Tere Koristushanke kohta laekus täpsustav küsimus: 1. Palun lisada hanke dokumentide hulka ruumide plaanid ja eraldi välja tuua või plaanil ära märkida erinevate pinnakatete mahud (m²). 2. Palun lisada dokumentide hulka 1 x aastas tehtavate tööde, kontori pestavate klaaspindade mahud (m²). Hankes on olemas mahtude kohta allolev info: Koristatavat pinda on kokku xxxxxxx m2, pinnal on 37 töökohta. Koristatava pinna hulka kuuluvad kabinetid (14), õppeklassid (2), koosolekuruum, nõustamisruum, puhkeala (2), köök (2), 8 tualettruumi ja büroo sisene koridor. Puhastatavate pindade materjalid on: põrand – LVT parketi imitatsioon ja vaipkate; seinad – värvitud ja osad klaasist; mööbel – melamiin, laminaat, pehme mööbli katted – kangas. Hankes on antud võimalus tulla objektiga tutvuma. Kas laekunud küsimusele klaaspindade mahu kohta vastamisel ja ruumiplaani koos pinnakatete andmete esitamisega vastuseks on tegemist hanke alusdokumentide muutmisega ja tuleb hanke pakkumistähtaega pikendada? Täname!

Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse korral peab hankija hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi omal valikul ühe või mitme huvitatud isikuga, olles varem esitanud neile alusdokumendid. Alusdokumentide hulka kuulub RHS kohaselt ka hankelepingu projekt. Seega, kas ma saan õigesti aru, et pakkumuse kutses tuleb kindlasti esitada ka hankijapoolne hankelepingu projekt? Või on võimalik ka selline lahendus, et hankelepingu projekti esitab pakkuja ise ja selle põhjal me alustame hankelepingu tingimuste üle läbirääkimisi muuhulgas nende tingimuse osas, mis alusdokumentides kindlaks määratud ei ole? Tänan!

Tere! Ettevõte soovib turul lansseerida uut toodet, kuid kasutusjuhised ja pakendamise info on eesti keeles kättesaadavad alles 2 kvartalit hiljem pärast toote lansseerimist. Kas seadusest tulenevalt tohib ettevõte Eesti turul antud toodet müüa ingliskeelse kasutusjuhise ja pakendamise infoga kuniks eestikeelne kasutusjuhis ja pakendamise info on kättesaadavad? Ette tänades

Pöördume Teie poole palvega selgitada RHS § 103 lõikes 6 sätestatud nõue rakendamist. Nimelt, ülalmainitud § 103 lõige 6 ütleb, et “Hankija nõuab pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kelle vahenditele vastavalt käesolevale paragrahvile tuginetakse ja kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 1 sätestatud kõrvaldamise alus või kes ei vasta asjakohasele kvalifitseerimise tingimusele, andes selleks vähemalt viie tööpäeva pikkuse tähtaja. Hankija võib sama tähtaja jooksul nõuda pakkujalt või taotlejalt selle ettevõtja asendamist, kellel esineb käesoleva seaduse § 95 lõikes 4 sätestatud kõrvaldamise alus. Kui pakkuja või taotleja hankija nõudel ettevõtjat ei asenda, jätab hankija pakkuja või taotleja kvalifitseerimata, kui pakkuja või taotleja ei täida esitatud kvalifitseerimise tingimusi iseseisvalt.” Palume täpsustada, kuidas see praktikas toimub? Nimelt: Pakkuja tugineb alltöövõtja näitajatele, mille kohaselt pakkuja oleks pidanud teostama konkreetsed tööd . Kontrollimise käigus selgus, et alltöövõtja sellist tööd ei teostanud. Seega alltöövõtja ei vasta kvalifitseerimise tingimusele. Kas Pakkuja siis peab asendama sellist alltöövõtjat ja tuginema mingi kolmanda ettevõtja näitajatele? Kas see tegevus ei kvalifitseeru pakkumuse muutmisena? Või peab Hankija ikkagi jätma pakkuja kvalifitseerimata arvestades, et pakkuja iseseisvalt temale esitatud kvalifitseerimise nõudeid ei täida?

Tere! Kas edukal Pakkujal on võimalik loobuda oma pakkumusest pärast edukaks tunnistamise otsust kui kehtib vaidlustusperiood, mis on 14 kalendripäeva?

Tere RHRsse tuleb esitada hankelepingu lõppemisega seotud teave (täitmise kuupäev ja tegelik maksumus). VÕS § 76 sätestab: lg (3) Kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. lg (4) Kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kui lepingus on toodud tähtpäev, millal asi või teenus tuleb aktiga üle anda ja arve esitamise eelduseks on asja või teenuse vastuvõtmine hankija poolt, siis kas lepingu täitmise kuupäevaks tuleb lugeda akti allkirjastamise kuupäeva, arve esitamise kuupäeva või arve tasumise kuupäeva.

Tere, kas hankemenetluses võib määrata AINULT kvaliteedi kriteeriumid (RHS § 3 p 5 ja § 85 lg 3 kontekstis), ehk ilma hinna kriteeriumiga kombineerimata.

Tere, kas kaitse- ja julgeolekuhangete korral võib korraldada lihthankemenetluse asemel väljakuulutamiseta läbirääkimisteta hankemenetluse (sarrnaselt klassikalise sektori regulatsioonigsa - RHS § 125 lg 3 ettenähtuga). RHS § 168 sätestab, et kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke korraldamisel kohaldatakse seaduse 2. peatükis sätestatut, kui erimenetluses ei ole ette nähtud teisiti. Viidatud säte ei ole 2. peatükis.

Austatud nõustaja Palun Teie seisukohta väljkuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse raames kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide osas. Kui hankija on nõudnud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi esitamist koos pakkumusega, pakkuja on jätnud selle esitamata, samas on hankijal see dokument olemas olemas varasemast koostööst või võimalik saada avalikustatud andmetest, kas hankijal on lubatud pakkuja kvalifitseerida arvestades erandliku menetlust. Tänan kommentaari eest.

Tere Paluksin kommentaare, kas ja kuidas oleks hankijal korrektne käituda, kui pakkuja on hankija selgitustaotlusele vastanud hilinemisega. Kas sellisel juhul peaks konkreetses otsuses märkima sellekohase kaalutlusõiguse või ei?

Austatud nõustaja, palun kommentaare raamlepingu väliselt tellimuste tegemiseks. Kas keskse/ühishankega ühinenud hankijal on lubatud tellimusi teha keskse/ühishanke tulemusel sõlmitud raamlepingu väliselt, kui hankija omab str.üksusi/esindajaid ka teistes riikides. Ette tänades

Vastavutingimustes leiab tihti järgmise punkti: Alltöövõtt Täiendav selgitus "Kui pakkuja kasutab alltöövõttu, siis esitab pakkuja pakkumuse kooseisus info alltöövõtja kohta vastavalt lisas toodud vormile, tuues välja info seaduslike esindajate kohta, allhanke (töö/ teenuse) iseloomu ja allhanke mahu protsentides" Kas Pakkuja on kohustatud seda täitma ja esitama, kui ta ei tugine ühelegi alltöövõtjale täitmaks tehnilist- ja kutsealastsuutlikust, kuid plaanib kasutada alltöövõttu lepingu täitmisel teatud töölõikudes? Juhin tähelepanu, et hanke pakkumuse faasis ei ole tihtipeale kindel, millise alltöövõtjaga koostööd hakatakse tegema.

Tere

Riigihanke kvalifitseerimise dokumentides kirjas järgmine nõue: Tööde teostamiseks peab meeskonnas olev pakkuja, ühispakkuja või alltöövõtja omama mtr- i või oma asukohamaa samaväärse registri registreeringut erialadel tuleohutus ja tuleohutuse projekteerimine. 

Küsimus: Kas me võime tõesti uue riigihanke seaduse mõistes tugineda alltöövõtjale, sest meil endil puudub selline mtr.

Teine küsimus, kas hankija võib küsida mtr- registreeringut uue riigihanke seaduse järgi? Ja kui ei, siis kuidas käituda, kui hange hetkel niimoodi üles laetud?

 

 

Viisime läbi avatud menetlusega riigihanke ja eeldatavaks maksumuseks arvestasime (märkisime) 200000 eurot, mis ei ületa rahvusvahelist piirmäära ja seega me rahvusvahelist hanget ei korraldanud. Hanke tingimustele vastavad pakkumised tulid aga rahvusvahelist piirmäära ületavad. Kas saame eduka pakkujaga lepingu sõlmida või oleme hoopis kohustatud uue hanke korraldama.

Ehituse RH vastavustingimustes on nõue. Pakkuja kui peatöövõtja ehituse eriosade alase kompetentsi tagamiseks, kvaliteedi kontrolliks ja tööde teostajate peatöövõtjapoolseks koordineerimiseks peab pakkuja kaasama eriosade spetsialistid või projektijuhid. Tagamaks objektiivne peatöövõtjapoolne kvaliteedi kontroll, ei või peatöövõtja spetsialist olla tööde teostaja ise või selle ettevõtte pädev isik. Pakkuja esitab kaasatavate spetsialistide kohta kinnituse. Kinnitame, et meil on võimalik eelnimetatud spetsialiste kasutada hankelepingu täitmiseks (olenemata sellise õigussuhte vormist) kuni hankelepingu tähtaja lõpuni.

Kas on õige, et lisatakse vajaliku kvalifikatsiooni ja kogemusega spetsialisti CV, kes ei ole pakkuja töölepinguline töötaja aga pakkuja kinnitab, et saab sellist spetsialisti kasutada. Edukaks tunnistamisel sõlmib pakkuja vastava spetsialistiga kui füüsiliste isikutega käsunduslepingu. (olenemata õigussuhte vormist).

Kas on õige, et ei kasutata spetsialiste kui alltöövõtjaid (juriidilisi isikuid) vaid näiteks käsunduslepinguga füüsilisi isikuid,  kes teostavad pakkuja (töövõtja) meeskonnas vastavate eriosade tööde järelevalvet ja seetõttu ei tugineta ka vastavate spetsialistide puhul alltöövõtjatele ja ei pea esitama selles osas ka alltöövõtja hankepasse.