvatustiigi rajamine? Või on see vaba ehitustegevus? tuulikkilaesson, 23.01.2017 tere! Tiik kui kalakasvatusrajatis on hetkel sarnaselt muude põllumajandusehitistega nn vaba ehitustegevus. On oluline, et eelduslikult on vaja vee erikasutusluba ja seega ka vaja teha keskkonnamõju hindamine. Lugupidamisega tuulikki Laesson

Tere, Kui minu kinnistule juurdepääsuks üle teise kinnistu on seatud kohtu poolt tasuline servituut. Nüüd see servituudiga kinnistu jagatakse mitmeks eraldi kinnistuks. Minu küsimus on, mis saab minu kasuks seatud servituudist ja servituudi tasust? Kas see jääb kehtima ja millisele kinnistule? Tänan

Tere. Palun loetlege seaduseid, määruseid, eeskirju, standardeid, keskkonna-, energeetika vms alaseid eeskirju ja suundumusi, mille rakendumist või praktikasse juurutamist ehituse ja kinnisvara arendamise valdkonnaga seonduvalt täna ette teame kui aastani 2030. Kas täna on teada, mis ehituse valdkonnas lähima 5-6 aasta jooksul on muutumas (standardid, seadusandlus...) ning vaadeldes teemasid, mis oluliselt mõjutavad kinnisvara arendust ja/või ehituse valdkonda üldisemalt.

Tere, Hetkel on äripind kasutusel kauplus -laopinnana. Soovime selle pinna muuta tootmis-laopinnaks. Kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha, kas teha seda läbi auditi ,või peaks koostama kasutusotstarbe muutmise eelprojekti , taotlema ehitusloa ja siis kasutusloa, või on veel mõni kolmas variant ehitisregistris kasutusotstarbe muutmiseks

Kuidas reguleerib seadusruum ehitustöödele kehtivat garantiiaega. Näitlik olukord - ehitustöövõtja likvideerib garantiikohustuse raames mingi puuduse, teostades selleks parandustöö. Kas sellele parandustööle kehtib seaduse kohaselt omakorda vähemalt 2aastane garantii? Kas Ehitustöövõtjal on õigus keelduda peale ehitusobjekti üldise garantiiperioodi lõppemist vastava parandustöö täiendavast parandamisest?

Kavatsen maad osta. Müüjale pärandati see maa. Maal on kolmandate isikute ehitisi (garaažid, kuurid), millest osa on kellegi poolt kasutuses, kuid mõned seisavad tühjadena. Müüjal pole aimugi, miks need ehitised seal on ja kas nendega seoses oli mingeid kokkuleppeid. Kas sellised ehitised võiksid olla kantud kinnistusraamatusse, kui neil oleks mingeid ehitusõigusi? Või võivad sellised kokkulepped olla suulised? Kui ma olen maatüki omanik, kas mul on võimalik teada saada, kellele kuuluvad minu maal asuvad ehitised? Kas mul on õigus nõuda neilt rendi või muu tasu selle eest, et nende ehitised on minu maal? Kas mul on õigus neid ehitisi lammutada, kui nad ei nõustu mingeid lepinguid sõlmima või lepingutingimustest kinni pidama?

Kas ja/või millised load peab vormistama ehitusaegsele soojakute linnakule, mis on paiksed pool aastat kuni aasta ning asuvad Tallinna linnas erakinnistul? Linnak koosneb 3x8m soojakutest ca 10tk.

1950ndatest aastatest hoonestatud kinnistu asub ehituskeeluvööndis. Olemasolevast hoonestusest (elamu ja abihooned) lammutati elamu ära. Uue elamu ehitamine on nüüd Keskkonnaameti sõnul keelatud kuna selle ehitamiseks ei ole täidetud looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 1 toodud erandirest kõike kolme tingimust: 1. Tegemist peab olema hajaasustusega - (täidetud) 2. Kinnistul peab olema olemasolev elamu - (lammutatud) 3. Olemasoleva elamu juurde peab olema määratud õuemaa kõlvik - (olemas) Varasemalt oli sõnastus, et „Ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse“, siis alates 01.08.2014 on sõnastus muudetud ja nüüd kehtib erand ainult hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nüüd on olukord kus lammutatud elamu asemele uut elamut ehitada ei tohi, aga lammutamise asemel oleks taotlenud rekonstrueerimise loa, oleks kõik korras olnud. Kuidas sellist olukorda mõista?

Tere! Kui hoone ajutise kasutusloa aeg on möödas siis kas on võimalik seda pikendada või alaliseks muuta, ilma et peaks taotlema uut ehitusluba? Kui peab alustama uue ehitusloaga, siis kuidas taodelda kasutusluba kui ehitustegevust ei toimu (hoone on olemas)?

Tere! Kas kortermaja väljaulatuvad rõdud kuuluvad korteri omandi hulka? kas seda reguleerib mingi seadus või lepitakse kokku igal konkreetsel juhul notariaalses ostu-müügi lepingus? Kui rõdud kuuluvad korteri ühistule(on kaasomandis vms), kes siis vastutab ja peab remontima näiteks väljaulatuva rõdu põrandat?