Esmalt tuleb olukorras, kus üks ettevõtja tasub teisele ettevõtjale (emaettevõtjale) osutatava teenuse eest, teenuse tellijal arvesse võtta ühingu- ja maksuõiguslikke aspekte. Alloleva vastuse juures on käsitletud üksnes küsimuse võlaõiguslikke aspekte.

Olukord on võimalik lahendada mitmel viisil. Esiteks võivad pooled sõlmida kolmepoolse lepingu, mille kohaselt teenuse eest tasumise kohustus on üksnes tütarettevõtjal (muud tellija õigused ja kohustused on emaettevõtjal). Teiseks võivad pooled sõlmida kolmepoolse lepingu, mille kohaselt on teenuse eest tasumise kohustus nii ema- kui ka tütarettevõtjal (tasu maksmise kohustus on solidaarne). Kolmandaks võib lepingu sõlmida üksnes tütarettevõtja ja teenuseosutaja vahel, sätestades lepingu esemeks teenuse osutamise emaettevõtjale (tellija õigused ja kohustused, sh tasu maksmise kohustus on tütarettevõtjal). Kolmandaks võib lepingu sõlmida emaettevõtja ja teenuseosutaja vahel, kuid emaettevõtja ja tütarettevõtja vahelise eraldiseisva kokkuleppe alusel on tütarettevõtja kohustatud täitma teenuse osutamise lepingust tulenevad emaettevõtja kohustused. Kui leping sõlmitakse selliselt, et tütarettevõtjal puudub tellija ees tasu maksmise kohustus (ema- ja tütarettevõtja ei vastuta solidaarselt), võib tütarettevõtja teenuseosutaja kasuks anda ka garantiikirja või käenduse. Sellisel juhul vastutavad ema- ja tütarettevõtja tasu maksmise kohustuse eest solidaarselt.

Asjakohane lahendus sõltub sellest, kas leping peaks pigem kaitsma teenuseosutaja või tellija huve. Teenuseosutaja jaoks on kõige kasulikumaks lahendus, mille kohaselt teenuse eest tasumise kohustus on solidaarselt nii ema- kui ka tütarettevõtjal, kuna sellisel juhul on tasunõue võimalik maksma panna mõlema ettevõtja vastu. Nagu ülal märgitud, siis teenuse tellijal tuleb enne vastava regulatsiooni sätestamist põhjalikult analüüsida tehingu lubatavust ja tagajärgi ühingu- ja maksuõiguslikest aspektidest.

Page Not Found

Nõuandekeskus

Kolmepoolne leping?