Liina Lilleniit, Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa Karjäärikeskuse programmijuht

2020. aasta raputas maailma. Päevapealt hakkasid kehtima uued reeglid ning paljud juba kinnistunud ja töötavad meetodid tuli ümber mängida. See aasta oli ülimalt keeruline ka Eesti Töötukassale – töötute hulk suurenes hüppeliselt, kiirkorras tuli välja töötada meetmeid nii ettevõtete kui ka inimeste toetuseks, kogu suhtlus kolis e-kanalitesse. Kõik see omakorda tingis vajaduse värvata ja välja õpetada uusi töötajaid ning koolitada olemasolevaid inimesi oluliste muudatuste ja lisandunud teenuste osas. See puudutas pea 1000 Töötukassa töötajat üle Eesti, nii et lisaks info edastamise kiirusele tuli arvestada ka suure vastuvõtjate hulgaga. Võime öelda, et see oli suur õppetund. Kriis on küll leevendunud, kuid teadmised ja oskused, kuidas korraldada efektiivset e-õpet, on jäänud ja kasutusel.

Siinkohal jagamegi mõningaid praktilisi soovitusi, mida silmas pidada personalile suunatud e-koolituste ja -kursuste läbiviimisel. Alltoodu põhineb Eesti Töötukassa Tallinna ja Harjumaa osakonna MIKS-koolitusel, kus nii uued kui soovi korral ka kogenumad kolleegid saavad vastuse küsimustele, MIKS me midagi teeme just täpselt nii, nagu teeme. Koolitusprogramm kestab terve töönädala, sisaldab mahukat infohulka ning koolitajatena saavad sõna  eri valdkondade spetsialistid. 

Mida meie tegime selleks, et koolitus oleks maksimaalselt tõhus? Mida soovitame e-õppe korraldamisel silmas pidada?

1. Tee eeltöö korralikult ära
Planeeri aega. Veebikoolitus peaks olema päeva lõikes ajaliselt lühem, kuid seda enam fokusseeritum sisule. Loengutüüpi ettekannet on veebis küll lihtne kuulata, kuid infot omandatakse vähem, seetõttu tuleks vähemalt 50% ajast pühendada kaasavale ja praktilisele osale. Kindlusta, et koolitatavad teavad mõistliku aja ette, millises kanalis, mis ajal ja millistel teemadel koolitus toimub. Milliseid vahendeid on koolitusel vaja (nt veebikaamera, mikrofon, eelnevalt allalaetavate õppematerjalidega tutvumine). Sama lugu koolitajatega – kontrolli, kas koolitaja kaamera, mikrofon ja kõlar toimivad, kas kasutatavad materjalid on ekraanil kuvatavad ja arusaadavad, kas kõik kaasatavad interaktiivsed vahendid toimivad. Kui soovid kasutada break-out ruume, tee eelnevalt jagamisprotsess läbi, et kõik kulgeks sujuvalt. Pole midagi demotiveerivamat nii koolitaja kui ka koolitatava jaoks kui ootamine, et tehniline pool tööle hakkaks.

2. Pane paika juhtimine ja reeglid
Kui koolituse ülesehitus on loodud ettekannete ja esinejate vaheldumisele, on hea määrata koolitusele juht või moderaator. Nii saavad esinejad keskenduda esitlustele ega pea tegelema tehniliste ja korralduslike küsimustega. Moderaatori ülesanne on näiteks jälgida jooksvalt küsimusi, käivitada interaktiivseid lahendusi, moodustada rühmatööruume, tegeleda osalejate tehniliste muredega jne. Moderaator tutvustab ka päevakava ja kordab üle osalemise reeglid, nt „kaamera sees, mikrofon väljas”, „tõsta käsi, kui soovid sõna”, ning selgitab erinevate keskkondade kasutamist. Nii säästate aega sisuliste teemade jaoks ning esinejad saavad keskenduda oma ettekandele.

Kasuta ettekandes edastatud info kinnistamiseks grupitöid, mida saad mugavalt teha enamikus virtuaalsetes koosolekuruumides. Varusta ka grupitööruum vajalike vahenditega – nt kell, mis näitab ühisruumi tagasisaabumise aega, info grupitöö teema ja küsimuste osas, vajalikud lingid. Virtuaalsed ruumid võimaldavad moderaatoril ka igast grupitööruumist  „läbi astuda”, kuid sellekohane info tuleks kindlasti eelnevalt osalejatele edastada.

3. Taga kohalolek
Ebapopulaarne palve osalejatele, kuid siiski vajalik: koolitusel olijad hoiavad kaamera sees. Arusaadavalt on kuulajatele mugavam olla suletud kaameraga, kuid sageli tegeletakse selle taga siis juba hoopis kõrvaliste asjadega ja koolitusse süvenemine jääb tagaplaanile.

Küsi küsimusi! Kui osalejate arv võimaldab, tee seda nimeliselt, paludes pisteliselt erinevatel osalejatel oma arvamust avaldada või kogu grupil vastata/hääletada interaktiivse lahenduse kaudu. Nt Kahoot ja Quizizz võimaldavad teha lõbusaid „kontrolltöid”. Üks tähelepanu üleval hoidev võte, mida kasutasime, oli osalejate omavaheline küsimuste/vastuste voor – iga osaleja pidi ettekandes kuuldust lähtuvalt küsima ühe miks-küsimuse mõnelt kolleegilt. Nii saime korraga kaardistada nii omandatud teadmised kui ka lõigud, mis vajaksid täiendavat selgitust.

4. Kaasa ja ühenda
Kaasatust suurendab ka osalejate omavahelise suhtluse soodustamine. Tavapärane on paluda igaühel end koolituse algul paari sõnaga tutvustada, kuid üks põnev lahendus lisaks on nn virtuaalsed kohvipausid, kus osalejad suunatakse juhuvalikus 3–4 inimese kaupa 10 minutiks rühmaruumidesse ning antakse 3 küsimust, mis puudutavad pigem isiklikke teemasid. Näiteks: Mis on Sinu hobid? Mis on sinu unistuste reis? Millisest põhimõttest oma elus lähtud? Kõige väärtuslikum kogemus sinu elus? Tekitades töiste teemade kõrvale ka eraelulise mõõtme, toob see osalejad üksteisele lähemale ja võite avastada, et ühiseid huvisid, hobisid ja kokkupuutepunkte on arvatust rohkem. NB! Töötab muide suurepäraselt ka juba pikemalt koos töötanud kolleegide vahel, kes igapäevaselt kokku ei puutu. Võtke 10 minutit mõnest oma asutuseülesest koosolekust ja proovige järgi!  

5. Ole (inter)aktiivne
Ei ole midagi teha – veebis läbiviidav koolitus kipub olema nõrgema kaasatusega kui klassiruumis toimuv. Kaamera kasutamine pärsib suuresti nii osalejate omavahelist suhtlust, kui ka esineja kõne emotsionaalsust, kehakeelt ja seeläbi võimet huvi üleval hoida. Seetõttu kasuta koolituse ilmestamiseks ja mängulisemaks muutmiseks sobivaid interaktiivseid vahendeid. Mõtle läbi, millised lahendused toetaks sisu omandamist enim, ja vali välja 2–3 vahendit. Koolitus ei tohi kujuneda erinevate digilahenduste katseprojektiks, vaid sisu ja vorm peavad säilitama tasakaalu. Mida meie soovitame?

Omavaheliseks suhtluseks sobib chat-ruum, kus vastab ka moderaator, küsimuste küsimiseks ja gallupiteks Sli.do ning Mentimeter. Väärtuslik töövahend on ka nn koostöölõuend, mis võimaldab kõigil esitluses kaasa teha nii suures ruumis kui ka rühmatöödes. Väga hea on Microsoft Whiteboard, kuid selle nõrkuseks on, et kõik osalejad peavad olema samas domeenis. Lihtsa ja kergesti kasutatava vahendi leiab Google Jamboard näol.

Proovige lisaks tavapärastele lausetele või sõnapilvedele kasutada oma arvamuse avaldamiseks hoopis pildikeelt – kas siis osalejate tehtud fotod või veebist leitud pildid, mis annaksid edasi oodatava info.

Padlet.com on hea vahend grupitöödeks, võimaldades rühmade kaupa üles laadida erinevaid faile. Proovida tasub ka keskkondi Miro, AWWApp, myViewBoard, Explain Everything – kõik head ja lihtsad vahendid. Millise kasuks otsustada, sõltub sellest, mida täpselt vaja on.

Efektiivset e-koolitamist!