Stiine Reintam

Töötajate efektiivsus on kontoris suurem, leiab raudkindlalt 

. “Me eelmine aasta kasvasime 1,4 miljardi pealt peaaegu 2,7 miljardi juurde. See, et istud kodus diivani peal ja loodad, et see lihtsalt juhtub – ei juhtu. Pead ikka 110% pühenduma,” sõnas ta.

Hanschmidt ütles, et neil ei ole probleeme sellega, et töötajad ei käiks kontoris, sest neil on motiveeritud inimesed, kes tahavad püstitatud eesmärke ja strateegiaid ellu viia. Kontoris ei piisa ka näo näitamisest ja tooli soojendamisest, ka seal olles peab ikkagi pingutama ja töötama.

Eesti ettevõtetes ei ole rangeid reeglid selle kohta, kui palju peab kontoris käima või kui palju tohib kodunt tööd teha. On põhimõtted, kokkulepped ja soovitused. Nii on enamikus ettevõtetes soovitus käia kontoris siis, kui on koosolekud, rühmatööd või vestlused tiimijuhiga. Ülejäänud ajal otsustab töötaja oma töötamise koha nii, nagu ise paremaks peab. Siiski selgub, et juhid ootavad töötajaid kontorisse natuke rohkem, kui nad praegu käivad, ja mitmed ettevõtted on asunud selleks ka selgemaid kokkuleppeid sõnastama

Tootmisettevõte Ericsson tegi möödunud aasta suvel kaugtöö põhimõttes muutuse. Senine 50 : 50 kontori- ja kaugtöö jaotus muutus 60 : 40 põhimõtteks ehk nädalas peaks töötaja kontoris käima kolmel päeval. See muudatus ei tekitanud ettevõttes probleeme, ütles ettevõtte juht 

Ericssoni juht Sirli Männiksaar ütles, et toetab ettevõte hübriidtöö põhimõtteid ning neile on oluline, et samal ajal väärtustatakse inimkontakti ja koostööd, aga ka paindlikkust.

Telekomifirmas Elisas hakati eelmise aasta lõpus arutlema, milleks sobib paremini kaugtöö ja millal oleks vaja olla kohal, teha lähitööd. Tegevjuht 

 ütles, et täpseid reegleid pole Elisa veel paika saanud, kuid olemuselt on nad hübriidtöö poolt. “Me ei saa jääda kinni sellesse, et teeme kõiki asju 100% kaugtööna, sest lähitööl on oma väga selge väärtus,” sõnas Hiiepuu. “Meie eesmärk on jõuda kuskile keset küla kiriku ehitamisega,” tunnistas Hiiepuu. Tema ise on üle poole ajast lähitööl. 

– nõnda nimetab Elisa kontoris käimist, partnerite ja klientidega kohtumist ning konverentsidel ja koolitustel osalemist.

“Me lähtume hästi tugevalt sellest, et me ei pea taga ajama konkreetselt mingit tundide hulka, mida teha kaug- või lähitööna, vaid keskenduma tegevustele, mis loovad väärtust nii kaug- kui lähitöös,” sõnas ta. Need tegevused, kuhu on kaasatud kas või ainult üks inimene veel, on soositud lähitööna. 

Mida töötajad teevad, seda samas ei mõõdeta, kõik põhineb usaldusel, ütles Hiiepuu. “Sul on ühelt pool vabadus teha kaugtööd ja teiselt poolt vastutus ka, et me kasutaks ära kogu selle väärtuse, mida pakub lähitöö.” Ta usub, et lähitöö abil saavutab ettevõte paremaid tulemusi ja organisatsioon suudab olla loovam. 

Hiiepuu näeb kaugtöö miinusena, et ettevõtte organisatsioonikultuur võib kokku vajuda. Virtuaalselt saab kontorikultuuri säilitada, aga töötajate vahetumisega jääb areng paigale, ütles ta. 

IT-firma Oixio juhi ja parima juhi tiitlit kandva 

 sõnul hinnatakse ettevõttes hübriidtööd väga kõrgelt. “Aga nii nagu teised ettevõtted, nii ka meie tahame aeg-ajalt inimesi kokku saada,” ütles ta. 

Oixio juht ja parima juhi tiitlit kandev Ivo Suursoo kasutab umbes kahel päeval nädalas kodukontori võimalust. Tal pole ühegi ettevõtte kontoris päris oma töölauda ja istub vabalt kasutatavate laudadega tubades.

Oixio hea tava on, et tiimid tulevad kontoritesse kokku koosoleku päevadeks, samas pole see kivisse raiutud kokkulepe. Kodunt tuleb välja astuda ka siis, kui tuleb klientidega kohtuda, kuigi ka seda võib teha kaugtööna, kui see kliendile sobib. Kuna ettevõtte kliendid on üle Eesti laiali, hoiab see oluliselt aega kokku, ütles Suursoo. 

Need Oixio töötajad, kes suhtlevad klientidega, registreerivad oma tööaega ning neil on selged tulemusmõõdikud, mistõttu on ebaoluline, kus tööd tehakse, ütles Suursoo.

Tehnoloogiaettevõtte Wise’i 2000 töötajat peavad kontoritee ette võtma siis, kui seal on mõni kindel eesmärk või tegevus plaanitud, muidu sõltub kontoris käimine töösuhete tiimi juhi Brett Lemsalu sõnul töötaja enda tööstiilist, vajadustest ja eelistustest, aga ka kokkulepetest.

Täpset numbrit, kui palju päevi nädalas peab kontoris käima, ei ole paigas, kuid Wise ootab, et töötajad ikkagi vahel käiksid kontoris, kinnitas Lemsalu. Kui kokkulepped on tiimi sees tehtud, siis nendest kinni pidamine on oluline. Samas ei jälgi Wise ise kuidagi seda, kui palju keegi kus tööd teeb. Lemsalu ütles, et töö tegemise kohast olulisem on selle kvaliteet, mille kontrollimiseks on süsteemid olemas.

Kui täielikult kodukontoris töötav inimene põleb läbi, siis seda on distantsilt märgata väga raske, tõdes Oixio juht Ivo Suursoo. Mõningaid selliseid juhtumeid on ka Oixios olnud. Kodukontori varjukülg ongi see, et ei näe, kas teisel pool on inimesega kõik korras.

Elisa juht Andres Hiiepuu leiab, et kontoris käimine ning kolleegidega näost näkku vestlemine aitab ära hoida vaimse tervise probleeme ja üksildust, aga ka organisatsioonikultuuri muresid. Ekraani kaudu ju muresid ei tunneta, ütles ta.

Wise ennetab töötajate läbipõlemist ja kodukontoris eraldatust soovituslike üks-ühele vestlustega, mis võiksid toimuda kord nädalas füüsiliselt kontoris või kas või läbi kaamerasilma Teamsis. “Kui inimene kodus töötab, siis ei tohiks ta jääda päris tähelepanuta,” ütles Wise’i töösuhete tiimi juht.

Juhid usuvad, et mõned tööülesanded on võimalik kodus täita paremini kui kontoris, näiteks kui on vaja sügavalt keskenduda. Ent siingi on erandeid: kui kodus on näiteks lapsed või lemmikloomad, kellega peab vahel tegelema, siis ei ole efektiivsus kõige parem, rääkis Wise’i töösuhete tiimi juht enda kogemustest. „Me usaldame, et töötajad suudavad ise või tiimijuhi kaasabil hinnata, millised tööviisid neile kõige paremini sobivad,” ütles Lemsalu. “See, kas töötajate efektiivsus kodukontoris suureneb, on väga individuaalne.”

Töötajad eelistavad kodukontorit erinevatel põhjustel: paindlik, mugav, ajakokkuhoid või võimalus jääda koju, kui tunne ei ole päris 100%, rääkis Wise’i töösuhete tiimi juht Brett Lemsalu.

Ain Hanschmidt leiab, et kõik töötajad on efektiivsemad just kontoris. “Kui kontoris on inimesed koos, saavad kokku, siis on võimalik igasugust 

'd ja teadmisi edasi anda,” ütles Hanschmidt. Töötamine ühe katuse all tekitab töötajate vahel sünergiat ja efektiivsust, arvab ta. Kodukontor ja Teamsi-laadsed suhtlusvahendid on tema meelest väga head paindlikkuse tekitamiseks, aga need on siiski lihtsalt abivahendid.

Hanschmidt ise käib alati kontoris ning ta leiab, et kodus olles võivad töötajad olulisest informatsioonist ilma jääda. “Või hakkavad mingil hetkel igasugu kolle välja mõtlema,” nentis ta.

Kes suudab kodukontoris oma tulemused ära teha, sellega on kõik hästi: “Meid huvitavad tulemused ja eesmärgid, et me ei ole kontrollifriigid,” ütles Hanschmidt. “Ma ei tule tööle sellepärast, et keegi mind kontrolliks. Ma tulen tööle, et oma asjad ära teha. Minu arust on hea näide see, kui NASA koristaja käest küsiti, et mis tööd ta teeb ja ta ütles, et aitab inimesi Kuu peale saata. Tegelikult on jube oluline, kui inimesed töötavad ja teavad, et tänu tema tööle meie bilansimahud kasvavad, meie efektiivsus tõuseb, äri laieneb,” sõnas ta.

LHV Groupis on põhimõte: kui ettevõte tahab kasvada, tuleb olla efektiivne ja näidata tulemusi. Kui töötaja soovib vaid kodukontoris olla, siis tõenäoliselt ei ole ka töötulemus kõige parem, ütles LHV personalijuht Age Leedo. Tema sõnul ootab ettevõte seepärast, et töötajad käiksid ikkagi kontoris, kuid kodukontori tegemine pole keelatud ega midagi harva esinevat.

Ettevõtte-ülest mustvalget kodukontori poliitikat pole aga täpselt paika pandud ning töötaja teeb kokkuleppeid otseste juhtidega.

LHV Groupi juhi Madis Toomsalu kinnitusel on eelkõige oluline eesmärkide saavutamine. “Täiskasvanud inimestel on oma otsustamisvabadus ja -loogika,” ütles ta. Küll aga peab iseseisvusega kaasas käima vastutus. “Seda et paberi kaudu ülitäpselt juhtida, sellesse me ei usu.”

Üldiselt leiab Toomsalu, et töötaja võib olla, kus tahab, kuniks ta sellest ka teada annab. “Vahet pole, mis on tööstiil, ma lihtsalt rõhutaksin kolm korda, et tulemus loeb,” ütles ta.

Paljudes ettevõtetes on loobutud põhimõttest, et igal töötajal peab olema oma töölaud. Infortaris on siiski igale inimesele oma koht: “Mitte, et sa tuled tööle ja pead selle koha pärast ka veel võitlema,” sõnas Ain Hanschmidt.

Infortari juhatuse esimehe Ain Hanschmidti hinnangul võib töötaja kodukontorit teha, kuid see pole vahetu suhtlus, mis on aluseks ettevõtte kiirele kasvule ja arengule. Tööd võiks teha ju ka Balilt, aga see pole ennast kuidagi tõestanud, rääkis ta.

Oixios on selline süsteem, kus töötajad saavad ise valida, kas nad soovivad endale isiklikku lauda või mitte. Firma juhil Ivo Suursool näiteks oma lauda pole ja tema on umbes kahel päeval nädalas kodukontoris.

Teistes ettevõtetes on aga vabalt istumise süsteem. Wise kolib peagi uude Krulli kvartalis asuvasse kontorisse ning 2000 töötaja jaoks on seal 1200 töökohta laua, tooli ja monitoriga. Selline vaba laua süsteem on Wise’i Tallinna kontoris ka varem olnud ja töösuhete tiimi juhi Brett Lemsalu sõnul ennast igati õigustanud. “1200 on optimaalne arv, arvestades igapäevast kontoris olevate inimeste arvu,” ütles Lemsalu. Wise lubab töötajatel töötada ka 90 päeva aastas välismaal ja inimesed kasutavad seda võimalust. Seega ei ole mõttekas kohti tühjana hoida. 

Ka Elisas ja Ericssonis pole kindlaid töökohti. Elisa juhi Andrus Hiiepuu sõnul on isiklik laud muutumas luksuseks, kuid töötajad tulevad kontorisse ka eesmärgipäraselt peamiselt kohtumisele, vestlustele, koosolekutele või rühmatöödele, mitte oma laua taga istuma. 

Ericssonis saab töökohta broneerida rakenduse kaudu. „Paljude töötajate „töökoht“ ongi ka asukoha mõistes hübriidne, see tähendab, et nad töötavad nii kontoris, laboris, tootmises või laoalal,“ sõnas ettevõtte juht Sirli Männiksaar.

Swedbanki tuliuues kontoris Arteri kõrghoones on aga selline tehnoloogiline lahendus, kus esimesel korrusel saab ülevaate, kus on vabad kohad – nagu parkimismajades on parkimiskohtade kohal roheline tuluke, mis viitab, et koht on vaba. “Kui sa näed, et sinu tsoon on väga kinni, siis sa võid täiesti rahulikult vaadata andurite järgi, kuhu on võimalik minna,” selgitas panga juht Olavi Lepp.

Kliimaministeeriumis lepivad töötajad kaugtöö võimalused täpsemalt kokku otseste juhtidega. Sellist kuldreeglit, kui palju võib nädalas kodukontorit teha, ei ole paika pandud. „Anname endale aru, et hübriidtöö on tulnud, et jääda,“ ütles kliimaministeeriumi personalijuht Ingrid Saar. Tema sõnul on ministeeriumile oluline, et nende seatud eesmärgid saaksid täidetud.

Ministeeriumide ühishoones on kliimaministeeriumile kohti kokku 199, kuid jaanuari seisuga töötas asutuses 274 inimest. Seega pole igale töötajale isiklikku töölauda ette nähtud.

Juhid nügivad töötajaid tagasi kontorisse. “Kodus diivani peal ei juhtu mitte midagi.”

Elisa juht Andrus Hiiepuu rääkis, et eelmise aasta lõpus arutasid ettevõtte tööpered, kel on võimalus kaugtööd teha, milleks on vaja lähitööd ja kaugtööd ning mis on nende väärtused.

Ettevõtete juhid nügivad töötajaid veidi rohkem kontoritesse tagasi, aga mitte ka nii palju, et kõiki seal oma laud ootaks.

President Karis jättis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse

President jättis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse

Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga

Uuringu tulemused: kus on suuremad riskid ebavõrdseks tasustamiseks?

Ehitusmaht tammub paigal

Изменения в правилах гибкого рабочего времени, времени отдыха и рабочего времени несовершеннолетних

Рийгикогу изменил налог на механические транспортные средства

Muudatused paindliku tööaja, puhkeaja ja noorte tööaja osas

Paindliku tööaja, puhkeaja ja noorte tööaja muudatused

Riigikogu muutis mootorsõidukimaksu

По оценке Палаты, планируемый Европейской комиссией налог для крупных предприятий нанесет ущерб конкурентоспособности

Miks rakendatakse Eestis tehisintellekti finantsanalüüsis vähe? Uuring tuvastas põhjused

Valitsus lihtsustab eramute ehitamist ja varjendite rajamist

Ehitajad alles hakkavad hinda kruvima

Koja hinnangul kahjustab Euroopa Komisjoni plaanitav suurettevõtete maks konkurentsivõimet

14 ettepanekut tööõiguse muutmiseks

Kohtukaasus ja otsused: juhatuse liikmele tehtud väljamaksete maksustamisest

Ehitushinnaindeks kerkis 1,7%

Министр экономики хочет отменить ограничение рабочего времени для подростков

Majandusminister soovib pöörata noorte tööaja piirangu tagasi

Перечень местных налогов может пополниться двумя новыми налогами

Minister soovib pöörata noorte tööaja piirangu tagasi

E-äriregistri uus arendus tegi ettevõtte kustutamise lihtsamaks

Töötajatega seotud toimingud leiab nüüd ühest kohast

Muutuvad ehituse lihthangete piirmäärad ja nõuded

Kohalike maksude loetellu võib lisanduda kaks uut maksu

Uuring: kes maksab Eestis päriselt võrdset palka?

Правительство отменяет повышение подоходного налога

Тоомас Луман: повышение подоходного налога следует отменить

Valitsus jätab tulumaksutõusu ära

Laienevad paindliku töötamise ja vabatahtliku ravikindlustuse saamise võimalused

ELi uus andmemäärus pakub võimalust kasutada andmeid uuenduslike teenuste loomiseks

Swedbank: ehitustööde maht on 2017. aasta tasemel

Toomas Luman: tulumaksu tõus tuleks ära jätta

Selgusid Eesti atraktiivseimad tööandjad

Ebamõistlikult mahukad proovitööd muudavad kandidaadid ettevaatlikuks

Срок подачи отчета об устойчивом развитии был отложен на два года

TEHIK создает удобную электронную услугу для разрешения трудовых споров

Меняются правила приема на работу несовершеннолетних

Налоговый департамент требует от предприятий доплатить 30 миллионов евро налогов

Riigikontroll: kõigile riigi äriühingutele pole vajalik seada kliimaeesmärke

Kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus edasi kahe aasta võrra

Taristulahenduste pakkuja: tööd jätkub augustini ja ei teagi, mis edasi saab

Muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

TEHIK loob mugava e-teenuse töövaidluste lahendamiseks

Alaealiste tööle võtmise reeglid muutuvad alates 1. septembrist

1. septembrist muutuvad alaealiste tööle võtmise reeglid

Põhiseaduskomisjon nõustus Rahapesu Andmebürood käsitlevat seadust kohendama

Töövaidlused saavad uue ja mugava e-teenuse

Ehitushindade kasvu vedasid enim materjalid

Maksuamet küsib ettevõtetelt 30 miljonit makse juurde

Навыки сотрудников не идут в ногу со временем: четверть работодателей нанимает из-за новых технологий

Cirkle K: alaealisi tungib suvetööle rohkem kui kunagi varem

Andmekaitse inspektsioon soovitab luua õiguslik alus töötajate joobe kontrollimiseks

Eesti äpp saab isikusamasuse tõendamise funktsiooni

PARE, töötukassa ja tööinspektsioon korraldavad koos Arvamusfestivali tööelu ala

Valdkonnauudis

Juhid nügivad töötajaid tagasi kontorisse. “Kodus diivani peal ei juhtu mitte midagi.”