Kui praegu kehtib töötutoetuse ja töötuskindlustuse segaskeem, siis edaspidi jääb selle asemele üks töötuskindlustusskeem. See tähendab, et lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele luuakse uus töötushüvitis – baasmääras töötuskindlustushüvitis – ja senisel kujul töötutoetus kaob.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul vastab uus töötushüvitiste süsteem paremini tänapäeva tööturu vajadustele ning vähendab dubleerimist. „Uus süsteem saab inimeste jaoks olema lihtsam ja õiglasem. Need kes on töötuskindlustusse panustanud, saavad sealt töö kaotuse korral ka vajalikku tuge. Süsteem saab mõistlikum olema ka riigi jaoks, sest praegusel kujul töötutoetus täidab osaliselt toimetulekutoetuse rolli ja üksteist dubleerivaid toetusi ei ole mõistlik üleval pidada,“ nentis Keldo.

Uues töötushüvitiste süsteemis makstakse töö kaotusel inimesele kas:

 (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 1 aasta ja tema töösuhe lõppeb sunnitult) või

 (juhul kui inimene on töötanud 3 aasta jooksul vähemalt 8 kuud).

Ministri sõnul suurt osa töötavatest inimestest muudatused ei puuduta ning töö kaotamisel kehtib neile sama süsteem, mis praegugi. „Muudatused puudutavad peamiselt omal soovil töölt lahkujaid ja neid, kes pole töötuskindlustussüsteemi panustanud ehk töötanud vähemalt kaheksa kuud viimase kolme aasta jooksul. Esimeste jaoks muutub süsteem õiglasemaks – nad hakkavad saama uut hüvitist, ja teiste puhul ongi eesmärk motiveerida inimesi tööle minema,“ rääkis Keldo.

Muudatuste tulemusel paraneb oluliselt ka ligi 3500 vähenenud töövõimega inimese majanduslik toimetulek. „Võrreldes kehtiva süsteemiga saab töötu vähenenud töövõimega inimese asendussissetuleku kasv olema ligi kahekordne. Täna peab osalise töövõimega inimene töötuse korral tulema toime ligi 370 euroga, 1. jaanuarist 2026 saab ta sellele lisaks 443 eurot baasmääras hüvitist,“ selgitas minister. „Lisaks on meil täna näiteks ligi 3500 inimest, kes on maksnud töötuskindlustusmakset, kuid praeguses süsteemis töötutoetust ei saa ja see ei ole õiglane.“

Õigus baasmääras töötuskindlustushüvitisele tekib inimestel, kes on tasunud töötuskindlustusmakseid, täpselt nii, nagu see on ka sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul. Kui sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suurus sõltub inimese eelnevast palgast, siis baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus on seotud alampalgaga ehk moodustab 50 protsenti eelmise kalendriaasta töötasu alammäärast.

Uues süsteemis võetakse arvesse ka majandusolukorda. „Kui majandusel läheb halvemini ja tööpuudus on suur, makstakse hüvitist kauem. Nii aitame inimestel hakkama saada, aga väldime ka olukorda, kus jäädakse üksnes toetuste peale elama,“ lisas Keldo.

Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmise kestus on kuni 180 kalendripäeva. Kõrge tööpuuduse olukorras, ehk kui registreeritud töötuid on 20 protsenti rohkem, kui viimasel kolmel aastal keskmiselt, pikeneb selle maksmine automaatselt 60 päeva võrra ehk 240 kalendripäevani.

Muudatused ei mõjuta inimeste töötuna arvele võtmise ja tööturuteenuste saamise õigusi. Samuti ei mõjuta need ravikindlustuse olemasolu, ehk kui inimene kaotab töö või lahkub omal soovil, on tal ka edaspidi õigus end Töötukassas arvele võtta, saada sealt nõustamist ja muid teenuseid ning tagatud on ka ravikindlustus.

Inimesel, kes uuele baasmäära hüvitisele ei kvalifitseeru – kes on nt töötanud viimase kolme aasta jooksul vähem kui 8 kuud, kes jäävad leibkonna ülalpidamisele, on omandanud haridust, kasvatanud last vms –, kuid kes vajab igapäevaseks toimetulekuks riigi abi, on õigus taotleda toimetulekutoetust. Töötutoetust ei asendata toimetulekutoetusega. Viimase puhul on tegu sotsiaalhoolekande süsteemist makstava vajaduspõhise toetusega üksnes neile leibkondadele, kes oma igapäevaste kulude katmisega toime ei tule ning vajavad riigi abi.

Tervikuna aitab töötushüvitiste süsteemi kaasajastamine aastatel 2026–2028 hoida riigieelarves kokku üle 45 miljoni euro.

Muudatused jõustuvad 1. jaanuarist 2026. aastal.

Töötushüvitiste süsteem muutub lihtsamaks ja õiglasemaks

Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, mille tulemusel muutub töötushüvitiste süsteem lihtsamaks ja õiglasemaks. Senisel kujul töötutoetus kaob ja tekib uus baasmääras töötuskindlustushüvitis.

Minister soovib pöörata noorte tööaja piirangu tagasi

UUS AUDIO: Ettevõtja noorte tööaja piiramisest: “Tööturg nii ei tööta!”

Uuring: kes maksab Eestis päriselt võrdset palka?

Töötaja lõpetas päevapealt töösuhte, sest pidas palka ebaõiglaselt väikeseks

UUS AUDIO: Praktikakoht kui talentide katsepolügoon – nutikas tööandja ei jäta seda kasutamata

Tööinspektsioon: istumiskeeld pole seadusega kooskõlas

Muutuvad alaealiste töölevõtmise ja tööaja reeglid

UUS AUDIO: Praktikante kasutatakse ära, tegelikku töösuhet varjatakse

TEHIK loob mugava e-teenuse töövaidluste lahendamiseks

Alaealiste tööle võtmise reeglid muutuvad alates 1. septembrist

Töölepingu lõpetamise uued õiguslikud nüansid

UUS VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminari 3. osa

Andmekaitse inspektsioon soovitab luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks

Tööõnnetus võib põhjustada ka vaimse tervise kahjustuse

UUS VIDEO: Heli Raidve seminari 2. osa: kohtupraktika

Heli Raidve riigikohtu otsusest: kui töötaja võtab tunnid kuu lõpus tagasi, maksab tööandja topelt

Milline leping sõlmida praktikandiga?

UUS VIDEO: Heli Raidve seminar: mis on muutunud tööõiguses?

UUS AUDIO: Kuidas vältida vigu puhkuse, praktika ja hooajalise tööga

Tööandjad lükkavad ümber müüdid ja valed paindliku töötamise kohta

Praktikakorralduse peaks lepinguga täpselt määratlema

Töötasu märkimine haigus- või hoolduslehel: lihtne eksida, kallis parandada

UUS AUDIO: Noorte raskused praktika saamisel süvenevad

Lisatasu maksmine ja muutmine peab olema selgelt kokku lepitud

UUS AUDIO: Minister töölepinguseaduse muudatusest: see muudab töötamise paindlikuks

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, kuid samas ka probleeme

Tööandja 9 uut kohustust. Kuidas palkade läbipaistvus praktikas välja näeb?

UUS AUDIO: Keeruline ülesanne tööandjale: hoia arengu- ja palgavestlus lahus

Välislähetuse päevaraha uued määrad

Võlaõigusliku lepinguga töötajal tasub üle vaadata oma ravikindlustus

AUDIO: kas pikk kohtumenetlus mõjub raskemini kui karistus ise?

Isikliku sõiduauto hüvitis

Töötervishoiuga seotud kulud

Erisoodustused

Tulumaks

Palgavahemikud peavad alates 2026 ka Eestis töökuulutustel avalikud olema

Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu uuendatud versioon

AUDIO: tööandja võib lisaks konkurentsipiirangu leppetrahvile nõuda ka tekitatud kahju hüvitamist

Teatud ametikohtadele kehtestati taustakontrolli nõuded

Järgmise aasta alampalga suuruses jõuti kokkuleppele

Fookuses laimuga seotud vaidlused

Siseministeerium karmistab välismaalaste lühiajalise töötamise korda

Millised tegevused kuuluvad tööaja hulka?

AUDIO: mida silmas pidada üüri- ja rendilepingu sõlmimisel

Töötutoetuste kärpimine

Tööalasest EL-i õiguse rikkumisest teavitaja kaitse teavituskanalid ja -kord

AUDIO: apsakas töölepingus võib minna kalliks maksma

Palganumbri julgeb töökuulutusele panna kõigest veerand tööandjaist

Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse

AUDIO: ajutised töösuhted ja alaealiste töötamine

Töölepingu lõpetamine töötaja võlgnevuste korral kohtutäiturile

Uued teemad tööõiguse teabevaras

Tööandja sõiduauto kasutamine

AUDIO: uus palkade läbipaistvuse direktiiv keelab palgaajaloo kohta küsida

Paindliku tööaja kokkuleppe tingimused

Juulikuised teemad tööõiguse teabevaras

Töövõtulepingule ei laiene töösuhtega kaasnevad sotsiaalsed tagatised

AUDIO: ületundide hüvitamise eesmärk vaba ajaga on säästa töötaja tervist

Muutuvtunni kokkulepped muutuvad peagi kehtetuks

Uued teemad

Töölepingu seaduse muudatused alates 15. maist

Riigikohtu otsused: konkurentsikeeld, ärisaladus ja töölepingu lõpetamine

15. maist tekib haiguslehe ajal töötamise õigus

Järgmised teemad

VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminari 2. osa

Käsunduslepingu eristamine töövõtulepingust

AUDIO: kuidas võlgade menetlemises riske maandada

Advokaadibüroo Lextal muudab nime

Liidud pöördusid ministeeriumite poole seoses töölepingu seaduse muutmisega

VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminar

Õigus lapsendajapuhkusele

Kas tööandja võib kandidaadi tausta uurida?

Tähtajalise töölepingu järjestikune sõlmimine

AUDIO: kuidas töövaidlusi juba eos ära hoida

Kuidas ennetada trahvi andmekaitse nõuete rikkumise eest

Tööandja ei tohi kokku leppida töötajale kahjulikes tingimustes

AUDIO: millest ei pea värbamisel rääkima

Uued maksumäärad

Jõustus uus tööturumeetmete seadus 

Järgmised teemad tööõiguse teabevaras

Kogumispensionimakse

VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminar 3

Töötasu alammäär tõuseb 820 euroni

Töö- ja puhkeaja uus tõlgendus

VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminar 2

Kuidas mõjutab kellakeeramine öövahetuses töötaja tasu?

Elektroonilise registreerimise kohustus ehituses

VIDEO: Heli Raidve tööõiguse seminar 

Tööinspektsiooni õigused

Kuidas töölepingus kokkulepitud konkurentsipiirangut tõlgendada

AUDIO: milliseid nõudeid peab kodukontoris järgima?

Töölepingu erakorraline ülesütlemine

Töötervishoiuteenuste osutamise korraldamine

AUDIO: tööõnn saab õitseda vaid hea firmakultuuriga ettevõttes

Kui preemia väljamaksmine hilineb

Tööandja makstav haigushüvitis

VIDEO: kuidas töölepingute lõpetamisega seonduvaid riske maandada?

Töötuskindlustushüvitise maksmise aeg hakkab sõltuma ka tööturu olukorrast

Välismaalase elamisluba ja töötamine

Heli Raidve tööõiguse seminari 3. osa

Töötuskindlustushüvitise maksmise periood hakkab sõltuma töötute arvust 

Töötajate igapäevane puhkeaeg

Konkurentsipiirangu kokkuleppe näidis

Töölepingu seaduses sätestatud hüvitiste süsteem läbis uuenduskuuri

Tööõiguse teabevara uued teemad

Töölepingu lõppemisel makstavad hüvitised

Katseaeg: olulised muudatused tööseaduses

UUS AUDIO: millised andmed peavad sisalduma töölepingus

Tööandja kohustused seoses kaugtööga

Muutuvtunni kokkulepete regulatsioon

Tööõiguse teabevara uued teemad 

Haigushüvitis

UUS VIDEO: 4-päevane töönädal

1. veebruaril jõustusid äriõiguse muudatusted

VIDEO: need tähtsad palganumbrid

Töötasu maksustamine

Haiguspäevade hüvitamise süsteem pikeneb 

Iseseisva otsustuspädevusega töötaja

Seadusemuudatused

Töölepingu seadusesse tuleb mitmeid uusi muudatusi 

VIDEO: maksumuudatused

Töötaja tööandjalt alltöövõtu tellinud isiku vastutus 

Vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu hakkab mõjutama ka palga maksmist

Lapsehoolduspuhkuselt naasnud töötaja koondamine

Kaugtööga seotud tööandja kohustused on seaduses selgemalt kirjas 

VIDEO: uut ja olulist töölepingu seaduses

Lepingute näidised

UUS AUDIO: pilt sotsiaalmeedias võib tuua kohtukutse

Seadusemuudatus teeb tööampsud paidlikumaks

Töölepingu näidis inglise keeles

Renditööleping

UUS AUDIO: kust jookseb piir OÜ-tamise ja teenuse osutamise vahel?

Uued teavitamiskohustused seoses Eestisse lähetatud töötajaga 

UUS AUDIO: muudatused töölepingu seaduses

Lühiajaliselt Eestis töötav välismaalane saab perearsti nimistusse 

Töölepingu ülesütlemise piirangud

Töölepingu näidis

Töötaja õigus sobivatele töötingimustele

Muudatused töölepingu sõlmimisel

Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Töötuskindlustushüvitise maksmise periood võib hakata sõltuma töötute arvust

Töölepingu seadusesse tuleb arvukalt muudatusi

Lähetuskulu ja viivise hüvitamise nõude  aegumistähtaeg

Eriregulatsioon seoses Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene Vabariigi agressiooniga Ukrainas

Valdkonnauudis

Töötushüvitiste süsteem muutub lihtsamaks ja õiglasemaks