Tere Töötaja soovib kasutada töösõitudeks oma isiklikku autot. Sõite on palju ja sõidupäeviku pidamise variandi kulude hüvitamise jaoks välistaks. Millisel juhul on võimalik töötajale anda ettevõtte kütusekaarti? Kas ettevõte peab sõlmima töötajaga auto kasutamise lepingu? Kas rendihinnal on mingit etteantud piiri (nt turutingimustel) või võib ka tasuta kasutamise lepingu teha? Juhul kui on rendileping, siis erasõitude tegemisel selle autoga on vaja maksta erisoodustusmaksud nagu ettevõtte enda autode puhul? Või on mõni muu võimalus kütusekulu hüvitamiseks eraisiku autoga sõitmisel töösõitudeks? Tänud!

Tere Tekkis juhus, kus müügikonsultant helistab ettevõtte juhile ning pakub telefoni teel teenust Hange.ee leheküljel. Mainib kõne alguses ära, et kõne salvestatakse. Ettevõtte juht on parasjagu objektil ning tegelikult ei jõua kõne sisusse süveneda ning ütleb müügimehele, et jah ta soovib teenust. Sealjuures panemata tähele müügimehe öeldud juttu, et leping kehtib 12 kuud ja lepingu lõpetamiseks tuleb ette teatada samuti vähemalt 12 kuud. Seejärel saadab müügikonsultant e-mailile hinnapakkumise. Hiljem e-maili lugedes ettevõtte juht otsustab, et ta ikkagi ei soovi antud teenust ning annab sellest teada müügikonsultandile. Konsultant keeldub teenust lõpetamast, viidates 12 kuu etteteatamisele. Kas ettevõtte juhil on seaduslikku alust leping varem lõpetada ning tasuda ainult aktiivse perioodi teenuse eest?

Klient on jäänud võlgu arve. Kas seaduses on sätestatud ka arve vaidlustamise tähtaeg? Et kui teenuse osutamise lepingut ei ole tehtud, on ainult e-kirjad?

VÕS § 182 lg 1 kohaselt Ettevõttesse kuuluvad asjad antakse omandajale üle vastavate asjade üleandmise sätete järgi ja õigused vastavate õiguste üleandmise sätete järgi, lepingud aga lepingute ülevõtmise sätete järgi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lähevad ettevõttesse kuuluvate asjade ja õiguste üleminekuga omandajale üle kõik üleandja ettevõttega seotud kohustused, muu hulgas töölepingutest tulenevad kohustused ettevõtte töötajate suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlausaldaja või teise lepingupoole nõusolekut ei ole kohustuse või lepingu üleminekuks vaja, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 179 lg 1 kohaselt võib lepingupool teise lepingupoole nõusolekul anda oma lepingust tulenevad õigused ja kohustused üle kolmandale isikule temaga sõlmitud lepingu alusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui toimub ettevõtte üleminek, kas ettevõtte üleandja lepingud lähevad omandale automaatselt üle või lepingute ülevõtmiseks peab olema teise lepingupoole nõusolek?

Tere! Rahvusvahelisel ettevõttel on loodud Eestis kohalik osaühing. Juhatuse liige (Eesti kodanik) lahkus ettevõttest ning teised juhatuse liikmed ei saa hetkel lepinguid digiallkirjastada kuna tegemist ei ole Eesti kodanikega ning puudub digiallkirjastamise võimalus. Kas juhatuse liige saab lihtkirjaga volitada teisi ettevõtte töötajaid hankelepinguid nende volitusel allkirjastama? Kas on mingeid õiguslikke nüansse, mida tuleks seljuhul silmas pidada? Tänan!

Фирма заключила договор подряда на консультационные услуги на 6 месяцев. Консультант гражданин Японии и живет там. 1. Какие наши риски при налогообложении этих услуг?(в договоре указана стоимость услуг по месяцам.) Должны ли мы информировать Японский налоговый департамент об этом? 2. Если оплата за услуги будет перечисляться каждый месяц, согласно сроку договора, какие налоги мы в Эстонии должны учитывать?

Aktsiaselts andis 2020 aasta mais laenu enda töötajale. Laenu andmine ei ole põhitegevus. Ettevõtte ja töötaja vahel sõlmitud laenulepingus on punkt: Laenusaaja tasub laenu kasutamise eest laenuandjale intresse arvestusega 2,35% aastas. Lepingu lisas on maksegraafik kümne aasta igakuiste maksetena. Töötaja on maksegraafiku alusel makseid tähtaegselt tasunud. Kui lepingus olevat intressimäära tohib muuta? Kas selle lepingu puhul on oht erisoodustusmaksule?

Tere! Kui ettevõtte enamus osalusega osanik soovib ettevõttele laenu anda, kas siis teised osanikud peavad ka lepingu allkirjastama või piisab osaniku (kes laenu annab) ja ettevõtte allkirjaõigusliku esindaja allkirjadest laenulepingul? Kuidas sellist lepingut on korrektne nimetada (osaniku laenuleping, omaniku laenuleping)?

Mul on selline olukord. Ma ostsin uue auto oma ettevõttele. Auto läks katki. Viisin selle remonti. Hind kokku lepitud, kuid mitte tähtaeg. Remondimees parandas mootori, kuid tema väitel läks mootor uuesti katki. Nüüd nõuab ta remondi summa suurendamist ja samal ajal keeldub mainimast tähtaega, millal auto valmis saab. Aga möödas juba rohlem kui poolaasta. Kirjutasin avalduse lepingust taganemiseks. Kuid auto seisab lahti võetuna ja isegi kui ta selle mulle tagastab, on see juba tugevalt rikutud. Kas on seline seadus et sunnitada teda välja osta minu ettevõette auto?

Kinnisvara firma kaudu on tehtud tähtajaline ja lepingus,mis saadeti tutvumiseks oli kirjas etteteatamisaeg lepingu ülesütlemiseks ,aga lepingust ,mis saadeti allkirjastamiseks oli see välja võetud ning rendile võtja ei pannud seda tähele,ei lugenud uuesti läbi,kirjutas alla.Rendileandja koostab tänaseni arveid,kuigi 4 kuud on möödas etteteatamist.Kuidas vabaneda lepingust? Saadan eellepingust esimesena ja siis juba ka lepingust. 2. Lepingu tähtaeg ja lõpetamine 2.1. Üürnikul ja Üürileandjal on võlaõigusseadusest tulenevad õigused Lepingu ülesütlemiseks seaduses ettenähtud alustel ja korras. Kumbki lepingupool võib üürilepingu korraliselt üles öelda, teatades sellest ette vähemalt neli (4) kuud. 2.2. Üürileandja võib üürilepingu üles öelda erakorraliselt, kui: 1) üürnik on viivituses ühel maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega;2) võlgnetav üür või tagatisraha ületab ühe kuu eest maksmisele kuuluva üüri;3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab ühe kuu eest maksmisele kuuluvakõrvalkulude summa. 2.3. Üürileandja võib üürilepingu p.2.2. alusel üles öelda, kui ta on andnud üürnikule kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja, hoiatades, et antud tähtaja jooksul võlgnevuse tasumata jätmise korral ütleb ta lepingu üles. 2.4. Üürileandja võib üürilepingu üles öelda ka juhul, kui üürnik rikub üürileandja eelnevast hoiatusest hoolimata jätkuvalt üürilepingus sätestatud kohustusi või teeb seda olulisel määralvõi tahtlikult. Üürileandja võib üürilepingu nimetatud juhtudel üles öelda, teatades sellest ette vähemalt 14 päeva. Kui üürnik kahjustab Üüripinna tahtlikult. Allkirjastatud lepingust on see 4 kuud etteteatamist ära võetud ja pole ka teatatud,et seda punkti on muudetud.

Tere 1. milline on täna üürilepingu (tähtajatu) ülesütlemise teate vorm? 2. Kas piisab lihtsast teavitusest e-kirja kaudu ja kas põhjuseks võib viidata lepingus toodud või seadusest tulevat õigust (kolme kuu jooksul vabastada korter)

Tere. Aastal 2021 juhtus minu ettevõtte üürikorteris üleujutus ning kindlustus tegi vajalikud remonttööd. Nüüd, kaks aastat hiljem, nõuab minu naabri kindlustus, kes elab allpool, hüvitist nende tekkinud kahju eest. Kõik vajalikud dokumendid ja kahjukäsitlemise aktid on neilt saadetud. Kas naabri kindlustus võib nõuda kahjuhüvitist?

Tere. Üks äriühing annab teisele äriühingule laenu ja vastutasuks soovib tulevikus omandada teatud osa osakapitalist. Kas on see võimalik optsioonilepingu kaudu või kuidas tuleks vormistada?

Tere. Mul on seline küsimus. Pank ütles kodulaenu lepingu üles, selle tõttu et tekkis võlgnevus. Kolm kuud jäi maksmata. Nüüd olukord parandatud ja olen valmis kinni maksta võlgnevuse ja edasi täita oma kohustusi. Pank aga ei ole nõus sellega. Vastusesks sain kirja et selist lepngu enam poole, ja kinnistu läheb sundmüüki. Kas on võimalik kuidagi panga kohustada edasi jätkata lepingu, või pangal on õigus maha müüja kodu, 2 tuh. võlgnevuse tõttu?

Kas optsioonilepingu korral on võimalik enne 4-aastase optsiooniperioodi lõppu ettevõttest üks osa jagunemise teel eraldada nii, et optsiooni saanud töötaja pärast seda optsiooni osaluseks muutumisel eraldatud osas osalust ei saaks? Näiteks ma tean, et Cleveroni töötajaid said Cleveroni optsioonide realiseerumisel ka osa Cleveronist eraldunud Clevonist (endine Cleveron Mobility). Ilmselt algsete optsioonilepingute tegemisel sellist eraldumist ette ei nähtud. Kui standardlepingu järgi töötaja ikkagi ka eraldatud osas saab osaluse optsiooni realiseerumisel, siis kas on võimalik optsioonilepingus selliselt sätestada, et see nii ei oleks?