Hangetes nõutav ulatuslik intellektuaalomandi loovutamine tõrjub aga innovaatilisi ettevõtteid, keda hangete korraldajad tegelikult vajavad, väitis advokaadibüroo Rask riigihangete valdkonna juht, vandeadvokaat Keidi Kõiv.

Levinud seisukoht on, et intellektuaalne omand ja sellega kaasas käivad õigused peaks kuuluma sellele, kes töö eest maksab. Esmapilgul tundub see loogiline, sest intellektuaalomandi õiguste läbimõtlematu reguleerimine riigihankes võib tekitada tõsiseid praktilisi probleeme. Näiteks piirata hankija võimalusi tulemust kasutada või tuua kaasa vaidlusi pakkujaga. Kuid see ei tähenda, et õigused peaksid alati ja täielikult kuuluma hankijale.

floating_list

Liigne õiguste loovutamine pärsib konkurentsi ja innovatsiooni

Hanketingimustes nõutav ulatuslik intellektuaalomandi loovutamine võib heidutada just neid innovaatilisi ettevõtteid, keda riigihanked kõige enam vajavad. Paljudel neist on ärimudelid, mis põhinevad lahenduste korduvkasutamisel ja edasiarendamisel. Kui nad peavad oma õigustest täielikult loobuma, kaob motivatsioon hangetel osaleda.

Euroopa Komisjon on korduvalt rõhutanud, et intellektuaalomandi paindlik käsitlemine on innovatsiooni ja majanduskasvu seisukohalt strateegiliselt oluline. Üldreeglina soovitab komisjon jätta loodava intellektuaalomandi omandiõigused pakkujale, välja arvatud juhul, kui on ülekaalukas avalik huvi õiguste ületoomiseks hankijale. Samuti on hoiatatud ülereguleerimise eest, mis vähendab pakkuja motivatsiooni oma lahendust edasi arendada.

Standardtingimused ei sobi igasse hankesse, hinnata tuleb vajadust

Avaliku sektori tüüplepingud sisaldavad sageli automaatselt sätteid, mille järgi kuulub kogu loodud materjal hankijale. See võib aga olla ebarealistlik, näiteks kui hanke ese hõlmab litsentseeritud tarkvara või kolmanda osapoole tooteid, mille puhul pakkujal endalgi pole täielikku omandiõigust. Seega võivad sellised tingimused välistada potentsiaalsed pakkujad juba enne hanke algust.

Kui riigihanke tulemusel valmib intellektuaalomandi objekt, tuleb hankelepingus põhjalikult läbi mõelda, kes ja kuidas tohib loodut kasutada, muuta, levitada või edasi arendada ning kas hanketulemuses võivad sisalduda ka kolmandate isikute õigused, näiteks tarkvarakomponentide litsentsid või andmestike kasutusõigused. Need aspektid tuleb selgelt reguleerida.

See ei tähenda aga, et kõik õigused peaks tingimata täies ulatuses hankijale üle minema. Oluline on esmalt selgeks teha, millist kasutusõigust hankija tegelikult vajab, kuidas vältida sõltuvust ühest tarnijast ning milliste lahendustega saab ennetada võimalikke hilisemaid vaidlusi. Kui need küsimused on läbi mõeldud, on ka lihtsam piiritleda, millised õigused on tõepoolest vajalikud, ja vältida ebaotstarbekat õiguste haldamist.

Koodiga kaasneb vastutus tegeleda versioonihalduse ja litsentsidega

Näiteks juhul, kui hankija omandab tarkvara koodi täies mahus, kaasneb sellega vastutus tegeleda edaspidi ise ka versioonihalduse, litsentside ja võimalike autoriõiguse rikkumise nõuetega. Selliste kohustustega ei pruugi hankija tihti soovida ega suuta tegeleda.

Seetõttu võib juhtuda, et lahendus jääb mõne aja pärast kasutusest välja, kuigi selle arendamist rahastati maksumaksja vahenditest. Kui samal ajal on pakkujal keelatud ilma hankija loata sama lahendust teistes projektides kasutada, takistab see lahenduse laiemat levikut ning ühiskondlikust vaatenurgast jääb potentsiaalne kasu realiseerimata.

Tasakaalustatud lahendus kaitseb mõlema poole huve

Õiguste ülereguleerimine mõjutab otseselt ka hinda, sest pakkujad võivad lisada oma pakkumisse märkimisväärse hinnamarginaali, et kompenseerida õiguste loovutamisest tulenevat ärilist kahju. See on aga vastuolus hankeõiguslike üldpõhimõtetega, mis näevad ette avalike vahendite säästliku kasutamise.

Seetõttu on mõistlik, et hankija küsib endalt, kas tal on vaja kõiki õigusi või piisab teatud kasutusõigustest. Sageli on ulatuslik litsents, mis lubab teost kasutada, muuta, paljundada ja edasi anda näiteks allasutustele, täiesti piisav. Selline tasakaalustatud lahendus kaitseb hankija huve ja säilitab pakkuja motivatsiooni lahendust edasi arendada.

Samuti toetatakse Euroopa Liidus lähenemist, mille kohaselt jäetakse intellektuaalomand reeglina pakkujale ning hankija tagab endale lepinguga vajalikud kasutusõigused. Pakkujad võiksid sellele lähenemisele ka Eestis teadlikumalt tähelepanu pöörata ja seda riigihangete tingimuste kujundamisel ka aktiivsemalt nõuda.

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus

Riigihangetes jääb sageli innovatsiooni saavutamisel oluliseks takistuseks küsimus, kellele peaks kuuluma hanke tulemusel loodud intellektuaalne omand.

Toome selgust ehitushangetesse: mis on samaväärne või samalaadne?

Kas hankepassi esitamine on alati kohustuslik?

Valitsus soovib lihtsustada eramute ehitamist ja varjendite rajamist

UUS AUDIO: Kas planeerimisseaduse muudatused teevad menetluse lihtsamaks?

Üksikasjalik juhend: kuidas viia läbi lihthanget?

AUDIO: Maa- ja ruumiameti peadirektor: riigisektoris jääb koostöö oskusest vajaka

Muutuvad ehituse lihthangete piirmäärad ja nõuded

Hanke erinõue: kohustus tutvuda hankeobjektiga

AUDIO: Ehitusprojekti varjatud lõksud: lisa- ja muudatustööd kisuvad tellija, projekteerija ja ehitaja tülli

Hankija võib teha uusi otsuseid kogu hankemenetluse jooksul

UUS AUDIO: Merko juht nendib, et pakkumisi tehakse arusaamatute hindadega

Taristulahenduste pakkuja: tööd jätkub augustini ja ei teagi, mis edasi saab

Kahju hüvitamine hankija õigusvastase tegevuse korral

UUS AUDIO: Ettevõtteid toetava asutuse värske juht Ursel Velve: meie toetuste süsteem on segane

Riigiteedesse suunatakse nelja aastaga 932 miljonit eurot

Pakkumuse joonised ei pea vastama töö standarditele

AUDIO: Kaasomandi varjatud puudused võivad tuua uuele omanikule šokeeriva rahanõude

Firma pani kuupäevaga mööda ja jäi 36miljonisest hankest ilma

Miks peab hankija prognoosima hankemenetluse pikkust?

UUS AUDIO: Värske riigiarhitekt avab, mis muutub Eesti ehitamises

Vandeadvokaat: hanke kehtetuks tunnistamine võib kaasa tuua kahjunõude

Vaidlustuse ja kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtajad ja nõuded

UUS AUDIO: Riigi Kinnisvara erastamine toob raha piskuga, ent sisulist kahju kamaluga

Ehitisregistris valminud masskaasamise funktsioon kiirendab menetlusi

Kohus: hankijal on hanketingimuste seadmisel avar kaalutlusruum

UUS AUDIO: Kohtumenetluste avalikustamine loob läbipaistvust, aga ka mitmeid probleeme

Riik suunab ehitusturule 70 miljonit eurot

Mida ütleb kohus ärisaladuse avaldamise kohta hankemenetluses?

Ministeeriumi nõunik selgitab, miks varjendite rajamine on vajalik

UUS AUDIO: Ehitusmaterjalide müügis läks ühel valdkonnal palju paremini

UUS AUDIO: kas pikk kohtumenetlus mõjub raskemini kui karistus ise?

Villu Zirnask: kliimapoliitika on vigane, ei lenda enam kõrgelt ja vajaks remonti

Ooteaja kohaldamine hankelepingu sõlmimisel

Tõuseb äri- ja tootmismaa maamaksumäär ja maamaksu tõusu piirmäär

Hankelepingu sõlmimine vaidlustus- või kohtumenetluse ajal

AUDIO: mida teha pensionivaraga, palkadega ja dividendidega enne uut aastat

Alapakkumiste aeg hakkab läbi saama

Rahapesu Andmebürooga seotud kohustused

VIDEO: Eesti ehitusmaterjalide tootjate olukord ja konkurentsivõime säilitamise väljavaated

Katusetööde mahu langus suurendab ebaausat konkurentsi

Pakkuja või taotleja sobivus tegeleda kutsetööga

AUDIO: ettevõtte läbipaistvus ja usaldusväärne juhtimine

Miks ehitusprojektides kaob alguses aeg ja lõpus raha?

AUDIO: kuidas käituda äriühingu makseprobleemide korral

Pakkujale ja taotlejale esitatavad nõuded

Ühispakkujate kvalifitseerimine

Ehitushind püsib mõistlik, sest ehitajatel ei ole liiga palju tööd

Pakkuja ja taotleja

AUDIO: pärandmaastikul ehitamiseks on vaja riigi ja kohaliku omavalitsuse luba

Eksperdid näevad majanduse paranemise märke

Järgmised teemad

Hankepassi rakendamine hankemenetluses

VIDEO: materjalitootjate äriplaan ja visioon

Korteriühistud kaaluvad tervikrenoveerimisest loobumist

Uued teemad

VIDEO: arendaja äriplaan ja visioon lähiaastateks

Pakkumuse tagatise mõte on tagada kahju täielik või osaline hüvitamine

Roheväidete direktiiv toob ettevõtetele bürokraatiat ja halduskulusid

Uued teemad riigihanke teabevaras

Milline teave on pakkuja ärisaladus

VIDEO: ehitussektori võimalused lähiaastateks

Ehitushangetel on tellijate ja pakkujate hinnaootustes suured käärid

Järgmised teemad riigihanke teabevaras

Tellija eeldab ehitajalt projekti kõigi vigade märkamist ebamõistlikult lühikese ajaga

Riigihanke alusdokumentides esitatava teabe konfidentsiaalsus

AUDIO: kuidas töövõtulepingud ehitusprojekte mõjutavad

Ehitusloa taotlemise kadalipp on pikk ja keeruline

Pakkuja ja taotleja selgitused

VIDEO: kuidas juhtida tõhusalt muudatusi ehitussektoris

Kinnistule määratud avalik otstarve ei pea jääma omaniku kuluks

VIDEO: maksumuudatused ja mida sellest kõigest arvata

Vaidlustuse läbivaatamine

Tellimuste põud ahvatleb hangetel asjatult riskima

Põhjendamatult madal maksumus

UUS AUDIO: sõlmitud hankelepingu võib lõpetada usaldusväärsuse kaotuse tõttu

Tõusid riigilõivud

Pakkujate kõrvalejätmine seoses hankelepingu rikkumisega 

Teedeehituse reaalsed mahud on langemas 30 aasta tagusesse aega

AUDIO: intellektuaalne omand – ühele ettevõtjale komistuskivi, teisele teenimisvõimalus

Erinõuded seoses alltöövõtjatega

Teabevahetuse tähtajad riigihanke puhul

Taristuehituse sektori keeruline aeg

AUDIO: suurem osa ettevõtteid eksib andmekaitsereeglite vastu

Ehitustööde ja ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamine

Eesti suurima puithoone ehitushanke võitis Nordecon

AUDIO: hanked ja krimivaldkond

Innovatsioonipartnerluse põhimõtted

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlus

Standardiseerimine peaks alandama lõpptoote hinda

Riigihanke vaidlustamine isiku poolt, kes ei ole pakkuja

AUDIO: mida teha, et euroraha küsides mitte kriminaalmenetlusse sattuda

Ehitusinsener: odavam materjal on riigihankesse sisse kirjutatud

Avaliku sektori hankija

Ehitaja suurobjekti valmimisest: kahe aasta kallinemine ei ületa 10%

Moorats: soovitan mitu korda mõelda, kas odavaim pakkumine on soodsaim

Hankija, keda rahastab avalik sektor või kes rahastab avalikku sektorit

VIDEO: materjalitootja äriplaan 2023

Tuuleelektrijaama omanik peab maksma elektrienergia tootmise eest tasu 

Riigihanke piirmäärad

AUDIO: hankemahhinatsioonid ja nende vältimise võimalused

Suur väljakutse on kõrgema ehitushinnaga kohanemine

Teenuste kontsessioonid ja esialgse õiguskaitse rakendamine

AUDIO: kuidas käituda, kui riigihanke alusdokumendid on kaheti mõistetavad?

Milliseid muudatusi toob ettevõtetele uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus

VIDEO: Ehitusettevõtte äriplaan

Riik toetab hoonete tervikrenoveerimist 

Alternatiivsete pakkumuste lubatavus

UUS VIDEO: kuidas vähendada energiakulusid

Ehituse e-hüppe projektid saavad esimest korda riigilt toetust

UUS AUDIO: rohesertifikaadi taotlemise hind võib ulatuda üle miljoni

Hankija kohustus põhjendada oma otsust

Keskse hankija kasutamine


Ehituses tuleb suur kohanemise aasta, avaneda võivad uued turud ja sektorid

Uued teemad riigihankes

Hankija õigus kõrvaldada pakkuja või taotleja hankemenetlusest

Hankelepingu sõlmimine kohtumenetluse ajal

VIDEO: kasutuslubadest läbi haldus- ja kohtupraktika

Kuidas valmivad energiatõhusad hooned?

AUDIO: aasta lõpp kukub ehituses ära

Tähtaja ennistamine, kui on ületatud vaidlustuse esitamise tähtaega

Elamute renoveerimist viiakse ellu liiga aeglaselt

Hanke alusdokumendi vaidlustus

UUS AUDIO: hankijad pikendavad hinnatõusu tõttu tähtaegu ja vähendavad mahte

Kasulik artikkel

Advokaat: IT-alal pidurdab riigihangetes innovatsiooni intellektuaalomandi kuuluvus