Tere Osanik tegi vabatahtliku reservi sissemakse (rahaline, ülekandega). Põhikirjas on sätestud järgmised tingimused vabatahtliku reservi kohta: 1. Vabatahtliku omakapitali reservi tehtud sissemakseid võib kasutada: netovarale kehtestatud nõuete täitmiseks; kahjumi katmiseks; osakapitali suurendamiseks fondiemissiooni teel; sissemakse osaliseks või täielikuks väljamaksmiseks (eeldusel, et ei toimuks netovara mittevastavust äriseadustikus kehtestatud nõuetel) 2. Vabatahtliku omakapitali reservi tehtud sissemaksetelt intresse ei arvestata. 3. Vabatahtliku omakapitali reservi lõpetamine ja sissemaksete täielik tagastamine on lubatud eeldusel, et see ei too kaasa netovara mittevastavust äriseadustikus kehtestatud nõuetele. Kas antud juhul tuleb vabatahtliku reservi tehtud sissemakse deklareerida TSD Lisa 7 Ia kood 7030? Lisaks uurin, kas sellise reservi summa suuruse puhul on ka mingid piirmäärad, millal tuleb nt audiitorit hinnangut kasutada?

Tere Kas firma osaluse müük võib toimuda ka mitterahalisel teel (nt õiguste üleandmine). Olukord selline: Peeter annab Matile laenu nt 200 000 eur. Mati laenab raha omakorda enda firmasse (100% osanik) edasi. Firma kasutab raha investeerimiseks. Hiljem plaanib Mati müüa firmast osa Peetrile hinnaga 200 000 eurot. Kuna firma on juba selle raha ära kulatanud/investeerinud ja laenu tagasi kanda sel hetkel ei ole võimalik, siis kas tohib teha siin omavaheliste nõuete tasaarveldused? Kõik laenud on tehtud ülekannetega ja on tõendatavad. Kas tekib ka mingi maksurisk? Tänan kui saate selles küsimuses aidata.

Tere Kas juhatuse liikmel on võimalik maksuvabalt hüvitada prillide maksumus? Täpsemalt, kas talle laieneb Vabariigi Valitsuse 15.11.2000 määruse nr 362 „Kuvariga töötamise töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 3 lõike 5 sätestatu? Või saab prillide maksumust hüvitada juhatuse otsusega, kuid sellisel juhul käsitletakse seda igal juhul erisoodustusena? Tervitades

Tere! OÜ osanik suurendab osakapitali mitterahalise sissemaksega, mille tulemusena suureneb osa nimiväärtus seniselselt 55010 eurolt 55020 eurole. Mitterahalise sisssemakse suurus on 111 550 eurot, millesst 10 euro võrra suureneb osa nimiväärtus ja ülejäänud summa on ülekurss. Kas sellisel juhul on vaja mitterahalise sissemakse hindamiseks audiitori hinnangut?

Tere päevast! Palun öelge, kas on vajalik litsents kuldehete (näiteks kahjustatud ehete) ostmiseks ja müümiseks väljaspool Eestit, kui neid käsitletakse kui vanametalli (ehtekulda)? Jutt on ostu-müügi tegevusest väljaspool Eesti Vabariigi territooriumi. Kas sellise rahvusvahelise tegevuse jaoks on vajalik litsents? Eesti ettevõte soovib tegeleda sellise tegevusega väljaspool Eestit.

Tere Olen olukorras, kus klient ostis ettevõtte läbi platvormi https://valmisfirma24.ee/. Sealt ostes on ettevõttel sisse makstud osakapital 2500 eurot, kuid see ostuga kaasa ei tulnud s.t pangakontot ettevõtte ostul üle ei anta. Kuidas sel juhul pannakse paika raamatupidamislikult algsaldod? Saan aru, et osakapital on 2500, aga kui see on Äriregistri andmetel sisse makstud, peaks olema pangakontol 2500. Kas selle 2500 eurot peab siis uus omanik ettevõtte kontole sisse maksma, et kõik oleks korrektne? s.t esialgu liigub see nõudena osaniku vastu reale kuni see ei ole sisse makstud? Ettevõtte ost maksis 300 eurot ja selle maksis uus omani isiklikest vahenditest. Pole sellise ettevõtte ostuga varem kokku puutunud. Loodan, et sai piisavalt selgelt olukord kirjeldatud. Kui vaja, täiendan. Lugupidamisega Liis

Tere, küsimus selline: nimelt sai ühistu siseveebis kõigile omanikele saadetud teates muuhulgas ära märgitud ka ühe korteri võlgnevus, kus ära märgiti vaid korteri number aga mitte nime ja võlasummat. Nüüd on võlas oleva korteriomanik pahane ja viitab, et rikutud on andmetaitse seadust viidates järgnevale: Vastavalt IKS § 5 ja GDPR artikkel 6 järgi võib isikuandmeid, sealhulgas makseinfot, töödelda ja jagada ainult seaduslikul alusel, näiteks inimese nõusolekul või seadusest tuleneva kohustuse tõttu. Lisaks määratleb GDPR artikkel 5, et andmete töötlemine peab olema õiglane, läbipaistev ja eesmärgipärane. Kuna korteriomanike vahel puudub selge kokkulepe andmete jagamise kohta ning ei ole moodustatud elamuühistut, siis palun täpsustada, millise õigusliku aluse alusel toimub korteriomanike makseinfo avalikustamine teistele elanikele. Minu vastus oleks antud juhul selline, kus ma viitaksin KrtS§ 45. Korteriomaniku õigus saada teavet, mis tähendaks seda, et korteriomanikul on õigus teada, kas mõni teine korteriomanik on ühistule võlgu, sest see mõjutab otseselt ühistu majanduslikku seisu ja tema enda huve. Kas ma olen õigel teel või on ka korteri numbri avaldamine ilma nimede ja summadeta igal juhul keelatud?

Tere Osaühing on asutatud 2023 aastal sissemaksega osakapitali 1 eurosent. Kas omanik saab jaotada dividende 2024 aasta kasumist ilma, et tuleks teha osakapitali täiendavat rahalist sissemakset? Põhikirjas on, et osaühingu osanikule makstakse tema kasumiosa (dividendi) võrdeliselt tema osa nimiväärtusega. Millised oleksid võimalikud variandid? Tänan!

Tere! KÜ sai äriregistrilt määruse/hoiatustrahv : KÜ ei ole esitanud korteriühistute registrit pidavale kohtu registriosakonnale üldkoosoleku poolt kinnitatud 2021-2023 majandusaasta aruannet. KÜ on esitanud äriregistrile antud aastate maj aasta aruanded õigeaegselt. Mingit teadet puuduste kohta peale esitamist siiani saadetud pole. Kas äriregister võib tagantjärele nõuda ja trahvida KÜ-d nende puuduste kohta? (üldkoosolekuga kinnitatud protokoll on puudu 2021, 2022, 2023 esitatud maj. aasta aruannete kohta. 2021, 2022 oli koroonaaeg ja üldkoosolekut ei tehtud). Puuduste kõrvaldamiseks on aega 30 päeva. Mis on mõistlik lahendus hetkel? Kas kirjutada äriregistrile selgitades põhjust, teha üldkoosolek, kus kinnitada eelmiste perioodide aruanded? Ette tänades

Tere! Oü on loodud eelmisel aastal (2024), osakapitali suurus 300 eurot. Tegevuseks elamispinna üürimine. Eelmisel aastal alustatud remont pole lõppenud (kulud u 15000) ja üüritulu ei olnud. Raamatupidaja hinnangul peaks muutma põhikirja ja moodustama reservid, et omakapital ei oleks negatiivne. Millised võimalused/kohustused OÜ-l on? Mida peab tegema?

Tere! Kui praegu on OÜ osakapital 11000 eurot ja on soov seda vähendada, kas võib seda vähendada näiteks 10 euro suuruseks?

TsMS § 314¹ lg 5 kohaselt äriühingule saadetud menetlusdokument loetakse kättetoimetatuks viie tööpäeva möödudes registrikaardile kantud elektronpostiaadressil saatmisest. TsMS § 314¹ kohaselt menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel adressaadile kättetoimetatuks. Kas kolme/ viit tööpäeva tuleb arvestada dokumendi ärasaatmise kuupäevast? Mis kuupäeval 24.03.2025 ärasaadetud dokument loetakse kätteetoimetetuks TsMS § 314¹ lg 5 kohaselt? Mis kuupäeval 27.03.2025 ärasaadetud dokument loetakse kätteetoimetetuks TsMS § 314¹ kohaselt?

Tere! Kui aktsionär müüb oma aktsiad pärast dividendide väljamaksmise otsuse vastuvõtmist, kuid enne dividendide kättesaamist, kellel on õigus saada dividende, kas vanal või uuel aktsionäril?

Klient on jäänud võlgu arve. Kas seaduses on sätestatud ka arve vaidlustamise tähtaeg? Et kui teenuse osutamise lepingut ei ole tehtud, on ainult e-kirjad?

Здравствуйте, Эстонская компания выдала Французской компании (далее FR) конвертируемый заем. По условиям выданная сумма 550 000 евро будет переконвертирована в долю участия в FR компании. В итоге эстонская компания получила долю во FR компании в размере 6.43%, что составляет 1527 евро из 23732 евро уставного капитала FR. По сути 550000 евро было заплочено, чтобы получить долю в компании с уставным капиталом 1527 евро. Вопрос: 1. Нет ли никаких налоговых рисков и нормальная ли это практика? 2. Как отразить в бухгалтерском учете подобное приобретение? Спасибо