20 m2 ehitise püstitamine väljaspoole detailplaneeringu hoonestusalaUus
kooskõlastamine Uus
Detailplaneeringualal kogumismahuti asendamine reoveepuhastiga
Hoone rekonstrueerimine ja laiendamine alevis
Kuni 20 m2 ehitiste püstitamine
Vastavalt kehtivale Vihula valla üldplaneeringule tohib maatulundusmaale ehitada ühe elamu ja viis abihoonet. Kas viie abihoone hulka tuleb lugeda ka alla 20 m2 hooned või võib alla 20 m2 hooneid ehitada lugematu arv (arvestades täisehitusprotsenti)?
Tere
Ettevõte sõlmis ehitajaga lepingu tootmishoone ehitamiseks. Lepingu alusel esitas ehitaja ettevõttele ka garaniiaja garantiikirja. Nüüd läks nimetatud garantiikiri käiku, ehk siis kindlustusfirma maksis selle summa ettevõttele välja. Töid teostab aga üks teine ehitusfirma.
Kuidas peaks ettevõte laekunud summa raamatupidamisest läbi kandma?
Olemasoleva ehitusloa muutmine või uue ehitusloa andmine
05.06.2017 on väljastatud ehitusluba ühekorruselise hoone (pagaritöökoja) püstitamiseks alevisse. 2021. aasta augustis esitas kinnistu omanik läbi ehitusregistri taotluse ehitusloa taotluse ja põhiprojekt maapealse päikesepargi (taotluses: ehitise nimetus – 50kW päikesepark projekteeritud hoone energiavajaduse rahuldamiseks; kasutamise otstarve 23029 – muu energiatööstuse rajatis) rajamiseks. Kinnistu sihtotsarve on ärimaa, kehtivas alevi üldplaneeringus on antud ala ärimaa. Päikesepargi kõrval (15m) on „tulevane miljöökaitseala“ ning park ise alevi peatänava kõrval. Päikesepargi puhul oleks tegemist energiatootmise rajatisega ning rajatise kasutuselevõtu järgselt tuleks lähtuvalt maakatastriseadusele maa sihtotsarve muuta tootmismaaks. Kuna selline asi läheks vastuollu meie üldplaneeringuga, siis me seda ei lubaks.
Üheks lahenduseks oleks päikesepaneele võtta kui tehnosüsteemi osa ehk elektrisüsteemi osana. Sarnaselt näiteks maasoojuspumba kollektoritele, mis on paigaldatud maa sisse. Kuna antud ärihoone vajab toimimiseks suurel määral elektrit, siis oleks see põhjendatav, aga kas on? Päikesepaneelid on ligi 2m kõrgused ning asetseksid maapinnal. Kogu eelnevast selgitusest järgmised küsimused:
Küsimused:
Projekti seletuskirjas „Kavandatava tegevuse eesmärgiks on projekteerida 50 kW päikeseelektrijaam aadressile … ning ühendada elektrijaam läbi liitumispunkti Elekrtilevi OÜ elektrivõrku. Päikeseelektrijaama toodangu omatarbest ülejääv energia müüakse elektrivõrku“. Projekti asendiplaanil on esitatud paneelide asukoht kinnistul ja liitumiskilp projekteeritud hoone välisseinal. Rohkem viiteid hoonele projektis ei ole.
Hoonel (millele päikesepargi nimetuses ja projekti asendiplaanil viidatakse) on kehtiv ehitusluba, kuid hoone ehitustöid ei ole alustatud. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.
Küsimus:
Kas eelnimetatud päikesepark on iseseisev ehitis, hoonet (mille ehitamist ei ole alustatud) teenindav rajatis või hoone tehnosüsteemi osa?
Ehitamise alustamise teatist ei ole esitatud, kuigi hoonevälised külmavee- ja kanalisatsioonitorustikud on rajatud. Eelnimetatud torustike kohta on info projektis ja ehitusloas.
Ehitusseadustiku § 43. Ehitamise alustamise ja ehitise täieliku lammutamise teatis.
(1) Ehitusloa taotlenud isik on kohustatud esitama pädevale asutusele vähemalt kolm päeva enne ehitamise alustamist teatise ehitamise alustamise kohta.
Küsimus:
Kas ehitustöid on alustatud lähtuvalt eelnevast infost?
Kehtiva ehitusloa alusel on elektrisüsteemi liik „võrk“. Hoone ehitusloas ja projektis info päikeseenergia kohta puudub.
Omanik soovib punktis 1 nimetatud päikesepargi energiat kasutada hoone (mille ehitamist ei ole alustatud) energiavajaduse rahuldamiseks, mille alusel muutub hoone elektrisüsteemi liik: „võrk“ ja „lokaalne, päikeseenergial põhinev“.
Ehitusseadustiku § 46 lg 1 alusel pädev asutus tunnistab ehitusloa kehtetuks, kui ehitusloa taotlemise aluseks olnud ehitusprojekti muudetakse selliselt, et ehitise olulised tingimused muutuvad oluliselt, näiteks ehitise tuleohutus, energiatõhusus, kasutamise otstarve, mõjuvad koormused või ehitusloas märgitud muud olulised tehnilised näitajad, lg 2 p 2 pädev asutus võib ehitusloa kehtetuks tunnistada, kui ehitis või ehitamine ei vasta ehitusprojektile, detailplaneeringutele, projekteerimistingimustele, riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule, ehitisele või ehitamisele esitatavatele nõuetele.
Küsimused:
Ettevõte on üürikorteri omanik. Korteri juurde kuulub parkimiskoht, mis ei asu maja all garaazis. Selliseid kortereid, mis ei oma parkimiskohta garaazis on 15 st kolm. Majal on rambi küttega majaalune garaaz, mis talvel toodab suuri elektriarveid. Garaazil eraldi elektriarvestit pole ja kogu üldelekter koos rambi küttega jaotatakse kõikide korterite vahel. Kas antud üürikorteri omanikuna on üldse võimalik pääseda garaazi rambi küttekuludest kui otsustavaks on väidetavalt hääletus ja enamusel on kasulik, et ka minu korter elektrikulu tasub? Kas on juriidilisi aluseid, kuidas sellest summast pääseda. Eelmine aasta oli see summa talvel 20 euri kuus, see aasta tuleb ilmselt oluliselt suurem.