Võlaõigusseaduse (VÕS) § 313 lõike 1 kohaselt võib mõjuval põhjusel kumbki lepingupool nii tähtajatu kui tähtajalise üürilepingu üles öelda. Põhjus on mõjuv, kui selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.

Seega võib nii tähtajatu kui ka tähtajalise üürilepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel. Seda, kas põhjus üürilepingu ülesütlemiseks on mõjuv, tuleb otsustada konkreetse üürisuhtega seonduvate asjaolude pinnalt, sh võttes arvesse üüritava asja olemust (vallasasi, kinnisasi, eluruum, äriruum vms). Küll aga sätestab võlaõigusseadus loetelu asjaoludest, mida käsitletakse eelkõige mõjuva põhjusena (VÕS §-d 314-319). Viidatud sätete kohaselt esineb üürilepingu ülesütlemiseks mõjuv põhjus, kui üürnik ei saa üüritud asja kasutada (VÕS § 314), lepingu esemeks olevat asja kasutatakse lepinguvastaselt (VÕS § 315), üürnik on tasumisega viivituses (VÕS § 316), eluruum on tervisele ohtlik (VÕS § 317), üürnik on pankrotis (VÕS § 319). Pikaaegse (üle 30 aasta pikkuse tähtajaga) üürilepingu erakorraline ülesütlemine on täiendavalt võimalik VÕS § 318 alusel. Üürilepingu ülesütlemisel tuleb veenduda, et eelviidatud sätetes toodud üürilepingu ülesütlemise eeldused on täidetud.

Nõuandekeskus