Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad

7.1.2.3. Maksuvaba käive ja maksuvaba soetus

Käibemaksusseaduseson erinevat liiki tehinguid, millelt käibemaksu ei maksta. Näiteks nullprotsendilise maksumääraga maksustatava käibe ja käibe hulka mittekuuluvate tehingutega (vt ptk 7.1.2.2) seoses käibemaksu tasumise kohustust ei teki. Samas nende tehingute tarbeks tehtud kuludelt saab sisendkäibemaksu maha arvata. Maksu­vaba käibe hulka liituvate tehingute puhul ei ole õigust sisendkäibemaksu maha arvata.

Käibemaksuseadus (KMS) eristab maksuvaba käibe puhul
  • sotsiaalse iseloomuga kaupu ja teenuseid (KMS § 16 lg 1) ning
  • muid kaupu ja teenuseid (KMS § 16 lg 2 ja 2¹).

Käibemaksuga ei maksustata järgmiste sotsiaalset laadi kaupade ja teenuste käivet:

  • universaalset postiteenust postiseaduse tähenduses ja riikliku pensionikindlustuse seadusega sätestatud korras riiklike pensionide, abirahade, toetuste ja hüvitiste posti vahendusel väljamaksmist;
  • tervishoiuteenust tervishoiuteenuste korraldamise seaduse tähenduses ning sotsiaalministri määrusega kinnitatud nimekirjas nimetatud inimorganit või -kude, inimverd või inimverest valmistatud veretoodet ja rinnapiima,
    • sh teenused, mida hambatehnikud osutavad kutsetegevuses, ning
    • hambaprotees, mille hambaarst või hambatehnik võõrandab;
  • teenust, mida mittetulundusühing
    • tasuta või liikmemaksu eest osutab oma liikmele, ning
    • spordirajatise või spordivahendite kasutamise teenust, mida mittetulundusühing või sihtasutus osutab füüsilisele isikule;
  • sotsiaalhoolekande seaduses nimetatud teatud sotsiaalteenused.
    Need on koduteenus, väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus, tugiisikuteenus, isikliku abistaja teenus, täisealise isiku hooldus, eluruumi tagamine, asendushooldusteenuse osutamine hooldusperes, perekodus või asenduskodus ja järelhooldusteenus, varjupaigateenus, sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmine, täiskasvanute turvakoduteenus, asenduskoduteenus ning hooldamine perekonnas, igapäevaelu toetamise, töötamise toetamise, toetatud elamise, kogu­konnas elamise, kinnise lasteasutuse teenus ning ööpäevaringse erihoolduse teenused. Samuti on käibemaksust vabastatud võlanõustamisteenus ja lapsehoiuteenus, mida rahastatakse riigi- või kohaliku omavalitsuse eelarvest;
  • laste ja noorukite kaitsega seotud turvakoduteenust;
  • alus-, põhi-, kutse-, kesk- või kõrghariduskoolitust, sh õppevahend, mille koolitusteenuse osutaja võõrandab teenuse saajale, üldhariduskoolitusega seotud eraõppetunni andmist ja muud koolitust, välja arvatud koolitust ärilistel eesmärkidel;
  • haige, vigastatu või puudega inimese vedu selleks kohandatud sõidukiga, mis vastab liiklusseadusega kehtestatud nõuetele;
  • teenust, mida sõltumatu isikuteühendus osutab oma liikmele, kui on täidetud järgmised tingimused:
    • teenuse saaja käive on maksuvaba või
    • tema tegevus ei kuulu käibemaksuga maksustamisele;
    • teenus on otseselt vajalik liikme põhitegevuseks
    • teenuse eest makstav tasu ei ületa teenuse osutamiseks tehtud kulutusi ja teenuse maksuvabastus ei mõjuta oluliselt konkurentsi.

Samuti on maksuvaba järgmiste kaupade ja teenuste käive:

  • kindlustusteenus, sh edasikindlustus- ja kindlustusvahendusteenus;
  • kinnisasja või selle osa üürile, rendile või kasutus­valdusse andmine;
    Maksuvabastus ei kohaldu majutusteenuse osutamisele ja sõidukite parkimismaja või parkimiskoha, statsionaarselt paigaldatud seadme või masina või seifi üürile, rendile või kasutusvaldusse andmisele;
  • kinnisasi või selle osa (vt kinnisasjade maksustamise kohta pikemalt ptk 7.1.2.4);
  • finantsteenuste käive.

Maksuvabad finantsteenused:

  • hoiustamistehingud avalikkuselt hoiuste ja muude tagasimakstavate rahaliste vahendite kaasamiseks;
  • laenutehingud, sh tarbijakrediit, hüpoteek­laenud ja muud äritehingute finantseerimise tehingud;
  • liisingutehingud;
  • arveldus-, sularaha siirdamise ja muud raha edastamise tehingud;
  • mittesularahaliste maksevahendite, sh elektrooniliste maksevahendite, reisitšekkide ja vekslite väljastamine ja haldamine;
  • tagatis- ja garantiitehingud ning muud isikule tulevikus siduvaid kohustusi tekitavad tehingud;
  • tehingud nii oma kui ka klientide arvel väärtpaberi­turu seaduse §-s 2 sätestatud kaubeldavate väärt­paberitega (v.a. kasvuhoonegaaside heitkoguse ühik) ja välisvaluutaga ning muud rahaturu­tehingud, sh tehingud tšekkide, vekslite, hoiusesertifikaatide ja muude selletaoliste instrumentidega;
  • eelmises punktis nimetatud väärtpaberite emiteerimise ja müügiga seotud tehingud ja toimingud;
  • rahamaakleri tegevus;
  • eespool nimetatud teenustega seotud läbirääkimisteenus;
  • investeerimisfondide seaduses sätestatud investeerimisfondi ja muu finantsjärelevalve alla kuuluva ­Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi investeerimisfondi valitsemine, sh fondivalitseja ülesannete edasiandmise korral fondi valitsemisega seonduvate teenuste osutamine fondile;
  • väärtpaber;
    maksuvabastus ei kohaldu väärtpaberile või osalusele, mis annab selle omanikule kinnisasja või selle osa omandi­õiguse või omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse. Osaluste ja väärtpaberite müük võidakse käibemaksuga maksustada, kui tehing on nimetatud tingimuste kohane ja maksuhaldur leiab, et väärtpaberi­tehing on tehtud majandusliku sisu poolest krundi, uusehitise või renoveeritud ehitise võõrandamiseks. Maksuvaba käive ei ole ka kasvuhoonegaaside heitkoguse ühiku (atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses) võõrandamine.
  • riigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses;
  • hasartmängu, sh loterii, korraldamine ja lotopilet;
  • investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent;
  • kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, v.a juhtudel, kui
    • kaup on soetatud enne soetaja maksukohustuslasena registreerimist või kui
    • kauba soetamisel on sisendkäibemaks maha arvatud osaliselt.
Maksuvaba import

Impordi puhul rakenduvad samad maksuvabastused, mis riigisisese käibe korral.

Lisaks on maksuvabad

  • Euroopa Keskpanga määratud euro vahetuskurssi omavad rahatähed ja mündid,
  • maksumärgid,
  • Eesti Panga kuld,
  • raamatu­kogule, teadus-, arendus- või õppeasutusele saadetud raamatud,
  • konfiskeeritud võltsitud rõivad ja jalatsid ning
  • Nõukogu määruses (EÜ) nr 1186/2006 sätestatud tingimuste kohased tollisoodustusega kaubad.
  •  
  • Ühelt füüsiliselt isikult teisele füüsilisele isikule edastatud kaubasaadetis, milles on kohvi või teed või mõlemat.
    Kohvi ja tee maksuvabastuse rakendamiseks kohaldatakse peale väärtuselise piirnormi, mis on 45 eurot, ka kogusepiirangut:
    • kohvi ja tee puhul on kogusepiirang 500 g kohvi või 200 g kohviekstrakti ja 100 g teed või 40 g tee-ekstrakti ühe saadetise kohta.
  • Impordikäibemaksuga ei maksustata ühendusevälisest riigist reisija isiklikus pagasis Eestisse toimetatud tubakatooteid ja alkoholi aktsiisivabade piirnormide ulatuses (vt ptk 7.2.2).
  • Lennu- ja meretranspordi kasutamisel on piirmäär 430 eurot, muudel juhtudel 300 eurot. Kui kauba või kaupade koguväärtus ületab nimetatud piirnormi, maksustatakse käibemaksuga piirnormi ületava kauba väärtus tervikuna.
Impordile järgneb ühendusesisene käive

Käibemaksuga ei maksustata sellise kauba importi, mis toimetatakse pärast importimist samas seisundis teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele (KMS-i § 17 lg 2¹). Import on käibemaksust vabastatud, kui on täidetud järgmised tingimused:

  • kauba importija või teda esindav tolliagentuur on Eestis käibemaksukohustuslane;
  • kaubad toimetatakse teise liikmesriiki teise liikmesriigi maksukohustuslasele;
  • importija tõendab tollile, et impordile järgneb kauba ühendusesisene käive;
  • tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks on esitatud tagatis.

Erinevalt tavapärasest olukorrast, kus kauba importijaks ja deklareerijaks on kauba ostja, ei deklareeri tolliagentuur kui esindaja kauba ühendusesisest käivet oma käibedeklaratsioonis (KMD), vaid deklareerib nimetatu ainult tema esitatavas ühendusesisese käibe aruandes (VD).

Imporditud kaup suunatakse maksulattu

Samuti on import käibemaksust vabastatud, kui kaup suunatakse pärast importimist maksulattu (KMS § 17 lg 1 p 6).

Gaasi ja elektri-, soojus- või jahutusenergia soetamine ühenduseväliselt isikult

Võrgu kaudu edastava maagaasi ja elektri-, soojus- ja jahutusenergia käibe tekkimise koht on Eesti, kui elektrienergia müüakse Eestis asuvale edasimüüjale või siinsele tarbijale. Kui ostja on Eestis registreeritud käibemaksukohustuslane, siis arvestab ta pöördkäibemaksu.

KMS-i § 3 lõike 4 p 5 kohaselt tekib Eesti ettevõttel kohustus arvestada pöördkäibemaksu ka siis, kui ta ostab gaasi, elektri-, soojus- või jahutus- energiat ühendusevälise riigi (nt Venemaa) ettevõttelt. Näiteks kui Venemaa ettevõte võõrandab gaasi Eesti ette­võttele, on käibe tekkimise ja maksustamise koht Eesti ning Eesti ette­võte peab arvestama pöördkäibemaksu. Seetõttu on topeltmaksustamise vältimiseks selliste kaupade import maksuvaba (vt KMS § 17 lg 1 p 5).

Maksuvaba soetamine ühenduse sees

Ühendusesisese soetamise puhul rakenduvad samad maksuvabastused, mis riigisisese käibe ja impordi puhul (vt eelmisi alajaotisi).

Samuti ei rakendata käibemaksu kauba soetamisel ühenduse sees, kui soetaja on teise liikmesriigi maksukohustuslane, kellel oleks KMS-i § 35 lg 1 alusel õigus soetatud kaupadelt tasutud käibemaksu täielikule tagastamisele.

Kui teise liikmesriigi maksukohustuslane soetab kolmnurktehingu puhul kauba ühendusesiseselt, ei maksustata seda käibemaksuga. Kolmnurktehingu lihtsustuspõhimõtte kohaselt on kauba soetamine edasimüüja poolt käibemaksust vabastatud (vt lähemalt ptk 7.1.8.5).

Ühendusesisest soetamist ei maksustata käibemaksuga, kui kaup suunatakse viivitamata maksuladustamisele.