Rahandusministeerium valmistas ette ja saatis teistele ministeeriumitele kooskõlastamiseks käibemaksuseaduse (KMS) muutmise seaduse eelnõu, mis saadetakse peagi Riigikogule menetlemiseks.

Loomulikult ei saa me veel kõiki muudatusettepanekuid kindlas kõneviisis käsitleda, aga kuna paljud muudatused on tingitud Euroopa Liidu regulatsioonide muutustest, siis on alust arvata, et vähemalt osa muudatusi on vaid Riigikogus vormistamise küsimus.

Isegi kui mingid nüansid pärast seadusesse ei saa, siis olen kindel, et enamik põhimõttelisi asju jõuab kirjeldatud kujul siiski praktikasse. Artikli kirjutamisel on kasutatud peamiselt Rahandusministeeriumi ettevalmistatud seaduse seletuskirja ja seaduse eelnõu.

floating_list

Eestis ja ka teistes liikmesriikides käsitletakse väikeettevõtjate erikorda selliselt, et ettevõtja ei pea käibemaksu maksma ja arvestama, kui tema aastakäive jääb alla teatud lubatud piirmäära. Eestis on see piirmäär teatavasti 40 000 eurot kalendriaastas.

Küll aga on liikmesriikide vahelises kaubanduses tekkinud küsimused, et isegi kui ettevõtja mahub oma koduriigis lubatud piirmäära sisse ja käibemaksu tasuma ei pea, siis teises liikmesriigis kauba müümisel või teenuse osutamisel lõpptarbijale muutub ta seal käibemaksukohustuslaseks esimesest tehingut alates. Seega käsitletakse maksumaksjaid liikmesriigiti erinevalt.

Väikeettevõtjate käibemaksuregulatsiooni muudatuse põhjuseks on Euroopa Liidu erinevate regulatsioonide muutmine.

KMS-i muudatustega võetakse üle nõukogu direktiiv (EL) 2020/285, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ väikeettevõtete erikorra osas ning määrust (EL) nr 904/2010 halduskoostöö ja teabevahetuse osas. Eesmärk on teha järelevalvet väikeettevõtete erikorra nõuetekohase kohaldamise üle

. Nõukogu direktiiviga (EL) 2022/542 muudetakse direktiive 2006/112/EÜ ja (EL) 2020/285 käibemaksumäärade osas

, mille norme liikmesriigid on kohustatud kohaldama alates 1. jaanuarist 2025.

Väikeettevõtete erikorda puudutav direktiiv on seotud komisjoni rakendusmäärusega (EL) 2021/2007, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EL) nr 904/2010 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses väikeettevõtete erikorraga

. Nimetatud määrusega kehtestatakse liikmesriikide vaheline automaatse teabevahetuse kord, mis puudutab ettevõtjaid, kes kohaldavad teistes liikmesriikides väikeettevõtete erikorda.

KMS-i muudatustega kavandatakse vähendada Euroopa Liidus asukohta omavate väikeettevõtjate halduskoormust. Selleks sätestatakse ettevõtlusega tegelevatele isikutele võimalus teises liikmesriigis tekkiva käibe korral rakendada väikeettevõtete erikorda, mis annab õiguse võrdselt teises liikmesriigis asukohta omava isikuga tegutseda selles liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimata.

Ettevõtjal on õigus väikeettevõtete erikorda rakendada teises liikmesriigis tekkiva käibe osas, kui tema kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot ja ka teises liikmesriigis tekkiv käive ei ületa selles teises liikmesriigis maksukohustuslasena registreerimise piirmäära.

Teiste sõnadega tähendab see seda, et kui isik on ühes liikmesriigis väikeettevõtja ega pea oma koduriigis käibemaksu maksma, siis saab ta seda teha ka teistes liikmesriikides, kui lubatud piirmäär pole ületatud. Väikeettevõtjate regulatsioon on piisavalt huvitav ja keeruline, seega plaanin sellest kirjutada eraldi artikli koos selgituste ja näidetega.

Pöördmaksustamise kohustuse vähendamine

KMS § 3 lõikes 4 on sätestatud maksukohustuslase pöördmaksukohustus ehk loetletud on ostutehingud, millelt maksukohustuslane peab arvestama ja maksma käibemaksu.

Eestis tekkivale käibele lisaks maksustatakse teenuste ja kaupade ostmist ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult. Seega maksukohustuslane peab arvestama käibemaksu ka juhul, kui käive tekib välisriigi isikul, kuid maksukohustus lasub kauba või teenuse ostjal. KMS § 3 lõikes 5 on nimetatud tehingud ja toimingud, millelt tekib maksukohustus piiratud maksukohustuslasel.

Piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikule rakendub maksukohustus teenuste ja kaupade saamisel ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult just nii, nagu seda kohaldatakse tavapärasele käibemaksukohustuslasele. Lihtsalt piiratud käibemaksukohustuslase pöördmaksustamise kohustus piirdub KMS § 10 lõikes 5 nimetatud teenustega.

Piiratud maksukohustuslase puhul tähendab maksukohustus reaalset käibemaksu maksmise kohustust, mitte üksnes arvestust, kuna tal puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus.

Osa sisseostetud kaupu ja teenuseid pole edaspidi enam pöördmaksustatavad.

Kavandatava muudatusega nähakse ette, et maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isikul ei teki enam maksukohustust, kui teenus või kaup, sealhulgas kokkupandav kaup saadakse ettevõtlusega tegelevalt välisriigi isikult, kes on oma asukoha liikmesriigi maksuhaldurilt saanud Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks õiguse ning ta on kauba või teenuse arvele märkinud erikorra rakendaja registreerimisnumbri järelliitega „EX”.

Seega artikli esimese teemana käsitletud väikeettevõtjate erikord on aluseks, et ka osa sisseostetud kaupu ja teenuseid pole edaspidi enam pöördmaksustatavad.

: Eestis registreeritud maksukohustuslane tellib Läti ettevõtjalt reklaamiteenust või Soome ettevõtjalt juriidilist teenust. Üldreegli kohaselt tuleb Eestis registreeritud maksukohustuslasel sellise teenuse saamisel rakendada pöördmaksustamist, ehk arvestada sellelt teenuselt käibemaks ning kui seda teenust kasutatakse maksustatava käibe tarbeks, siis on maksukohustuslasel õigus ka sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Kui teenuse osutaja on Lätis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja Soome ettevõtja on registreeritud Soomes väikeettevõtjate erikorra rakendajana ning neile on antud õigus erikorda Eestis rakendada, siis teenuse saajal Eestis kummagi teenuse saamiselt maksukohustust ei teki.

Sellisel juhul märgivad Läti ja Soome ettevõtja arvele registreerimisnumbri järelliitega „EX”, mis näitab, et tal ei teki Eestis maksukohustust ja seda ei teki ka pöördmaksustamise kujul temalt teenuse saajal.

Muutuvad käibe tekkimise koha reeglid üritustega seotud käibe korral

KMS § 10 lõike 2 punktides 2 ja 2¹ ning lõike 4 punktis 2 ja 2¹ on sätestatud käibe tekkimise koht, kui osutatakse kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust või nimetatud üritustele sissepääsu teenust või sissepääsuteenusega seotud kõrvalteenust.

Selliste teenuste käibe tekkimise koht on erinevalt üldreeglist ürituse toimumise koht. Seega loetakse see asukohamaaga seotud käibeks. KMS-i muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtuvalt ei määrata käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.

Oma olemuselt on virtuaalselt osutatavad teenused elektroonilised ja maksustatakse selliste teenuste maksustamise reeglite kohaselt.

Samuti muudetakse KMS § 10 lõike 2 punkti 2 ja lõike 4 punkti 2, mis puudutavad üritustega seotud teenuste käibe tekkimise kohta, kui teenus osutatakse isikule (eraisikule), kes ei ole maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik või ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik.

Muudatusega täpsustatakse, et ürituse toimumise kohast lähtuvalt ei määrata käibe tekkimise kohta, kui üritus edastatakse voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt.

Kui kultuuri-, kunsti-, spordi-, haridus-, teadus- või meelelahutusüritusteenust või messi või näitusega seotud teenust osutatakse isikule, kes ei ole maksukohustuslasena ega piiratud maksukohustuslasena registreeritud isik ega ettevõtlusega tegelev ühendusevälise riigi isik, siis sellise ürituse edastamisel voogedastuse teel või muul viisil virtuaalselt, on teenuse osutamise kohaks isiku elu- või asukoht.

See tähendab, et kui seni maksustati eraisikule pakutavad üritusega seotud teenused ürituse toimumise kohas, siis edaspidi maksustatakse teenus ürituse voogedastuse kaudu või virtuaalselt toimumise korral teenuse saaja isiku elu- või asukohas. Järelikult saab selliste teenuste maksustamisel edaspidi kasutada OSS erikorda.

 kui näituse füüsiline toimumise koht asub Eestis, kuid seda näitust on võimalik lisaks füüsiliselt näitusesaali külastamisele külastada ka virtuaalselt, siis sellise virtuaalse näituse külastusõiguse müümisel on teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht (elektrooniliselt osutatav teenus).

Kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, siis teenus maksustatakse Eestis 0% määraga ja maksukohustuslasest teenuse saajal tekib teises liikmesriigis sellelt teenuselt maksukohustus.

Juhul, kui sellise teenuse saaja on teise liikmesriigi füüsiline isik, siis Eestis asuval teenuse osutajal tekib teenuse saaja riigis maksukohustus juhul, kui isiku piiriülene KMS §-s 10¹ sätestatud käive ületab 10 000 eurot kalendriaastal.

Seega kokkuvõetult: olenemata üritustega seotud teenuste saaja isikust on selliste teenuste virtuaalsel osutamisel teenuse osutamise koht teenuse saaja elu- või asukoht või püsiv tegevuskoht

KMS-i asjaomaste sätete muutmise tingib käibemaksudirektiivi artiklite 53 ja 54 täpsustamine eesmärgiga ühtlustada liikmesriikide maksustamise praktikat.

Eestis antud muudatus kehtivat praktikat ei muuda, kuna voogedastuse teel või virtuaalselt osutatavate teenuste osutamise koht määratakse kehtiva regulatsiooni tõlgenduse kohaselt teenuse saaja asukohast lähtuvalt KMS-i § 10¹ sätestatud elektroonilise side teenuse ja elektrooniliselt osutatava teenuse käibe tekkimise koha reeglite järgi.

Uusehitise mõiste täpsustamine käibemaksuseaduses

Selle sätte täpsustamise initsiatiiv on tulnud puhtalt Eesti Rahandusministeeriumilt ning Maksu- ja Tolliametilt. See ei ole Euroopa Liidu poolt nõutud muudatus, vaid kohalik initsiatiiv, mis peaks aitama maksuhalduril paremini kinnisasja tehinguid kontrollida ja maksustada.

KMS § 16 lõike 2 punkti 3 järgi on kasutatud ehitise müük üldjuhul maksuvaba käive, kuid maksustada tuleb ehitist, mis ei ole veel kasutusele võetud ehk uusehitist. Praktikas on uusehitise mõiste määratlemine põhjustanud palju vaidlusi. Nimelt, millal muutub uusehitis kasutatud ehitiseks? Kuidas peab ehitist kasutama, et ta oleks kasutatud ehitis? Kelle poolt peab olema ehitis kasutatud ja kui kaua?

Käibemaksudirektiivi artikli 12 lõike 2 kohaselt võib liikmesriik uue ehitise määratlemisel kohaldada muid kriteeriume kui ehitise esmane kasutuselevõtt, näiteks ajavahemik esmasest kasutuselevõtust kuni järgmise võõrandamiseni, kusjuures see vahemik ei või ületada kaht aastat. Seda võimalust kasutavad mitmed liikmesriigid, näiteks Leedu, Poola, Sloveenia, Horvaatia, Hispaania, Madalmaad

Kavandatava muudatuse järgi tuleb edaspidi maksustada ka ehitise võõrandamist, mille esmasest kasutuselevõtust ei ole möödunud rohkem kui üks aasta.

 kui ehitis soetatakse 2. jaanuaril 2025, võetakse kasutusele 5. aprillil 2025 ning võõrandatakse 5. aprillil 2026, siis sellise ehitise võõrandamist tuleb maksustada. Kui võõrandamine toimub selle näite puhul 6. aprillil 2026, siis sellisel juhul ei pea ehitise võõrandamist maksustama.

Uue ehitise käsitluse muutmise eesmärgiks on seaduse seletuskirja kohaselt vähendada olukordi, kus uusehitis võetakse näilikult kasutusele ning mõne aja pärast müüakse see käibemaksu tasumata. Sama põhimõtet rakendatakse ka ehitisele, mis on oluliselt parendatud. Sel juhul tuleb ehitist maksustada, kui see võõrandatakse aasta jooksul pärast parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu.

Kas ja kui palju see muudatus praegust probleemi hakkab lahendama, näitab aeg. Ilmselgelt tekivad uued küsimused. Kuidas fikseerida kasutuselevõtmise algust? Samuti ei ole kuhugi kadunud segadus, kuidas ja kelle poolt peab ehitist kasutama, et see oleks kasutusele võetud? Ega kõiki küsimusi saagi seadusega reguleerida, seetõttu tuleb appi võtta haldus- ja kohtupraktika.

Käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära arvutamise aluste muutus

KMS § 19 lõikes 1 on sätestatud maksustatava käibe piirmäär, mille ületamisel on isikul kohustus ennast registreerida maksukohustuslasena. Kavandatava muudatusega muudetakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestamise aluseid.

Praegu kehtiva KMS § 19 lõike 1 kohaselt tekib isikul käibemaksukohustuslaseks registreerimise kohustus, kui isiku tehtavate KMS § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute (välja arvatud põhivara võõrandamine ning ühendusesisene kaugmüük teisest liikmesriigist Eestisse) maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot.

Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatava käibe moodustab nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive ja KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele.

Sätet ei kohaldata internetipõhist kauplemiskohta omavale isikule KMS § 4 lõikes 1 3 sätestatud juhul. Teiste sõnadega tähendab see seda, et praegu arvestatakse registreerimise piirmäära sisse ka väljaspool Eestit tekkinud käive.

Kavandatavate muudatuste kohaselt hakkab olema nii, et Eestis tekkiva maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse arvatakse üksnes käive, mille tekkimise koht on Eestis. Loetelu tehingutest, mis arvatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusse, sätestatakse KMS § 19¹ lõikes 3.

Võrreldes kehtiva korraga lisatakse piirmäära arvestusse kindlustus- ja finantsteenuste ning kinnisasja kasutusse andmise ja kinnisasja käive, kui need ei ole juhusliku iseloomuga. Mis tähendab, et kui kehtiv seadus välistab registreerimise piirmäärast igasuguse põhivara müügi, siis edaspidi läheb kinnisasja müük igal juhul arvestusse, olgu ta põhivara või kinnisvarainvesteering. See muudatus on samuti mõeldud maksukuritarvituste vastu võitlemiseks.

Endiselt ei arvata piirmäära hulka põhivara käivet (välja arvatud kinnisasi, sest see on eraldi välja toodud). Kuna piirmäära arvestusse arvatakse üksnes selline käive, mille tekkimise koht on Eestis, jääb võrreldes kehtiva korraga käibe piirmäära arvestusest välja näiteks KMS § 10 lõike 4 punktis 9 nimetatud teenuse käive, kui teenust (näiteks tõlke-, konsultatsiooni- või õigusteenus, või transpordivahendi lühiajaline renditeenus) osutatakse teise liikmesriigi maksukohustuslasele või piiratud maksukohustuslasele või ettevõtlusega tegelevale välisriigi isikule.

sikul ei teki maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui kogu tema käibe moodustab maksuvaba käive ja nullprotsendise käibemaksumääraga maksustatav käive, välja arvatud kauba ühendusesisene käive.

Maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestuspõhimõtte muudatusest tulenevalt muudetakse ka KMS § 19 lõike 2 ning § 44 sõnastust (kassapõhine käibemaksuarvestus) ning viidatakse maksukohustuse tekkimise piirmäära arvestusel KMS § 19¹ lõikes 3 sätestatud kalendriaasta käibe arvestuse aluseks olevale käibele.

Käibe piirmäära arvestuse põhimõtete muutmise tingib kavandatav väikeettevõtete erikord (§ 19¹), mille kohaselt arvestavad isikud liidu üleselt ühesugustel alustel aastakäivet nii oma asukoha liikmesriigis kui ka teistes liikmesriikides ning selle alusel saavad lisaks oma asukohariigile ka teistes liikmesriikides maksustatava käibe tekkimisel kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust.

Internetipõhist kauplemiskohta omava isiku registreerimiskohustus

Internetipõhist kauplemiskohta omaval isikul, kes võimaldab ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleval isikul võõrandada ühenduses maksukohustuslasena või piiratud maksukohustuslasena registreerimata isikule kaupu, tekib registreerimiskohustus maksustatava käibe tekkimise päevast.

Internetipõhist kauplemiskohta omav isik täidab antud juhul maksukohustuse ühendusevälise riigi ettevõtlusega tegeleva isiku eest, kellele ei kohaldu maksukohustuse tekkimise piirmäär 40 000 eurot.

Kasumimarginaali arvestust pidavate ettevõtjate registreerimis piirmäära arvutamine

Isikud, kes rakendavad KMS §-des 40, 41 või 42 sätestatud erikorda, mille kohaselt käibemaks arvestatakse kasumimarginaali alusel, peavad edaspidi käibe piirmäära arvestamisel lähtuma § 12 lõikes 1 sätestatud üldreeglist, mitte marginaali suurusest

. Nimetatud erikordade alusel sätestatakse üksnes käibe maksustatava väärtuse määramise kord. Seega käibe piirmäära arvestusse hõlmatakse kõik tasud, mis kauba või teenuse eest saadakse või on saadud.

See on oluline muudatus Eesti halduspraktikas, sest varem on maksuhaldur just rõhutanud, et kui maksustatava väärtuse leidmine toimub kasumimarginaali alusel, siis arvutatakse ka käibemaksukohustuslaseks registreerimise piirmäära samadel alustel. Küll aga on Euroopa Kohus seda teemat vastupidi lahendanud, seetõttu muudetakse ka KMS-i regulatsiooni.

Seega reisiteenuste erikorra ja kasutatud kaupade edasimüüjad peavad edaspidi teistel alustel oma registreerimise piirmäära arvutama. See tähendab, et käibemaksukohustuslaste hulk suureneb märgatavalt.

Teise liikmesriigi väikeettevõtja registreerimiskohustus Eestis

KMS § 19 täiendatakse uue lõikega 11, mille kohaselt on teise liikmesriigi ettevõtlusega tegeleval isikul maksustatava käibe tekkimisel Eestis õigus sarnaselt Eesti ettevõtjaga kohaldada väikeettevõtjatele ettenähtud maksuvabastust kuni kalendriaasta käibe piirmäära 40 000 euro ületamiseni tingimusel, et sellise isiku kalendriaasta käive ühenduses ei ületa 100 000 eurot.

Selleks, et nimetatud tingimustele vastav teise liikmesriigi isik saaks käibemaksukohustuseta Eesti tegutseda, tuleb tal esitada oma asukohariigi maksuhaldurile eelteade väikeettevõtete erikorra rakendamiseks.

Kui selline isik rakendab juba mõnes teises liikmesriigis väikeettevõtjatele ettenähtud käibemaksuvabastust, siis Eestis käibemaksuvabastuse rakendamiseks peab ta esitama oma asukohariigi maksuhaldurile esitatud eelteate asjakohase muudatuse.

Sellised eelteated ja nende muudatused edastatakse automaatse infovahetuse teel elektroonilise süsteemi kaudu eelteates märgitud asjaomastele liikmesriikidele.

Eelteates esitatud andmete alusel saab maksuhaldur hinnata isiku vastavust maksuvabastuse rakendamiseks kehtestatud tingimustele. Kui maksuhaldur kinnitab isiku käibemaksuvabastuse tingimustele vastavuse, siis isiku asukohariigi maksuhaldur annab isikule erikorra rakendamiseks registreerimisnumbri järelliitega „EX” või eelteate muudatuse korral kinnitab juba isikule antud registreerimisnumbri vastavalt eelteate muudatusele Eestis käibemaksuvabastuse kohaldamiseks.

KMS § 19 lõikeid 3 ja 4 muudetakse tulenevalt lõikest 11, mille kohaselt ei ole teise liikmesriigi isik kohustatud ennast Eestis registreerima maksukohustuslasena Eestis maksustatava käibe tekkimise päevast, kui ta on oma asukohariigis registreeritud väikeettevõtete erikorra rakendajana ja talle on antud õigus rakendada Eestis käibemaksuvabastust.

Praegu kehtiva korra kohaselt tuleb välisriigi isikul ennast registreerida Eestis maksukohustuslasena, kui tal tekib maksustatav käive Eestis, kuid mida kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata. Muudatus puudutab teise liikmesriigi isikut, kes rakendab Eestis väikeettevõtete erikorda. Sellisel isikul ei teki Eestis maksukohustuslasena registreerimise kohustust, kui tema Eestis tekkivat käivet kauba või teenuse saaja poolt ei maksustata.

 kui Lätis asukohta omav ettevõtlusega tegelev isik võõrandab Eestis asuvale füüsilisele isikule seadme koos paigaldamise teenusega, mille kogumaksumus ei ületa 40 000 eurot, tekib Läti ettevõtjal maksukohustus Eestis. Kavandatavast väikeettevõtete erikorrast tulenevalt: kui Läti ettevõtja on esitanud Läti maksuhaldurile eelteate Eestis väikeettevõtete erikorra rakendamiseks ja saanud selleks registreerimisnumbri, siis tal antud juhul Eestis maksukohustust ei teki.

Käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise alused

KMS § 22 lõike 1 kohaselt võib maksukohustuslasena registreeritud isik esitada avalduse enda registrist kustutamiseks, kui tema prognoositav maksustatav käive ei ületa järgneva 12 kuu jooksul KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära. Muudatusega täiendatakse isiku maksukohustuslasena registrist kustutamise tingimusi, et need oleks vastavuses kehtestatava uue regulatsiooniga, mis annab isikutele võimaluse liidus väikeettevõtete erikorra alusel maksuvabastust rakendada.

Sellest tulenevalt lisatakse tingimus, et kui isiku käive on ületanud jooksval ja eelneval kalendriaastal KMS § 19 lõikes 1 sätestatud piirmäära 40 000 eurot, ei kustutata isikut maksukohustuslasena registrist ja tal tuleb kuni tingimuste täitmiseni jätkata tegevust maksukohustuslasena. Sellest põhimõttest lähtuvalt on täiendatud ka lõike 2 punkti 4 ja lõiget 2¹, mis puudutavad ettevõtlusega tegeleva teise liikmesriigi isiku registrist kustutamist.

Käibedeklaratsiooni andmekoosseisu lisatakse ühendusesisese käibe aruande andmed

KMS § 27 muudatusega lisatakse käibedeklaratsiooni koosseisu ühendusesisese käibe aruanne (VD), mis on KMS-i kohaselt kehtestatud eraldi vormina seaduse § 28 alusel. Kehtiva KMS-i kohaselt moodustab käibedeklaratsiooni käibedeklaratsioon KMD koos lisaga KMD INF. Ühendusesisese käibe aruanne on käibedeklaratsioonist eraldi, sellele kehtib eraldi vorm ja selle esitamist reguleerib KMS § 28.

KMS § 28 tunnistatakse kehtetuks ja ühendusesisese käibe andmete käibedeklaratsioonil kajastamise põhimõtted sätestatakse § 27 lõikes 15. Muudatuse tulemusena saab ühiseks deklaratsiooni nimetuseks käibedeklaratsioon, st praegusest käibedeklaratsiooni nimetusest jäetakse välja sõna „lisa”.

Kehtiva korra kohaselt esitatakse ühendusesiseste tehingute kohta käibedeklaratsioonist eraldi aruanne, millel tehingute väärtused esitatakse eurose täpsusega, samas käibedeklaratsioonil esitatakse andmed eurodes sendise täpsusega. Muudatuse tulemusena esitatakse kõik andmed käibedeklaratsioonil ja need deklareeritakse eurodes sendise täpsusega.

Muudatuse tulemusena jääb seadusest välja KMS § 28 lõikes 5 sätestatud kohustus lisada teise liikmesriigi isikule võõrandatud uue transpordivahendi, mis toimetatakse teise liikmesriiki, puhul ühendusesisese käibe aruandele selle transpordivahendi müümisel väljastatud arve koopia.

Deklaratsioonide vormid plaanitakse asendada andmekoosseisudega, mille kehtestab rahandusminister määrusega.

KMS § 30 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks. Nimetatud sätte alusel on maksukohustuslasel kohustus maksuhaldurit käibedeklaratsioonil teavitada, mitut sõiduautot kasutab ta vaid ettevõtluse jaoks ja mitut nii ettevõtluse kui ka isiklikuks otstarbeks.

Maksuhaldur saab vajaduse korral sellised andmed Transpordiametilt ning sellisel käibedeklaratsioonil teavitamisel puudub seega vajadus.

Sisendkäibemaksu mahaarvamise muudatused

KMS § 29 lõike 1 kohaselt on isikul õigus oma maksustatavalt käibelt arvestatud käibemaksust maha arvata välisriigis toimuva ettevõtluse, välja arvatud maksuvaba käibena käsitatud tehingud (§ 16), tarbeks kasutatava kauba või teenuse sisendkäibemaks.

Seoses § KMS 19¹ sätestatud võimalusega rakendada teises liikmesriigis väikeettevõtete erikorda ehk maksuvabastust, piiratakse sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust nende kaupade ja teenuste osas, mida kasutatakse erikorra alusel kaupade võõrandamiseks või teenuste osutamiseks.

 kui Eesti maksukohustuslane osutab Lätis füüsilisele isikule kinnisasja remonditeenust, siis sellisel juhul on Eesti ettevõtjal valik, kas registreerida ennast maksukohustuslasena Lätis või rakendada Lätis KMS § 19’ alusel väikeettevõtete erikorda. Eesti maksukohustuslasel on selline valik eeldusel, et tingimused erikorra rakendamiseks on täidetud.

Kui ettevõtja registreerib ennast maksukohustuslasena Lätis, on tal õigus ka sisendkäibemaksu tagastusele. Juhul, kui ettevõtja valib väikeettevõtete erikorra rakendamise, siis tal Lätis maksukohustust ei teki ning tal puudub õigus Lätis teenuse osutamiseks kasutatavate kaupade ja teenuste sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.

Käibemaksuseadust tabab peagi muudatuste tulv

Kuna mõned plaanitavad muudatused nõuavad maksumaksjatelt ulatuslikku eeltööd IT-alal, siis tasub end juba praegu nende muudatustega kurssi viia.

President Karis jättis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse

President jättis välja kuulutamata töölepingu seaduse muutmise seaduse

Küberdirektiiv ähvardab Eesti ettevõtteid suurte trahvide ja halduskoormuse kasvuga

Uuringu tulemused: kus on suuremad riskid ebavõrdseks tasustamiseks?

Ehitusmaht tammub paigal

Изменения в правилах гибкого рабочего времени, времени отдыха и рабочего времени несовершеннолетних

Рийгикогу изменил налог на механические транспортные средства

Valdkonnauudis

Käibemaksuseadust tabab peagi muudatuste tulv