Tere

Esmalt, osakapitali maksimaalselt piirmäära seadus ei sätesta. Siiski tuleneb äriseadustiku (ÄS) § 139 lg 1 p 2-st, et osaühingu põhikirjas peab olema märgitud osakapitali suurus, mis võib olla määratud kindla suurusena või miinimum- ja maksimumkapitalina, kusjuures miinimumkapitali suurus peab olema vähemalt 1/4 maksimumkapitali suurusest. Seega, kui osaühingu põhikirjas on märgitud miinimum- ja maksimumkapital, saab kapitali selles vahemikus suurendada ja vähendada ilma põhikirja muutmata. Siiski tuleneb ÄS § 192 lg 2-st ja § 197 lg 2-st, et kui osakapitali suurendamine/vähendamine väljub eelmainitud piirmäärast, tuleb esmalt võtta vastu otsus põhikirja muutmiseks. Seega ei sätesta seadus osaühingule osakapitali piirmäärasid, vaid need on sätestatud ühingu põhikirjas.

Küsimusepüstitusest näib, et soov on osakapitali vähendada, milline protseduur on ÄS-is sätestatud (ÄS § 197 jj). Osakapitali vähendamine ei ole notariaalne toiming, seda on võimalik läbi viia kahel viisil – kas tavapärases seaduses sätestatud korras (tavaliselt väljamaksete tegemisega osanikele) või lihtsustatult. Kuivõrd tegemist on kahe erineva menetlusega, selgitan lühidalt, kuidas kumbki neist toimib.

Üldjuhul seisneb tavaline osakapitali vähendamine järgmiste toimingute tegemises:

Esmalt peavad osanikud võtma vastu osakapitali vähendamise otsuse, kus ÄS § 197¹ ja § 200¹ lg 1 alusel märgitakse (i) osakapitali vähendamise põhjus, (ii) osakapitali vähendamise viis ja ulatus, (iii) osade uus nimiväärtus ja (iv) kui osanikele soovitakse teha väljamakseid, siis ka väljamaksete suurus. Oluline on mainida, et osakapitali vähendamine peab olema tehtud ühingu huvides ja see huvi peab otsusest nähtuma. Osakapitali vähendamise otsus on ÄS § 197 lg 1 alusel vastu võetud siis, kui selle poolt on osanike koosolekul antud vähemalt 2/3 osanike häältest, kui põhikirjas ei ole ette nähtud suuremat häälteenamuse nõuet.

Järgmiseks sammuks osakapitali vähendamisel on võlausaldajate teavitamine. Selleks peab juhatus, ÄS § 199 lg 1 alusel, saatma 15 päeva jooksul osakapitali vähendamise otsuse vastuvõtmisest teate osakapitali uue suuruse kohta osaühingule teada olevatele võlausaldajatele, kellel olid nõuded osaühingu vastu enne osakapitali vähendamise otsuse vastu võtmist. Lisaks tuleb ÄS § 199 lg 2 alusel osakapitali vähendamise otsuse kohta avaldada teade Ametlikes Teadaannetes ja kutsuda võlausaldajaid üles esitama ühingule oma nõuded. Osaühing peab ÄS § 199 lg 3 alusel tagama võlausaldajate nõuded, kui need on esitatud kahe kuu jooksul teate avaldamisest arvates.

Seejärel tuleb osakapitali vähendamine äriregistrisse kanda. Osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmiseks peab juhatus, ÄS § 200 lg 1 alusel, esitama avalduse, mitte varem kui kolme kuu möödumisel teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Avaldusele tuleb lisada ÄS § 200 lg 1 alusel:

osanike otsus;
põhikirja uus tekst, kui põhikirja muudeti;
osanike koosoleku protokoll või kui otsus tehtu kirja teel hääletades, siis hääletamisprotokoll;
kui osad on registreeritud EVR-is, siis EVR-i teatis selle kohta, et juhatus on teda teavitanud osakapitali vähendamisest;
viide Ametlike Teadaannete kuupäevadele, millal on avaldatud teated võlausaldajatele.

ÄS § 200¹ lg 1 näeb ette, et osakapitali vähendamisel tehakse osanikele väljamakseid üksnes siis, kui see on ette nähtud osakapitali vähendamise otsuses. ÄS § 200¹ lg 2 järgi ei tohi väljamakseid teha varem kui kolme kuu möödumisel osakapitali vähendamise äriregistrisse kandmisest ning tingimusel, et võlausaldajate tähtaegselt esitatud nõuded on tagatud või rahuldatud. Väljamaksete summa määramisel on oluline, et osaühingu netovara peab ka pärast osakapitali vähendamist vastama seaduses sätestatud nõuetele.

ÄS § 199² lg 5 alusel on lihtsustatud vähendamise peamiseks erinevuseks tavalisest vähendamisest see, et lihtsustatud vähendamise korral ei või osanikele teha väljamakseid. Seega on tegemist üksnes kapitali nominaalse vähendamisega ja osaühingu vara selle käigus ei vähene. ÄS § 199² lg 1 näeb ette veel ühe erinevuse. Nimelt, kuivõrd lihtsustatud vähendamise korral võlausaldajate kahjustamine ei ole võimalik, ei ole neile kapitali vähendamisest vaja teatada.

Osakapitali võib lihtsustatult vähendada, kui kahjumi katmiseks ei piisa osaühingu kasumist ega reservkapitalist ja kui osaühingul ei ole ka muid reserve (ÄS § 199² lg 2). Osakapitali lihtsustatud vähendamise ulatus ei saa olla suurem kui kahjum, mis nähtub viimasest kinnitatud majandusaasta aruandest (ÄS § 199² lg 4). Kahjum, mille katmiseks osakapitali vähendatakse, tuleb näidata osakapitali vähendamise otsuses (ÄS § 199² lg 3). Seega on lihtsustatud vähendamine sobiv meede vaid siis, kui osaühingul on probleem netovara nõude täitmisega. Kui soov on lihtsalt kapitali vähendada, tuleks valida tavaline vähendamine, milline protseduur võtab väljamaksete tegemise korral aega üle 6 kuu.

Lugupidamisega

Maris Vutt, advokaadibüroo TGS Baltic vandeadvokaat

Nõuandekeskus