Krista Teearu

Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiipe kirjeldatakse raamatupidamise seaduse §-s 16 ja neid on täpsustatud raamatupidamise toimkonna juhendis (RTJ) 1. Olenemata ettevõtte suurusest peavad kõik ettevõtted neid printsiipe järgima.

1. Majandusüksuse printsiip

Raamatupidamiskohustuslane arvestab oma vara, kohustisi ja majandustehinguid lahus tema omanike, kreeditoride, töötajate, klientide ja teiste isikute varast, kohustistest ning majandustehingutest.

Raamatupidamise aruandes kajastatakse ainult raamatupidamiskohustuslase varasid, kohustisi, omakapitali, tulusid, kulusid ja rahavoogusid. Konsolideeritud raamatupidamise aruanne hõlmab lisaks raamatupidamiskohustuslase enda majandustehingutele ka tema valitseva mõju all olevate ettevõtete majandustehinguid.

2. Jätkuvuse printsiip

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel lähtutakse eeldusest, et raamatupidamiskohustuslane tegutseb edasi, ta ei kavatse ega ole sunnitud tegevust lõpetama. Kui raamatupidamise aastaaruanne ei ole koostatud jätkuvuse printsiibist lähtudes, tuleb aruandes märkida rakendatud arvestusprintsiip.

Raamatupidamise aruande koostamisel on juhtkond kohustatud hindama ettevõtte jätkusuutlikkust vähemalt 12-kuulises perspektiivis alates aruandekuupäevast. Kui ettevõtte tegevuse jätkuvuse suhtes eksisteerib ebakindlus (nt ettevõtte omakapital ei vasta äriseadustiku nõuetele), on juhtkond kohustatud avalikustama ebakindlust põhjustavad asjaolud lisades. Juhul kui ettevõte on alustanud tegevuse lõpetamist või on tõenäoline, et ta alustab või on sunnitud alustama lähema 12 kuu jooksul tegevuse lõpetamist, koostatakse aruanne teistest reeglitest lähtuvalt (RTJ 13).

3. Arusaadavuse printsiip

Raamatupidamise aastaaruandes avalikustatav info peab olema esitatud nii, et see on piisavate finantsteadmistega kasutajale ülevaatlik ja üheselt mõistetav.

Raamatupidamise aruannet koostatakse laia ringi aruande kasutajate informeerimiseks (sh ettevõtte omanikud ja kreeditorid, töötajad, äripartnerid, avalikkus, riiklikud institutsioonid). Ülevaatlikkuse ja arusaadavuse huvides kasutatakse aruandes ühesugust terminoloogiat. Aruande koostamisel tuleb silmas pidada seda, et see oleks hästi loetav ja mõistetav ka välistele aruande tarbijatele, kes ei pruugi olla kursis ettevõtte igapäevase tegevusega. Seetõttu tuleb aruande koostamisel vältida ettevõttesisest spetsiifilist keelekasutust, mis ei pruugi olla mõistetav välistele lugejatele. Samas eeldatakse aruande koostamisel, et aruande lugejatel on piisavad üldteadmised raamatupidamisest ja finantsarvestusest, mistõttu aruandes ei ole vaja selgitada finantsalaseid üldtõdesid.

Kui erinevates aruande osades avaldatakse seotud informatsiooni, viidatakse need aruande osad omavahel. Näiteks bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande kirjetele lisatakse viited lisadele, milles avaldatakse detailsem info antud kirjete kohta. Juhul kui kahes erinevas lisas avalikustatakse informatsioon ühe ja sama tehingu või finantsnäitaja kohta, tuleb need lisad ühendada omavahel ristviidetega.

4. Olulisuse printsiip

Raamatupidamise aastaaruandes peab kajastuma kogu oluline info, mis mõjutab raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit, majandustulemust ja rahavooge. Tähtis on aruandeinfo, mille avaldamata jätmine või ebakorrektne avaldamine võib mõjutada aruande kasutajate majandusotsuseid. Väheolulisi objekte võib arvestada ja aruandes kajastada lihtsustatult.

RTJ 1 rõhutab, et olulisuse hindamisel tuleb võtta arvesse nii summa suurust kui ka info olemust. Teatud laadi tehingute puhul (näiteks tehingud seotud osalistega) võivad aruande kasutajate jaoks olla olulised märksa väiksemad summad kui teiste, tavapäraste tehingute puhul. Lubamatu on tahtlikult manipuleerida vähetähtsate summadega, et saavutada kindlat finantstulemust.

Väheoluliste objektide arvestusel ja aruandes kajastamisel võib rakendada lihtsustatud arvestuspõhimõtteid, kui tulemus ei erine oluliselt sellest, mille annab RTJ-ides üldjuhul nõutud arvestuspõhimõtte kasutamine.

Informatsioon individuaalselt oluliste objektide ja tehingute kohta tuleb avalikustada eraldi. Väheolulisi objekte võib aruandes kajastada summeeritult ja sobivalt grupeeritult koos teiste väheoluliste objektidega.

Lähtudes olulisuse ja arusaadavuse printsiibist võib osutuda sobivamaks koostada aruanne täiseurode asemel näiteks tuhandetes eurodes. Seeläbi välditakse liigseid detaile ja keskendutakse tähtsamale finantsinfole.

5. Järjepidevuse ja võrreldavuse printsiip

Raamatupidamisarvestuses ja aruannetes kasutatakse järjepidevalt samu arvestuspõhimõtteid, esitusviise ja aruandeskeeme.

Arvestuspõhimõtete, esitusviisi ja aruandeskeemide puhul on vaja järjepidevust, et ettevõtte finantsnäitajaid saaks aastate lõikes objektiivselt hinnata. Esitusviisi ja arvestuspõhimõtteid tohib muuta, kui see võimalus tuleneb raamatupidamise seadusest või kui uus arvestuspõhimõte või esitusviis suurendab finantsinfo asjakohasust ning tõepärast esitust.

Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse tagasiulatuvalt, v.a juhul, kui

a) arvestuspõhimõtte muutus on tingitud uuest toimkonna juhendist, raamatupidamise seadusest või muudatusest SME IFRS-is ning selles on sätestatud teistsugused uuele meetodile ülemineku reeglid; või

b) arvestuspõhimõtte muutuse mõju eelmistele perioodidele ei ole võimalik usaldusväärselt määrata.

Arvestuspõhimõtete muutuse mõju kajastatakse üldjuhul tagasiulatuvalt, s.t nii nagu oleks uus meetod kogu aeg kehtinud. Eelmise perioodi võrdlusandmed viiakse vastavusse uue arvestuspõhimõttega. Üle-eelmisesse ja veel varasematesse perioodidesse ulatuva mõju võrra korrigeeritakse eelmise perioodi jaotamata kasumi algsaldot.

6. Tulude ja kulude vastavuse printsiip

Aruandeperioodi tuludest arvatakse maha tulude tekkega seotud kulud. Väljaminekuid, millele vastavad tulud tekivad mingil muul perioodil, kajastatakse kuludena samal perioodil, kui tekivad nendega seotud tulud.

Kulusid kajastatakse samas perioodis, kui kajastatakse nendega seotud tulusid. Juhul kui teatud kuluga seotud tulud ei ole otseselt identifitseeritavad, kasutatakse kulude kajastamiseks ligikaudseid meetodeid. Näiteks materiaalse põhivara objekti soetamisega seotud kulutused kajastatakse kuluna objekti kasuliku eluea jooksul (amortisatsioonikuluna). Kulutused, mis tõenäoliselt ei genereeri tulusid, kajastatakse kuluna nende toimumise hetkel.

7. Objektiivsuse printsiip

Info raamatupidamise aruandes peab olema neutraalne ja usaldusväärne. 

Aruande koostamisel ja raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond võtma arvesse kogu talle teada oleva informatsiooni, k.a selle, mis sai talle teatavaks pärast aruandekuupäeva, kuid enne aruande heakskiitmist. Avalikustatava info valik ja esitusviis aruandes peab olema objektiivne ja neutraalne, vältida tuleb tendentslikkust aruande koostamisel ning võrdset tähelepanu tuleb pöörata nii positiivse kui ka negatiivse info avaldamisele.

8. Konservatiivsuse printsiip

Raamatupidamise aruanne tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult, et vältida varade ja tulude ülehindamist või kohustiste ja kulude alahindamist. Õigustatud ei ole varasid ega tulusid sihilikult alahinnata või kohustisi ja kulusid sihilikult ülehinnata ning tekitada aruande kasutajate eest varjatud reserve.

Raamatupidamislike hinnangute tegemisel peab juhtkond vältima liigset optimismi ning võtma arvesse kõiki võimalikke asjaolusid, mis võivad mõjutada varade ja kohustiste bilansilist väärtust. Näiteks ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlusel peab juhtkond võtma arvesse eelmiste perioodide kogemust laekumata jäävate nõuete osas ning mitte lähtuma põhjendamatult optimistlikust eeldusest, et olukord on loodetavasti paranenud ning seekord allahindluseks vajadus puudub.

9. Avalikustamise printsiip

Raamatupidamise aruandes esitatakse kogu info, mis võimaldab aruandest arusaamiseks piisavate finantsteadmistega kasutajatel saada raamatupidamiskohustuslase kohta asjakohast ja tõepäraselt esitatud finantsinfot.

Aruandes esitatakse terviklik pilt ettevõtte finantsseisundi, -tulemuse ja rahavoogude ning muude oluliste asjaolude kohta, mis mõjutasid ettevõtte finantsnäitajaid aruandeperioodil või võivad tõenäoliselt mõjutada tulevastel perioodidel. Aruande tarbijate jaoks oluline info esitatakse isegi juhul, kui seda ei nõua konkreetselt ükski toimkonna juhend.

10. Sisu ülimuslikkuse printsiip

Majandustehingute kajastamisel raamatupidamises ja raamatupidamise aruandes lähtutakse nende sisust ka siis, kui see ei ühti nende juriidilise vormiga.

Majandustehingute kajastamisel on esmatähtis nende sisu, mitte asjaolu, kuidas need on juriidiliselt vormistatud. Kuigi üldjuhul majandustehingute sisu ühtib nende juriidilise vormiga, ei pruugi see alati nii olla. Näiteks teatud rendilepinguid võidakse vormiliselt nimetada kasutusrendilepinguteks, ent juhul kui need vastavad kapitalirendi kriteeriumitele, kajastatakse neid raamatupidamises ja aruandes kui kapitalirendilepinguid.

RTJ 1 paragrahv 8 jätab erandlikel juhtumitel raamatupidamiskohustuslasele ka võimaluse, et juhtudel, kui raamatupidamiskohustuslase juhtkonna veendumuse kohaselt ei võimalda teatud toimkonna juhendi sätete täitmine kajastada õiglaselt ettevõtte finantsseisundit, -tulemust või rahavoogusid, koostab juhtkond aruanded lähtudes õiglase kajastamise nõudest ning selgitab toimkonna juhendi sätete mittejärgimise põhjuseid aruande lisades.