Kas ja/või millised load peab vormistama ehitusaegsele soojakute linnakule, mis on paiksed pool aastat kuni aasta ning asuvad Tallinna linnas erakinnistul? Linnak koosneb 3x8m soojakutest ca 10tk.

1950ndatest aastatest hoonestatud kinnistu asub ehituskeeluvööndis. Olemasolevast hoonestusest (elamu ja abihooned) lammutati elamu ära. Uue elamu ehitamine on nüüd Keskkonnaameti sõnul keelatud kuna selle ehitamiseks ei ole täidetud looduskaitseseaduse § 38 lg 4 p 1 toodud erandirest kõike kolme tingimust: 1. Tegemist peab olema hajaasustusega - (täidetud) 2. Kinnistul peab olema olemasolev elamu - (lammutatud) 3. Olemasoleva elamu juurde peab olema määratud õuemaa kõlvik - (olemas) Varasemalt oli sõnastus, et „Ehituskeeld ei laiene hajaasustuses olemasoleva ehitise õuemaale ehitatavale uuele hoonele, mis ei jää veekaitsevööndisse“, siis alates 01.08.2014 on sõnastus muudetud ja nüüd kehtib erand ainult hajaasustuses olemasoleva elamu õuemaale ehitatavale uuele ehitisele, mis ei jää veekaitsevööndisse. Nüüd on olukord kus lammutatud elamu asemele uut elamut ehitada ei tohi, aga lammutamise asemel oleks taotlenud rekonstrueerimise loa, oleks kõik korras olnud. Kuidas sellist olukorda mõista?

Tere! Kui hoone ajutise kasutusloa aeg on möödas siis kas on võimalik seda pikendada või alaliseks muuta, ilma et peaks taotlema uut ehitusluba? Kui peab alustama uue ehitusloaga, siis kuidas taodelda kasutusluba kui ehitustegevust ei toimu (hoone on olemas)?

Tere! Kas kortermaja väljaulatuvad rõdud kuuluvad korteri omandi hulka? kas seda reguleerib mingi seadus või lepitakse kokku igal konkreetsel juhul notariaalses ostu-müügi lepingus? Kui rõdud kuuluvad korteri ühistule(on kaasomandis vms), kes siis vastutab ja peab remontima näiteks väljaulatuva rõdu põrandat?

Kinnistule on kehtestatud detailplaneering. Detailplaneeringuga on määratletud konkreetsed hoonestusalad, kuhu on lubatud ehitada üks elamu ja kaks abihoonet. Kinnistu omanik soovib väljaspoole ehitusala püstitada hoone ehitisealuse pinnaga 20 m2 ja kuni 5 m kõrge (ei ole ehitisteatise kohustuslik ehitis). Detailplaneering on kehtestatud 2006 aastal. Kinnistu asub Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndis. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri § 25 lg 2 sätestab: enne 31. detsembrit 2010. a kehtestatud detailplaneeringute alusel koostatavatel ehitusprojektidel on nõutav arhitektuursete lisatingimuste taotlemine. Lisatingimused tuleb kooskõlastada kaitseala valitsejaga. Keskkonnaamet on käesolevaks ajaks andnud nõusoleku ehitada väikeehitis väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala. Kas käesoleval juhul väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala väikeehitise (20 m2) ehitamine on vastuolus detailplaneeringuga ja ka väikeehitiste ehitamine väljaspoole detailplaneeringu hoonestusala on keelatud või kehtib keeld ehitusteatise ja ehitusloakohustuslike ehitiste puhul.

Ettevõte ostis äripinna Tallinnas, mis asub 5-korruselise maja esimesel korrusel. Üleval asuvad korterid. Ettevõte soovib renoveerida ja muuta äripinda. Ta esitab projekti linnavalitsusele, kui projekt on linnavalitsuse poolt heaks kiidetud (sh transpordiamet, kommunaalamet, päästeamet, sotsiaalamet jne), kas on vaja saada ka korteriühistu (või korteriomanike) nõusolek või kuidas see toimub enne ehituse algust? Millised on seaduslikud võimalused teistel omanikel ehitust või kasutuselevõttu takistada?

Ehituses lõpust on möödas 4 aastat ja korterites on selged läbijooksu jäljed, viimistlus kobrutab korteris. Läbi lasevad kas aknad või fassaad ise. Kuna ekspertiisid ja uurimine on kallis, siis kelle asi on tõendada puuduse täpset põhjust, et mis viga esineb? Kas korterühistus peab ise tellima asjatundja arvamuse?

Kas sissesõidu tee servituudi seadmisest on naabril võimalik keelduda, kui see on detilplaneeriguga kehtestatud aastal 2005 (aga siiani tegemata)? Kui naaber ei vasta servituudi seadmise soovidele, siis mis juriidilised võimalused on?

2008 aastal kehtestatud detailplaneeringu kohaselt on detailplaneeringu alale hoonete teenindamiseks lubatud rajada kogumismahutid. Täna soovivad omanikud rajada kogumismahutite asemel biopuhasti (d) koos imbväljakuga. Kas tulenevalt ehitusseadustik § 27 lg 1, 2 saame projekteerimistingimuste väljastamisega kanalisatsiooniehitise s.o kogumismahuti asendada biopuhasti rajamisega või on tegemist planeeringulahenduse olemusliku muudatusega (EhS § 27 lg 3) ning kogumismahuti asemel biopuhastit rajada ei ole võimalik. Või vajalik detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine. Milline oleks lahendus?

Linnast tuleb meile pidevalt märkusi, mille sisust otseselt aru ei saa aga arvatavasti nd mõtlevad, et esitada tuleks ekspertiisi käigus tekkinud märkused ja vastused neile. Kas minu seisukoht on õige: Määruses „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ kirjeldab, mida peab sisaldama ekspertiisi aruanne, vastavalt §6 lõige 8 tuleb esitada - märkused ehitusprojekti nõuetele mittevastavuste, vastuolude või ebaratsionaalsuse kohta koos võimaliku lahendusettepanekuga. Seega kui on märkusi, siis tuleb need esitada, aga sellisel juhul ei saa olla ehitusprojekt nõuetele vastav. Ekspertide ja projekteerijate vahelist suhtlust (märkused ja vastused) määruse järgi esitama ei pea. Kohati pole see isegi võimalik, sest mitmed eksperdid suhtlevad projekteerijatega ka telefoni teel, et probleemidest kiiremini aru saada ja leida kiiremad lahendused. Oluline on saada mittevastavused parandatud ja projekt selliseks, et see vastaks nõuetele. Meie ekspertiisi aruanne ütleb selgelt, et märkusi pole ja ettepanekuid ka pole. Ehitusprojekt on üks tervik ja ekspertiisi aruandes antud kinnitused on allkirjastatud kõikide eriala pädevate isikute poolt. See kinnitab , et kõik ehitusprojekti osad ja ehitusprojekt tervikuna vastab nõuetele.

Kas on nõutav muudatusprojekt, kui kasutusloa taotlus esitatakse hoonele, mille ehitisealune pind, pikkus, laius, maht, suletud netopind ei vasta eelprojekti alusel väljastatud ehitusloale? Ehitusluba on väljastatud (Märjamaa alev, Lemmiku tn 6): ehitisealune pind on 183.3m² (kasutusloa taotluses 123.8m²), pikkus/laius 17.6/11.6m (taotluses 13.6/9.1m), suletud netopind 122.8m² (taotluses 104.8m²).

Tere, kas metsakinnistu omanikul, kelle kinnistu piirneb majandatava põllumaaga on kohustus oma metsa serva "majandada" (oma kinnistul asuvaid puid lõigata/piirata), et puud ei häiriks põllumeest, kes soovib oma põlluserva künda maksimaalselt oma kinnistu piiril. Ning et noored puud ei saaks sealt edasi kasvama hakata naabri põllukinnistule? Aitäh!

Tere, Küsimus detailplaneeringute osas. Kas "EVS 843:2016, Linnatänavad" tulenevate normide järgmine (ja KOV-il nende tagamine) on soovituslik või kohustuslik linnakeskkonnas detailplaneeringut läbi viies? Näiteks parklad ja nendega seonduv (parklast vahekaugus järgmise hooneni, haljastusriba jne). Tänud!

Vallavalitsus väljastas 2014 aastal ehitusloa üksikelamu püstitamiseks. Ehitusprojektis kanalisatsiooni osas oli välja toodud, et paigaldatakse septik koos imbväljakuga ning asendiplaanil oli septik ja imbväljak välja toodud. Kas 2014 aastal vallavalitsuse korraldus üksikelamu püstitamiseks andis automaatselt loa rajada ka septik või oli vajalik taotleda vallavalitsuselt kirjalik nõusolek? Tänaseks on üksikelamu valminud ning omanik esitas üksikelamu kasutusloa taotluse, mille vallavalitsus tagastas märkusega, et üksikelamu reoveepuhastile ei ole esitatud ehitusteatist ega kasutusteatist ning nõudis reoveepuhasti seadustamist. 2015 aastal hakkas kehtima uus ehitusseadustik nõudega, et reoveepuhasti rajamiseks tuleb esitada ehitusteatis ja valmimisel kasutusteatis. 2018 aastal vastuvõetud valla reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri sätestab, et uue hoone ehitamisel ehitusprojekti alusel tuleb lahendada reovee kogumismahuti, septiku või muu omapuhasti rajamine koos hoone ehitusprojektiga. Vastavalt ehitusseadustiku Lisa 1 järgi tuleb esitada eraldi ehitusteatis. On tuvastatud, et reoveepuhasti rajati 2019 aastal ning septiku asukohta kinnistul muudeti võrreldes 2014 aasta ehitusprojektiga. Kas täna on vallal õigus nõuda reoveepuhasti rajamise seadustamiseks ehitusteatist ja kasutamiseks kasutusteatist ning nimetatud põhjendusel keelduda üksikelamule kasutusloa andmisest või isikul on septiku ehitusluba olemas aastast 2014, nagu ta väidab? Isikuga käib hetkel kohtuvaidlus.

Kodanik planeerib olemasoleva hoone laiendamist (II korrust + külgeehitamine) ja rekonstrueerimist alevis. Esitatud info kohaselt jääb olemasolevast hoonest rekonstrueerimisel alles ainult pool vundamenti ning hoone nihkub ca lammutatava vundamendi mahus. Ehk hoone asukoht muutub rekonstrueerimisel ja laiendamisel. Kui suur osa rekonstrueeritavast hoonest peab alles jääma, et seda saaks nimetada rekonstrueerimiseks?