Riigikohtu hinnang käibemaksu tasumise kohustuse kohta
Riigikohtu kaasuses nr 3-17-1646 oli ostjale esitatud käibemaksuga müügiarve, mis oli käibedeklaratsioonis jäetud kajastamata. Vaidluse käigus antud selgituste kohaselt tehinguid tegelikkuses aset ei leidnud ja väidetavalt allkirjastasid vaidlusalused arved kolmandad isikud, kes kasutasid juhatuse liikme isikutunnistust ja PIN-koode. Riigikohus asus seisukohale, et juhul, kui isiku nimel antakse luba tema isikutunnistust ja PIN-koode kasutada, tuleb eeldada, et selleks annab loa isik, kellele on isikutunnistus ja PIN-koodid väljastatud. Kui isik pole enda nimel allkirjastamiseks luba andnud, siis peab ta seda ka tõendama.
Käibemaksuseaduse järgi võib müüja juhul, kui talle on ostjalt raha laekunud, kuid kaupa pole viimasele võõrandatud, jätta kaubalt käibemaksu arvestamata tingimusel, et summa tagastatakse ostjale, mida antud juhul ei olnud tehtud. Kuna küsimuse all olevad arved olid tasutud, ei olnud see tähtis, kas käibemaksuga maksustatud tehing reaalselt toimus. Käibemaksuseadus kohustab tasuma käibedeklaratsiooni esitamise tähtpäevaks käibemaksusumma, mis on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märgitud ( KMS § 38 lg 1).
Käibemaksuga maksustamise objekt võib olla ka teatud kaupade soetamine ja teenuse saamine.
Maksuobjekt on laiem mõiste, hõlmates lisaks maksustatavale käibele (s.o maksukohustuslase enda maksustatavale käibele, vt KMS-i § 3 lg 4 p 1) ka kaupade ja teenuste soetamist teise liikmesriigi käibemaksukohustuslaselt või ühendusevälise riigi ettevõtjalt.
Maksuvaba käibe korral kohustust käibemaksu tasuda ei teki. Samas on maksuvabal käibel nullmääraga maksustatavate tehingutega võrreldes oluline erinevus. Maksuvaba käivet teostav isik on käibemaksukulu lõplik kandja, sest tal ei ole õigust selle tegevusega seoses tehtud kuludelt sisendkäibemaksu maha arvata (vt lähemalt ptk 7.1.2.3).