Villu Zirnask, Finantsuudised.ee toimetaja

Viimasel ajal tuleb ridamisi uudiseid rohe- ja ESG-fondide sulgemistest või ebaõnnestumistest, mõnede roheettevõtete finantsraskustest, USAst ka suurte pankade ja fondijuhtide roheinitsiatiividest välja astumisest.

Euroopa Komisjon ja Eesti kliimaministeerium ketravad küll edasi juttu süsinikuneutraalsuse saavutamise tähtsusest ja maailma rohetehnoloogiate veduriks saamisest, aga vaadakem tõele otsa – see visioon on auklik, ei lenda enam kõrgelt ja vajaks remonti.

floating_list

Kliimaküsimustega seotud finants- või muude otsuste arutamisel tuuakse tihti mängu argumendid “meil on maailma päästmisega kiire”, “me ju peame midagi ette võtma” või natuke rahulikum “kui me rohenõudeid ei täida, siis ei osta meie kaupu ja teenuseid varsti enam keegi”. Säärane maailmalõpupinge pärsib kainet mõtlemist ja soosib rumalat (kliima)poliitikat.

Sõna “rumal” kasutamine on kliimapoliitika kontekstis täiesti asjakohane, kui arvestada, et mullu ajakirjas Science avaldatud teadusuuringu järgi saab viimasel 25 aastal 41 riigis rakendatud 1500st kliimapoliitikast edukaks pidada ainult 63 (st 4%). Mina pole küll kindel, kumb kujuneb planeedile ja inimkonnale laastavamaks – kas pidev poliitiliste otsustega mööda panemine või kliimamuutused.

Järgnevalt ei hakka ma teid tüütama oma interpretatsiooniga sellest, mis on kliimapoliitikal viga, vaid esitlen Eurobaromeetri regulaarsest avaliku arvamuse küsitlusest pärinevaid andmeid, mis on nii üllatavad, et suu kukub lahti.

Need võiksid meid julgustada “pühade” kliimaeesmärkide poole liikumisel hoogu maha võtma ja nendega hakkama saamiseks isegi rehepappi tegema, kui teistmoodi ei saa.

Niisiis, nimetatud uuringus küsitakse Euroopa elanikelt muu hulgas: “Millised on Teie arvates kaks kõige olulisemat küsimust, millega (meie riik/EL/teie isiklikult) hetkel silmitsi seisab?” Sellele küsimusele saab nii iseenda, riigi kui ka EL-i vaates 16 variandi seast (üks neist on “keskkond ja kliimamuutus”) valida kaks.

Vaevalt üllatab teid, et Eestis valis keskkonna ja kliimamuutuse kahe kõige olulisema probleemi hulka ainult 3% (meie riigile), 2% (isiklikus elus) ja 6% (ELile) vastajatest. Veidi üllatavam on osale lugejatele võib-olla see, et säherdune “kliimatagurlikkus” on Euroopas levinud päris laialt. Lätis ja Leedus on meelsus umbes sama, kuid ega näiteks Hispaania ja Portugali inimesed ka kliima pärast oluliselt rohkem muretse.

Tõeliselt üllatav pilt avaneb siis, kui võrdleme selle küsimuse järgi Lõuna-Euroopa ja Põhjamaade elanike kliimameelsust.

Kui Kreekas sai keskkond ja kliimamuutus mullusügiseses küsitluses 6% (meie riigis), 5% (isiklikus elus) ja 12% (ELis) inimeste hääle, siis Rootsis olid vastavad protsendid 35, 32 ja 43 ning Taanis koguni 50, 25 ja 38.

Vähe sellest, et Kreekas on kliimamuutuse pärast muretsejate protsent palju-palju väiksem kui Rootsis ja Taanis. Veel veidram on see, et kreeklased arvavad, et kliimamuutus on mujal ELis suurem probleem kui nende juures. Skandinaavlased seevastu arvavad, et nende kodumaal on kliimamuutus sama suur või isegi suurem probleem kui mujal ELi-s. Samal ajal saab Kreeka Euroopa meedias igal aastal dramaatilist kajastust oma metsatulekahjudega ning Rootsi ja Taani võiksid olla need paigad, kuhu Lõuna-Euroopa inimesed palavuse eest pakku hakkavad tulema.

Lühidalt: midagi sellel pildil ei klapi. Vabandage väga, aga Skandinaavia kõrged kliimamureprotsendid lõhnavad rohkem ajupesu või enda vooruslikuna näitamise soovi kui teaduspõhise hoiaku järele. Eks Skandinaavia turgudel äri tehes tuleb selle eripäraga arvestada, kuigi võrreldes viie aasta taguse ajaga on kliimamuutuse asetamine kahe kõige olulisema probleemi hulka sealgi selgelt vähenenud.

Seega võivad ettevõtjad ja finantsistid kliimaküsimustes rahumeeli olla ratsionaalsed – sa pole kohe moraalne värdjas, kui kliimapoliitikat kritiseerid, pilkad või pidurdad. Praegune kliimapoliitika lükkab meid suunas, kus järjest rohkem tegeletakse n-ö patulunastusdokumentide vormistamisega ja oma ärile regulatiivsete eeliste lobistamisega, mitte inimeste heaoluks ja planeedi elukõlblikuna hoidmiseks päriselt vajalike tegevustega.

Viimasele lausele kirjutaksid ilmselt alla ka paljud radikaalsed kliimaaktivistid, aga erinevalt nendest ei usu ma, et lahendus oleks kasumi teenimisele orienteeritud majanduse lammutamine ning tarbimise sunduslik piiramine. Enamus inimesi hakkab oma keskkonnajalajälje peale mõtlema alles siis, kui neil on kõht täis ja muud lühiajaliseks ellujäämiseks vajalikud tingimused täidetud.

Tõsi, ettekujutus sellest, mis on “inimväärseks eluks” vajalik, võib meil olla liiga uhke. Kasvava kestlikkusebürokraatia asemel võiks seetõttu lihtsalt innustada inimesi vähendama tarbetut tarbimist, pikendama selle eluiga, mis meil juba on, ja mõtlema kriitiliselt oma igapäevaste tarbimisvalikute üle – ilma ulatuslike käskude-keeldude ja maailma ümberkujundamise ambitsioonideta.

Villu Zirnask: kliimapoliitika on vigane, ei lenda enam kõrgelt ja vajaks remonti

Valitsus soovib lihtsustada eramute ehitamist ja varjendite rajamist

UUS AUDIO: Kas planeerimisseaduse muudatused teevad menetluse lihtsamaks?

Üksikasjalik juhend: kuidas viia läbi lihthanget?

AUDIO: Maa- ja ruumiameti peadirektor: riigisektoris jääb koostöö oskusest vajaka

Muutuvad ehituse lihthangete piirmäärad ja nõuded

Hanke erinõue: kohustus tutvuda hankeobjektiga

AUDIO: Ehitusprojekti varjatud lõksud: lisa- ja muudatustööd kisuvad tellija, projekteerija ja ehitaja tülli

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Hankija võib teha uusi otsuseid kogu hankemenetluse jooksul

UUS AUDIO: Merko juht nendib, et pakkumisi tehakse arusaamatute hindadega

Taristulahenduste pakkuja: tööd jätkub augustini ja ei teagi, mis edasi saab

Kahju hüvitamine hankija õigusvastase tegevuse korral

UUS AUDIO: Ettevõtteid toetava asutuse värske juht Ursel Velve: meie toetuste süsteem on segane

Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot

Pakkumuse joonised ei pea vastama töö standarditele

AUDIO: Kaasomandi varjatud puudused võivad tuua uuele omanikule šokeeriva rahanõude

Firma pani kuupäevaga mööda ja jäi 36miljonisest hankest ilma

Miks peab hankija prognoosima hankemenetluse pikkust?

UUS AUDIO: Värske riigiarhitekt avab, mis muutub Eesti ehitamises

Vandeadvokaat: hanke kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua kahjunõude

Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajad ja nõuded

UUS AUDIO: Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga

Ehitisregistris valminud masskaasamise funktsioon kiirendab menetlusi

Kohus: hankijal on hanketingimuste seadmisel avar kaalutlusruum

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, aga ka mitmeid probleeme

Riik suunab ehitusturule 70 miljonit eurot

Mida ütleb kohus ärisaladuse avaldamise kohta hankemenetluses?

Ministeeriumi nõunik selgitab, miks varjendite rajamine on vajalik

UUS AUDIO: Ehitusmaterjalide müügis läks ühel valdkonnal palju paremini

UUS AUDIO: kas pikk kohtumenetlus mõjub raskemini kui karistus ise?

Ooteaja kohaldamine hankelepingu sõlmimisel

Tõuseb äri- ja tootmismaa maamaksumäär ja maamaksu tõusu piirmäär

Hankelepingu sõlmimine vaidlustus- või kohtumenetluse ajal

AUDIO: mida teha pensionivaraga, palkadega ja dividendidega enne uut aastat

Alapakkumiste aeg hakkab läbi saama

Rahapesu Andmebürooga seotud kohustused

VIDEO: Eesti ehitusmaterjalide tootjate olukord ja konkurentsivõime säilitamise väljavaated

Katusetööde mahu langus suurendab ebaausat konkurentsi

Pakkuja või taotleja sobivus tegeleda kutsetööga

AUDIO: ettevõtte läbipaistvus ja usaldusväärne juhtimine

Miks ehitusprojektides kaob alguses aeg ja lõpus raha?

AUDIO: kuidas käituda äriühingu makseprobleemide korral

Pakkujale ja taotlejale esitatavad nõuded

Ühispakkujate kvalifitseerimine

Ehitushind püsib mõistlik, sest ehitajatel ei ole liiga palju tööd

Pakkuja ja taotleja

AUDIO: pärandmaastikul ehitamiseks on vaja riigi ja kohaliku omavalitsuse luba

Eksperdid näevad majanduse paranemise märke

Järgmised teemad

Hankepassi rakendamine hankemenetluses

VIDEO: materjalitootjate äriplaan ja visioon

Korteriühistud kaaluvad tervikrenoveerimisest loobumist

Uued teemad

VIDEO: arendaja äriplaan ja visioon lähiaastateks

Pakkumuse tagatise mõte on tagada kahju täielik või osaline hüvitamine

Roheväidete direktiiv toob ettevõtetele bürokraatiat ja halduskulusid

Uued teemad riigihanke teabevaras

Milline teave on pakkuja ärisaladus

VIDEO: ehitussektori võimalused lähiaastateks

Ehitushangetel on tellijate ja pakkujate hinnaootustes suured käärid

Järgmised teemad riigihanke teabevaras

Tellija eeldab ehitajalt projekti kõigi vigade märkamist ebamõistlikult lühikese ajaga

Riigihanke alusdokumentides esitatava teabe konfidentsiaalsus

AUDIO: kuidas töövõtulepingud ehitusprojekte mõjutavad

Ehitusloa taotlemise kadalipp on pikk ja keeruline

Pakkuja ja taotleja selgitused

VIDEO: kuidas juhtida tõhusalt muudatusi ehitussektoris

Kinnistule määratud avalik otstarve ei pea jääma omaniku kuluks

VIDEO: maksumuudatused ja mida sellest kõigest arvata

Vaidlustuse läbivaatamine

Tellimuste põud ahvatleb hangetel asjatult riskima

Põhjendamatult madal maksumus

UUS AUDIO: sõlmitud hankelepingu võib lõpetada usaldusväärsuse kaotuse tõttu

Tõusid riigilõivud

Pakkujate kõrvalejätmine seoses hankelepingu rikkumisega 

Teedeehituse reaalsed mahud on langemas 30 aasta tagusesse aega

AUDIO: intellektuaalne omand – ühele ettevõtjale komistuskivi, teisele teenimisvõimalus

Erinõuded seoses alltöövõtjatega

Teabevahetuse tähtajad riigihanke puhul

Taristuehituse sektori keeruline aeg

AUDIO: suurem osa ettevõtteid eksib andmekaitsereeglite vastu

Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine

Eesti suurima puithoone ehitushanke võitis Nordecon

AUDIO: hanked ja krimivaldkond

Innovatsioonipartnerluse põhimõtted

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

Standardiseerimine peaks alandama lõpptoote hinda

Riigihanke vaidlustamine isiku poolt, kes ei ole pakkuja

AUDIO: mida teha, et euroraha küsides mitte kriminaalmenetlusse sattuda

Ehitusinsener: odavam materjal on riigihankesse sisse kirjutatud

Avaliku sektori hankija

Ehitaja suurobjekti valmimisest: kahe aasta kallinemine ei ületa 10%

Moorats: soovitan mitu korda mõelda, kas odavaim pakkumine on soodsaim

Hankija, keda rahastab avalik sektor või kes rahastab avalikku sektorit

VIDEO: materjalitootja äriplaan 2023

Tuuleelektrijaama omanik peab maksma elektrienergia tootmise eest tasu 

Riigihanke piirmäärad

AUDIO: hankemahhinatsioonid ja nende vältimise võimalused

Suur väljakutse on kõrgema ehitushinnaga kohanemine

Teenuste kontsessioonid ja esialgse õiguskaitse rakendamine

AUDIO: kuidas käituda, kui riigihanke alusdokumendid on kaheti mõistetavad?

Milliseid muudatusi toob ettevõtetele uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

VIDEO: Ehitusettevõtte äriplaan

Riik toetab hoonete tervikrenoveerimist 

Alternatiivsete pakkumuste lubatavus

UUS VIDEO: kuidas vähendada energiakulusid

Ehituse e-hüppe projektid saavad esimest korda riigilt toetust

UUS AUDIO: rohesertifikaadi taotlemise hind võib ulatuda üle miljoni

Hankija kohustus põhjendada oma otsust

Keskse hankija kasutamine


Ehituses tuleb suur kohanemise aasta, avaneda võivad uued turud ja sektorid

Uued teemad riigihankes

Hankija õigus kõrvaldada pakkuja või taotleja hankemenetlusest

Hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajal

VIDEO: kasutuslubadest läbi haldus- ja kohtupraktika

Kuidas valmivad energiatõhusad hooned?

AUDIO: aasta lõpp kukub ehituses ära

Tähtaja ennistamine, kui on ületatud vaidlustuse esitamise tähtaega

Elamute renoveerimist viiakse ellu liiga aeglaselt

Hanke alusdokumendi vaidlustus

UUS AUDIO: hankijad pikendavad hinnatõusu tõttu tähtaegu ja vähendavad mahte

Uudis

Villu Zirnask: kliimapoliitika on vigane, ei lenda enam kõrgelt ja vajaks remonti