Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad

11.1.1. Residendist füüsilise isiku tulu

Tulumaksuseaduse kohaselt on füüsiline isik resident, kui:

  • tema elukoht on Eestis või;
  • ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval.

Residentideks loetakse ka välislähetuses viibivaid diplomaate. Isik on resident alates tema Eestisse saabumise päevast.

Residendist füüsilise isiku tuluks arvatakse tulu, mis on saadud nii Eestis asuvatest tuluallikatest kui ka väljaspool Eestit asuvatest allikatest. Järelikult peab Eesti resident maksma Eestis tulumaksu oma kogu maailmas saadud tulult. See on üldreegel, kuid olenevalt tululiigist ja tuluallika asukohast võib ka mõni välisriik Eesti residendi tulu maksustada.

Välisriigis maksustatud tulu Eestis teist korda ei maksustata. Kui resident on saanud tulu välismaalt, siis liidetakse kõik välisriikides saadud tulud isiku maksustavale tulule juurde ning tasumisele kuuluvast tulumaksust arvatakse maha välismaa tuludelt tasutud või kinnipeetud tulumaks. Seega maksab resident välisriigis tasutud tulumaksu võrra Eestis tulumaksu vähem.
Kui välisriigis saadud tulult makstud tulumaks on väiksem kui Eestis arvestatud tulumaks, siis on maksumaksja kohustatud Eestis tulumaksuna tasuma välisriigi tulumaksu ja Eesti tulumaksu vahe. Kui aga välisriigis saadud tulult makstud tulumaks on suurem Eestis arvestatud tulumaksust, samuti juhul, kui maksumaksja tuludeklaratsiooni järgi kõikidest allikatest saadud tulult Eestis arvutatud tulumaks on väiksem kui välisriigis tasutud tulumaks, siis välisriigis enam makstud tulumaksu Eestis ei hüvitata.
Välisriigis töötamise eest makstud palgatulu ei maksustata Eestis tulumaksuga, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • isik on viibinud töötamise eesmärgil välisriigis vähemalt 183 päeval 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul;
  • välisriigis on nimetatud tulu olnud isiku maksustatav tulu ning see on dokumentaalselt tõendatud ja tõendil on näidatud tulumaksu summa (ka juhul, kui summa on null).

Samal ajal säilib maksumaksjal siiski sellise tulu deklareerimise kohustus.

Residendist füüsilise isiku maksustatav tulu

Residendist füüsilise isiku maksustatav tulu on kõikidest tuluallikatest saadud tulu Eestis ja väljaspool Eestit, sealhulgas:
  • palgatulu (sh lisatasud, puhkusetasud, haigushüvitised jne);
  • ettevõtlusest saadud tulu;
  • kasu vara, väärtpaberite ja õiguste võõrandamisest;
  • intressid;
  • litsentsitasud;
  • renditulu;
  • pensionid, stipendiumid, preemiad toetused ja hasartmänguvõidud;
  • maksualast koostööd mittetegevas jurisdiktsioonis asuva juriidilise isiku tulu;
  • kindlustushüvitised ja väljamaksed pensionifondist;
  • dividendid
Füüsilise isiku maksustatava tulu hulka ei arvata:
  • TuMS-i alusel maksustatavaid erisoodustusi, ­kingitusi ega annetusi, dividende või muid kasumieraldisi (ptk-d 5.2, 5.3, 5.4); ­
  • teise isiku kasuks tehtud dokumentaalselt tõendatud kulude hüvitisi;
  • riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse makstud või kohtu väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitisi ega otsese varalise kahju hüvitisi, mida makstakse seoses ettevõtlusega;
    Sätet ei kohaldata hüvitistele, mille maksmisele on kehtestatud eraldi tingimused ja piirmäärad (nt lähetused ja sõiduauto hüvitised).
Seoses palgatuluga ei maksustata
  • ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat teenistus-, töö- või ametilähetusega seotud kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha ja välislähetustasu, samuti teenistuja perekonnaliikme eest makstavat nimetatud kulude hüvitist ning teises paikkonnas asuvale ametikohale nimetamisega seotud kolimiskulude hüvitist.

Välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär on 50 eurot välislähetuse esimese 15 päeva kohta, kuid kõige rohkem 15 päeva kohta kalendrikuus, ja 32 eurot iga järgneva päeva kohta.

  • ametnikule, töötajale või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmele makstavat hüvitist seoses isikliku sõiduauto kasutamisega teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel.

Ühele isikule makstava hüvitise maksuvaba piirmäär on sõitude kohta arvestuse pidamise korral 0,30 eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 335 eurot kalendrikuus iga hüvitist maksva tööandja kohta.

  • Riigikogu liikmele tehtavaid väljamakseid töö ja lähetusega seotud kulude ning eluasemekulude katteks ning Riigikogu liikme elamispinnaga kindlustamise kulusid;
  • Vabariigi Presidendile ja tema abikaasale, samuti presidendile pärast ametivolituste lõppemist ja tema abikaasale tehtavad väljamakseid esinduskulude ja muude kulutuste katteks;
  • Vabariigi Valitsuse liikmetele tehtavaid väljamakseid;
  • Riigikohtu esimehele tehtavaid väljamakseid;
  • laevapere liikme ja tsiviilõhusõiduki meeskonnaliikme toitlustamise maksumust reisil viibimise ajal , mis ei ületa 10 eurot isiku kohta päevas;
  • töötajale lapse sünni puhul makstud toetust, mis ei ületa 5/12 residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi maksuvabast tulust;
  • tööandja poolt tasutud töötajate täiend- ja ümberõpet seoses töö- või teenistussuhte lõpetamisega koondamise tõttu;
  • tööandja poolt tehtud kulutusi töötaja või ametniku tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel saadud tervisekahjustuse raviks;
  • diplomaadile tehtavaid väljamakseid;
  • kaitseväelasele sõjaväelisel väljaõppel või õppekogunemisel, rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil, Kaitseväe õhusõidukis või sõjalaeval antava toitlustamise maksumust;
  • salajasele koostööle kaasatud isikutele makstud tasu;
  • ametniku, töötaja või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikme eest tasutud täiendava kogumispensioni kindlustusmakseid ja vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summasid, mis ei ületa 15% talle kalendriaasta jooksul makstud ja tulumaksuga maksustatud väljamaksete summast ega 6000 eurot;
  • politseiametniku vormiriietuse hüvitist;
  • rahvusvahelises sõjalises operatsioonis osalenud tegevväelasele ja teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud tegevväelasele makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist.
Seoses vara võõrandamisega ei maksustata:
  • vastuvõetud pärandvara;
  • omandireformi käigus tagastatud vara;
  • sundvõõranditasu ja hüvitisi sundvõõrandamisel;
  • tulu isiklikus tarbimises oleva vallasasja võõrandamisest;
  • tulu omandireformi käigus tagastatud maa võõrandamisest;
  • tulu, mida rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi saanud isik on saanud rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardi alusel talle väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  • tulu, mida põllumajandusreformi õigustatud subjekt on saanud talle väljaantud tööosaku müügist;
  • tulu, mida omandireformi õigustatud subjekt on saanud talle õigusvastaselt võõrandatud vara kompenseerimise korralduse alusel väljaantud erastamisväärtpaberite müügist;
  • tulu osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) vahetamisest äriühingute või mittetulundusühistute ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise käigus;
  • tulu äriühingus osaluse (aktsiad, osad, osamaks, sissemakse) suurendamisest või omandamisest mitterahalise sissemakse teel;
  • tulu investeerimisfondi osakute vahetamisest ning tulu investeerimisfondi osakute või muu osaluse vahetamisest investeerimisfondide ühinemise käigus
  • kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui:
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana, või
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel või
    • kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit või
    • suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit või
    • ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel või
    • maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana.

Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Maksuvabastust tuleb tõlgendada kitsalt. Näiteks kui kinnisasja, ehitist või korterit kasutati peale maksumaksja elukoha osaliselt ka muul otstarbel, näiteks rendipinnana, siis rakendatakse maksuvabastust proportsionaalselt elukohana ja muul otstarbel kasutatud ruumide pindala suhtega. Kui üheaegselt võõrandatakse mitu kõrvuti asetsevat kinnistut, kohaldatakse maksuvabastust ainult sellele kinnistule, millel asus müüja elukoht (vt Riigikohtu otsus nr 3-17-1884/25). Samuti on oluline, kas elukoht ning selle juurde kuuluvad asjad, näiteks garaaž, asuvad samal kinnistul või mitte. Lahendis nr 3-18-1861/16 leidis riigikohus, et eraldiseisval kinnistul asunud garaažiboksi müügist saadud kasule maksuvabastus ei kohaldu, olgugi et kaebaja oli garaažiboksi omanud ainult seoses sellega, et see asus tema elukoha lähedal.

Vastav kohtulahend

Kohus analüüsis olukorda (3-19-1279), kus füüsiline isik soovis kinnistu müügil tugineda müügilt teenitud kasu maksuvabastusele tulumaksuseaduse § 15 lõike 5 punkti 1 või 4 alusel. Punkti 1 järgi laieneb maksuvabastus, kui kinnisasja oluliseks osaks on eluruum, mida maksumaksja kasutas kuni võõrandamiseni oma elukohana, ja punkti 4 järgi ei maksustata kasu, kui suvila või aiamaja on vallasasjana või kinnisasja olulise osana olnud maksumaksja omandis üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit.

Ringkonnakohtu otsuse järgi ei asunud kinnistu müügi hetkel kinnistu territooriumil suvilat, suvemaja ega muud hoonet, mida oleks saanud kasvõi hooajalise elukohana kasutada, mistõttu kuulus kinnistu võõrandamine tulumaksuga maksustamisele. Lisaks tuletas kohus meelde mitut kinnisasja maksustamise seisukohalt olulist põhimõtet:

  • Tulumaksuvabastust saab kohaldada siis, kui müüdud kinnisasjal asub selline suvila või aiamajana käsitatav hoone (katuse ja siseruumidega ehitis), mis on mõeldud vähemalt hooajaliseks elamiseks. Suvila või aiamaja on hooajaliseks, meie kliimas suveajal kasutamiseks kohandatud hoone, millel võib olla kergem konstruktsioon ning väiksem soojapidavus kui elamul (seega varikatused on reeglina välistatud).
  • Määravat tähtsust ei ole sellel, kas rahvastikuregistri andmetel oli kaebaja elukoht vastaval kinnistul, sest tulumaksuvabastus ei sõltu formaalsetest registrikannetest, vaid sellest, kas isik tegelikult kasutas eluruumi enne selle võõrandamist oma alalise või peamise elukohana.
  • Maksumaksja on kohustatud pidama tulude ja kulude arvestust sellisel viisil, et oleksid selgelt fikseeritud maksustatava tulu kindlaksmääramiseks vajalikud andmed. Kuna vara soetamismaksumust tõendavate dokumentide säilitamiseks ei ole määratud kindlat tähtaega, siis soetamismaksumuse arvestamiseks peavad dokumendid olemas olema vara võõrandamise ajal.
Seoses pensionite, stipendiumite, toetuste, preemiate, hasartmänguvõitude, hüvitiste ja elatistega ei maksustata:
  • seaduses või valla- või linnavolikogu määruses sätestatud toetust, välja arvatud toetus, mida makstakse seoses ettevõtlusega, töö- või teenistussuhtega või juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga;
  • Euroopa Liidu struktuuritoetusest töötule makstavat sõidu- ja majutustoetust ning stipendiumi tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses;
  • rahvusvahelisi ja riiklikke kultuuri- ja teaduspreemiaid ning Vabariigi Valitsuse poolt antavaid spordipreemiaid;
  • korraldusloa või registreeringu alusel läbiviidud hasartmängu võite;
  • kuriteoohvritele seaduse alusel makstavaid hüvitisi;
  • seaduse alusel makstavat ajateenija toetust, seoses ettevõtlusega seaduse alusel antavaid mitterahalisi toetusi;
  • spordilähetusega ning loomeliidu poolt loovisikule tema loometööga seotud lähetusega seoses makstavat kulude hüvitist ning välislähetuse päevaraha;
  • elatist ega elatisabi seaduse alusel saadud elatisabi;
  • julgeolekuasutuse ametniku, politseiametniku, päästeteenistuja ja vanglaametniku hukkumise, surma ja töövõime vähenemise korral makstavat hüvitist või toetust;
  • Kaitseliidu liikmele ülesannete täitmisel ja tegevustes osalemisel antava toitlustuse maksumust;
  • Kaitseliidu tegevliikmele makstavat välislähetuse päevaraha ning kulude hüvitist;
  • tehnovõrgu ja -rajatise talumise eest makstavat tasu talumiskohustusega seotud maalt tasutava maamaksu ulatuses.
  • kaitseväeteenistuse seaduse alusel teenistusülesannete täitmise tõttu püsiva tervisekahjustuse saanud ja seetõttu tegevteenistusest vabastatud isikule makstavat täiendus- ja ümberõppekulu hüvitist.
  • füüsilisele isikule, kes täidab välisriigis ja oma vabast ajast ning tasu saamata mittetulundusühingu või sihtasutuse antud ülesannet, tehtud väljamakset, mis ei ületa seadusega sätestatud välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära iga välisriigis viibitud päeva kohta.
  • stipendiume, mille maksmine on tulenev seadusest või valla- või linnavolikogu määrusest või mida makstakse riigieelarvest;
  • stipendiume, mida maksab oma õpilasele või üliõpilasele Eesti Vabariigi haridusseaduses nimetatud õppeasutus või sellega samaväärne välisriigi õppeasutus;
  • stipendiume, mida maksab üliõpilasele riigi või kohaliku omavalitsuse teadus- ja arendusasutus või avalik-õigusliku juriidilise isikuna või sellise isiku asutusena tegutsev teadus- ja arendusasutus seoses tema õppe- ja teadustööga;
  • stipendiume, mida maksab välisriigi valitsus või välisriigi kohaliku omavalitsuse üksus või rahvusvaheline või valitsuste vaheline organisatsioon;
  • stipendiumi, mida maksab tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute, sihtasutuste ja usuliste ühenduste nimekirja kantud või muus lepinguriigis asutatud tulumaksusoodustusega ühing, kuid stipendiumi taotlemine ja määramine peab toimuma avaliku konkursi korras, mille kohta on avaldatud teade üleriigilise levikuga päevalehes, kohalikus ajalehes, stipendiumi maksja veebilehel või valdkondlikku teavet sisaldaval veebilehel.
Tulumaksuvabastus ei kehti järgmiste toetuste suhtes:
  • asendusteenistuja toetus;
  • reservväelase toetus;
  • Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse alusel makstav toetus.
Seoses kindlustushüvitistega ei maksustata:
  • täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale pärast tema 55-aastaseks saamist või puuduva töövõime tuvastamist perioodiliselt makstavat kindlustuspensioni tingimusel, et kindlustuslepingu järgi tehakse väljamakseid võrdsete või suurenevate summadena vähemalt üks kord kolme kuu jooksul kuni kindlustusvõtja surmani;
  • elukindlustuslepingu lõpetamisel makstavat tagasiostuväärtust;
  • investeerimisriskiga elukindlustuslepingu ja täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel makstud surmajuhtumi kindlustuse hüvitisi.

Kindlustushüvitiste maksustamisel tuleks tähelepanu pöörata mitmetele nüanssidele.

Residendist füüsilise isiku tuluks peetavate kindlustushüvitiste maksustamine

Füüsilise isiku tuluna maksustatakse tulumaksuga järgmised kindlustushüvitised

  • ravikindlustuse seaduse alusel makstud ajutise töövõimetuse hüvitis;
  • töötuskindlustuse seaduse alusel makstud hüvitised;
  • investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel kindlustusvõtjale, kindlustatule või soodustatud isikule makstud summa, millest on maha arvatud sama lepingu alusel tasutud kindlustusmaksed. Nimetatud summa maksustatakse, kui see makstakse välja enne 12 aasta möödumist kindlustuslepingu sõlmimisest ja kui kindlustusleping on sõlmitud pärast 1. augustit 2010;
  • kahjukindlustuse varakindlustusjuhtumi korral makstud kindlustushüvitist, kui maksumaksja on selle kindlustusjuhtumiga seotud kindlustusmaksed, kindlustatud vara soetusmaksumuse või samalt varalt arvestatud põhivara amortisatsiooni maha arvutanud oma ettevõtlustulust;
  • kohustuslikust pensionifondist osakuomanikule, pärijale, kindlustusvõtjale, kindlustatud isikule ja soodustatud isikule tehtavaid väljamakseid.

Erinevalt eelpool kirjeldatud hüvitiste maksustamisest on järgmiste maksete tulumaksumäär 10%:

  • kindlustusandja poolt tehtavad väljamaksed kindlustusvõtjale täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel:
    • pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne 5 aasta möödumist lepingu sõlmimisest;

    • kindlustusvõtja puuduva töövõime korral;

    • kindlustusandja likvideerimisel.

  • Eestis loodud vabatahtliku pensionifondi ja samaväärsetel alustel lepinguriigis tegutseva vabatahtliku pensionifondi osakuomanikule tehtavad väljamaksed:
  • pärast kindlustusvõtja 55-aastaseks saamist, kuid mitte enne 5 aasta möödumist vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest;
  • osakuomaniku puuduva töövõime korral;
  • vabatahtliku pensionifondi likvideerimisel.

Kui vabatahtliku pensionifondi osakud on omandatud ülesöeldud vabatahtliku pensionifondi tagastusväärtuse eest, ­arvestatakse viieaastast tähtaega ülesöeldud lepingu sõlmimisest arvates, kui see toimus osakuomaniku poolt vabatahtliku pensionifondi osakute esmasest omandamisest varem. Kui vaba­tahtliku pensionifondi osakud on päritud, arvestatakse nimetatud tähtaega osakute omandamisest pärandajalt.

Investeerimiskonto

Investeerimiskonto süsteemi alusel saab tulumaksukohustust finantsvaralt saadud tulult edasi lükata. Sisuliselt on eraisikutest investorid juriidiliste isikutega võrdsesse olukorda asetatud, sest kontolt välja võetud ja tarbimisse suunatud raha maksustatakse tulumaksuga ainult juhul, kui tehtud väljamaksed ületavad investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki.

Tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb:

  • finants­vara soetada üksnes selleks otstarbeks krediidiasutuses või krediidiasutuse püsivas tegevuskohas avatud rahakontol oleva raha eest;
  • finantsvaralt saadud tulu tuleb kanda viivitamata investeerimiskontole.

Seega, kuigi ­sisuliselt on investeerimiskonto puhul tegu tavapärase ­arvelduskontoga, ei sobi investeerimis­kontona ­kasutada investori igapäevast pangahoiust, mida ­kasutatakse jooksvateks kulutusteks.
Investeerimiskontona lubab seadus kasutada ükskõik millise Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) lepinguriigi või Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liikmesriigi, sh Eesti, residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse liikmesriigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud kontot.

Investeerimiskontosid võib isikul olla ka mitu.

Investeerimiskontodelt tehtud väljamaksete maksustamisel võetakse arvesse sissemakseid kõikidele investeerimiskontodele. Ühelt investeerimiskontolt teisele kantud raha ei käsitata tulumaksuga maksustatava väljamaksena ja seda ei arvestata ka sissemaksena teisele investeerimiskontole. Kõigil muudel juhtudel peetakse väljamakseid, millega ei soetata finantsvara, investeerimiskontolt tehtud väljamakseteks, mis maksustatakse juhul, kui need ületavad kontodele tehtud sissemakseid. Samuti kehtivad investeerimiskonto kasutamisel­ seotud isikute vaheliste tehingute piirangud.

Väljamakse investeerimiskontolt

Investeerimiskontolt väljamakse tegemisel maksustatakse summa, mille võrra kõikidelt investeerimiskontodelt tehtud väljamaksed ületavad selle väljamakse järgselt kõikidele investeerimiskontodele tehtud sissemaksete jääki. Sissemaksete jääk arvutatakse pärast iga sisse- ja väljamakset, liites sissemakse eelnevale jäägile või lahutades väljamakse eelnevast jäägist. Väljamakseks peetakse muuhulgas:

  • finantsvaralt saadud tulu, mida ei kanta viivitamata investeerimiskontole;

  • kahju, mis tekib investeerimiskontol olnud raha eest soetatud väärtpaberite turuhinnast madalama hinnaga võõrandamisest maksumaksjaga seotud isikule või temalt turuhinnast kõrgema ­hinnaga omandatud väärtpaberite võõrandamisest või finantsvara kehtivuse kaotamisest maksumaksjaga seotud isiku kasuks turutingimustest erinevatel tingimustel;
  • finantsvara võõrandamisest saadud kahju, kui dividendi saamise õigust andev finantsvara soetati investeerimiskontol olnud raha eest 30 päeva jooksul enne dividendiõiguslike isikute määramise päeva ja võõrandati dividendiõiguslike isikute määramise päeval või 30 päeva jooksul pärast nimetatud päeva; väljamakseid, millega ei soetata finantsvara või millega ei kanta raha üle teisele investeerimiskontole;
  • raha, mida investeerimiskonto sulgemisel ei kanta teisele investeerimiskontole.

Väljamaksetena ei käsitleta:

  • ühelt investeerimiskontolt teisele kantud raha ja seda ei arvestata ka sissemaksena teisele investeerimiskontole;
  • valuuta konverteerimist investeerimiskontol.

Investoril on võimalik investeerimiskontole üle viia ka enne konto avamist olemas olnud väärtpaberid: sel juhul tuleb üleviidavate väärtpaberite soetusmaksumus deklareerida tuludeklaratsioonil investeerimiskonto sissemaksena. Investeerimiskonto annab ka võimaluse edasi lükata pärandi või kinke teel finantsvaralt saadud tulult tekkivat tulumaksukohustust. Finantsvara soetusmaksumus tuleb deklareerida selle investeerimiskontole ülekandmise hetkel.

Sissemakse investeerimiskontole

Sissemaksena käsitatakse:

  • kõiki investeerimiskontole tehtud kandeid;
  • finantsvaralt saadud tulu, kui see on tulumaksuga maksustatud;
  • enne konto investeerimiskontona kasutusele võtmist sellel olnud jääki;
  • finantsvara soetamise ja võõrandamisega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kulu, kui seda ei ole juba arvestatud sissemakse osana

Sissemaksena ei käsitata:

  • raha, mis kanti üle teiselt investeerimiskontolt;

  • finantsvaralt saadud ­maksustamata tulu.

Finantsvaralt, mida ei olnud võimalik tehingu sisu tõttu soetada raha eest, saadud tulult tekkiva tulumaksukohustuse edasilükkamiseks tuleb nimetatud finantsvara soetamismaksumus deklareerida tuludeklaratsioonis investeerimiskonto sissemaksena.

Finantsvara

Finantsvarana, millelt teenitud tulult on võimalik investeerimiskontot kasutades tulumaksukohustust edasi lükata, käsitatakse TuMS-i § 171 lõigete 2 ja 3 kohaselt kui:

1) väärtpaberit, mida pakutakse lepinguriigis või OECD liikmesriigis avalikult väärtpaberituru seaduse või vastava välisriigi õigusaktide tähenduses;

2) väärtpaberit, mis on võetud kauplemisele lepinguriigi või OECD liikmesriigi reguleeritud väärtpaberiturul või mitmepoolses kauplemissüsteemis (turg) või mille kohta on esitatud taotlus kauplemisele võtmiseks sellisel turul tingimusel, et selle turu üle tehakse finantsjärelevalvet ning kõnealust turgu on asjaomane riik tunnustanud ja korraldab korrapäraselt ning selle vahendusel on avalikkusel võimalik omandada ja võõrandada väärtpabereid;
3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või lepinguriigis või OECD liikmesriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle tehakse finantsjärelevalvet;
4) lepinguriigi või OECD liikmesriigi residendist krediidiasutuses või krediidiasutuse nimetatud riigis asuvas püsivas tegevuskohas avatud hoiust (tulumaksukohustust on sel juhul võimalik edasi lükata hoiuseintressidelt kuid siin kehtib eeldus, et hoiusele tuleb raha kanda läbi investeerimiskonto);
5) alates 2010. aasta 1. augustist sõlmitud inves­teerimisriskiga elukindlustuslepingut, mille alusvaraks on punktides 1–4 ja TuMS-i § 17(1) lg 3 punktis 1 nimetatud finantsvara ning mis on sõlmitud lepinguriigi ja OECD liikmesriigi kindlustusandjaga ;
6) punktidega 1 ja 2 hõlmamata tuletisinstrumenti, mille pooleks on lepinguriigi ja OECD liikmesriigi residendist fondivalitseja, investeerimisühing või krediidiasutus ning mille alusvaraks on punktides 2–4 nimetatud finantsvara;
7) punktidega 1 ja 2 hõlmamata lühiajalist võlaväärtpaberit, kui võlaväärtpaber on likviidne ja selle väärtus on igal ajal täpselt määratav ning selle on emiteerinud lepinguriigi ja OECD liikmesriigi resident, kes vastab investeerimisfondide seaduse § 107 lõike 2 ­­punktides 1–4 sätestatud tingimustele.

Finantsvarana käsitatakse ka lepinguriikide ja OECD liikmesriikide hulka mittekuuluva riigi investeerimisfondi aktsiat või osakut ja sellise riigi turul kauplemisele võetud väärtpaberit tingimusel, et:

  • selle investeerimisfondi või turu üle tehakse finantsjärelevalvet;
  • maksumaksja teeb finantsvaraga seotud tehingu väärtpaberituru seaduse §-s 43 nimetatud investeerimisteenuse osutamise raames lepinguriigi või OECD liikmesriigi residendist krediidiasutuse, investeerimisühingu või fondivalitsejaga.

Finantsvara soetamisena käsitatakse ka pärast ­hoiuse- või kindlustuslepingu sõlmimist selle alusel tehtavaid sissemakseid.

Finantsvara peab soetamise ajal vastama eespool ­esitatud loetelude tingimustele. Finantsvarale sätes­tatud nõudeid kohaldatakse ka varale, mis soetati finantsvarana, kuid mis selle vara võõrandamise, sellelt tulu saamise või lepingu lõppemise ajal ei vasta finantsvarale eelpool loetletud nõuetele. Investeerimiskonto süsteemiga kaasatavad ­objektid on seotud üksnes investeerimisega, seetõttu ei ­käsitata kõnealusel juhul finantsvarana kogumispensioni kindlustuslepingut ega pensionifondi osakut.

Investeerimiskonto kasutamisele seadusega ­sätestatud piirangud

Investeerimiskontol olevat raha ei tohi kasutada niisuguste kohustuste tagatisena, mis ei ole seotud finantsvara soetamisega. Investeerimiskontol oleva raha kasutamisel finantsvara soetamisega mitteseotud kohustuste tagamiseks kaotab investor õiguse finantsvaralt saadavalt kasult või tulult tekkivat maksukohustust edasi lükata. Sellisel juhul käsitatakse väljamaksena nii sellel investeerimiskontol oleva raha jääki kui ka sellel kontol olnud raha eest soetatud allesoleva finantsvara soetamismaksumust. Samuti ei käsitata sel juhul finantsvarana investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara.

Investeerimiskonto sulgemisel on tulumaksukohus­tuse tekkimist võimalik edasi lükata, kandes sellel oleva raha teisele investeerimiskontole. Kui investeerimiskonto sulgemisel ei kanta sellel olevat raha teisele investeerimiskontole, siis käsitatakse seda investeerimiskonto väljamaksena. Viimase investeerimiskonto sulgemise ajal alles oleva finatsvara soetamismaksumuse võrra vähendatakse inves­teerimis­konto sissemaksete jääki. Sellisel juhul ei käsitata finantsvarana investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvara.

Investeerimiskonto kasutamisega võimaldatava tulu­maksukohustuse edasilükkamise kasutamiseks on maksumaksjal kohustus tulumaksu kinni­pidajat teavitada, et tulumaksuga maksustatav intress või kindlustushüvitis on saadud TuMS-i §-s 172 nimetatud investeerimiskontol olnud raha eest soetatud finantsvaralt.

Investeerimiskontot kasutavatel investoritel tuleb ­silmas pidada, et tuludeklaratsioon tuleb esitada ka juhul, kui isiku maksustatav tulu ei ületa seadusega sätestatud piirmäärasid, kuid kes on teinud investeerimiskontole sissemakseid või sealt väljamakseid. Eraisikutest investoritele pole investeerimiskonto kasutamine kohustuslik.