Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad

7.1.3.1. Kauba käibe tekkimise koht

Kauba käibe tekkimise koht määratleb seda, millises riigis toimub maksustamine. Maksukohustuse täitja võib olla müüja, kes märgib käibemaksusumma arvele, või ostja, kellel tekib maksukohustus välisriigi isikult kauba ostmisel (maksustamine toimub pöördmaksustamise kaudu). Eestis sätestab kauba käibe tekkimise koha reeglid käibemaksuseaduse (KMS) § 9.

 

Kauba käibe tekkimise koht on Eesti, näiteks kui:

  • kaup toimetatakse saajale või tehakse talle muul viisil kättesaadavaks Eestis
  • kaup eksporditakse Eestist
  • kaup lähetatakse Eestist ettevõtjale, kes asub teises liikmesriigis ja seda loetakse kauba ühendusesiseseks käibeks KMSi tähenduses
  • kaup (sh pardal tarbitav ja kaasamüüdav kaup) võõrandatakse vee- või õhusõiduki pardal, mis väljub rahvusvahelisele reisile Eestist;
  • Eestis asuvale Eesti käibemaksukohustuslasest edasimüüjale võõrandatakse elektri-, soojus- või ­jahutusenergiat või võrgu kaudu maagaasi;
  • elektri-, soojus- või jahutusenergia või võrgu kaudu edastatav maagaas võõrandatakse kauba soetajale, kes kasutab seda kaupa Eestis.

Riigikohus on 2013. aasta 12. detsembri otsuses kohtuasjas nr 3-3-1-54-13 selgitanud kauba käibe tekkimise koha määramise reegleid. Sihtkohamaa põhimõttest tulenevalt lähtutakse kauba asukohast. Kui kaup ei asu Eestis, puudub võimalus kauba soetamistehingult tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna Eestis maha arvata. Seejuures ei ole oluline, kas müüja on käibemaksu Eesti riigile tasunud, kas ostjal on müüjalt võimalik käibemaks tagasi saada, kas Eesti riik on saanud kahju või kasu, või kas tehingupooled on saanud põhjendamatut tulu või maksueelise.

Vaidlusaluse tehingu puhul asus võõrandatav puurimis­masin ostu-müügilepingu sõlmimise ajal Lätis, kus seda kasutas rendilepingu alusel ettevõtja, kelle juhatuse liige oli ühtlasi ostja juhatuse liige. Sellest tulenevalt oli ostjal valdus puurimismasinale juba võõrandamistehingu tegemise ajal. Asja valduse (sh juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko) üleandmiseks ostjale ei tulnud teha täiendavaid toiminguid, sh masinat Eestisse toimetada. Seega ei olnud puurimismasina väidetav Eestisse toimetamine üleandmis-vastuvõtmisaktide vormistamiseks asjakohane. Omandi üleandmiseks piisas võõrandaja ja omandaja kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Pooled leppisid lepingus kokku, et omand asjale läheb üle vahetult pärast ostuhinna tasumist ja lepingu allakirjutamist, ning puurimismasin asus hetkel Lätis, seetõttu oli kauba käibe tekkimise koht Läti.

Kauba ühendusesisene käive ja soetamine

Kauba ühendusesisese käibe ja soetamise puhul loetakse käibe tekkimise kohaks kauba lähteriik, kuid maksustamine toimub sihtkohariigis (st soetamise riigis).

Käibemaksu tasumine toimub sihtriigis selle kaudu, et kauba ühendusesisese käibe maksumäär Eestis on null ja soetamise riigis rakendatakse pöördmaksustamist selles riigis kehtivate maksumäärade alusel. Kui kauba soetab Eesti ettevõtja mõnest teisest EL liikmesriigist, maksustatakse soetus Eestis pöördmaksustamise kaudu.

Maksukohustuslane, kes kasutab ELst soetatud kaupa oma ettevõtluse tarbeks, saab pöördmaksustamise kaudu arvestatud käibemaksu samal käibedeklaratsioonil sisendkäibemaksuna maha arvata. Seega ei ole ostjal tegelikku maksu tasumise kohustust.

Paigaldatav või kokkupandav kaup

Paigaldatava või kokkupandava kauba maksustamine on eraldi reguleeritud, kuna tegemist on tehinguga, mis koosneb nii kauba müügist, kui sellega seotud teenuste osutamisest. Eesti käibemaksuseaduse kohaselt on paigaldatav või kokkupandav kaup, mille võõrandab ja paigaldab või paneb kokku võõrandaja või tehakse seda tema eest teises liikmesriigis, ja mille paigaldamise või kokkupanemise maksumus ületab 5% tehingu maksustatavast väärtusest (KMS § 2 lg 3 p 2).

Paigaldatava või kokkupandava kauba võõrandamise korral tekib käive liikmesriigis, kus see kaup paigaldatakse või kokku pannakse. Samas riigis toimub ka maksustamine. Seetõttu peab Eesti ettevõtja arvestama, et tal võib sellistest tehingutest tekkida teises riigis käibemaksukohustus. See võib omakorda kaasa tuua kohustuse registreeruda selles teises liikmesriigis käibemaksukohustuslaseks. Samas on võimalik, et Eesti ettevõtjal käibemaksukohustust ega registreerimiskohustust ei teki, näiteks kui ostja on asjakohases liikmesriigis registreeritud käibemaksukohustuslaseks ja selle riigi seadus võimaldab ostjal arvestada tehingult pöördkäibemaksu.

Aheltehingud

Kauba käibe tekkimise koha määramise reeglite seisukohast tuleb tehingute puhul määrata, milliste tehingutega kaasneb kauba liikumine riikide vahel. Kui kaup liigub liikmesriikide vahel ainult ühel korral, siis sõltumata edasimüükide arvust, saab ainult ühte müügitehingut ahelas pidada müügiks teise liikmesriiki ja sellest tulenevalt nullmääraga maksustada. Aheltehingute eriregulatsiooniga on võimalik põhjalikumalt tutvuda peatükis 7.1.8.5.

Kaugmüük

Kaugmüük on piiriülene kauba müük lõpptarbijale.

Ühendusesise kaugmüügiga on tegemist, kui müüja võõrandab ja toimetab kauba lõpptarbijale, kes asub teises liikmesriigis. Kaup võidakse teise liikmesriiki toimetada müüja eest ka kolmanda isiku (nt transpordiettevõtte) poolt. Lõpptarbija on isik, kes ei ole käibemaksukohustuslasena registreeritud.  

Kauba ühendusesisene kaugmüük maksustatakse kliendi asukohas, st Eestis, juhul kui kaup toimetatakse lõpptarbijale Eestis.

Tegevust alustaval või väikeste müügimahtudega toimetaval ettevõtjal on õigus kaugmüügi tehinguid teises liikmesriigis asuvate lõpptarbijatega maksustada Eesti käibemaksuga, kui täidetud on kõik järgmised tingimused:

  • kauba müüb Eesti äriühing, kel ei ole asukohta ega püsivat tegevuskohta teises liikmesriigis
  • kaup toimetatakse Eestist teise liikmesriiki
  • klient on lõpptarbija
  • kirjeldatud tingimustele vastava kauba müügikäive kalendriaastas ei ületa 10 000 eurot (selle piirmäära sisse arvatakse ka e-teenuste osutamine teise liikmesriigi lõpptarbijale, kui tegeldakse kauba kaugmüügi ja e-teenuste osutamisega paralleelselt)
  • ettevõtja ei ole registreeritud OSS erikorra alusel.

Kauba import Eestisse maksustatakse Eesits. Lisaks on Eestis maksustatav ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüük, kui see tehing maksustatakse Eestis registreeritud IOSS erikorda (s.o. ühendusevälisest riigist imporditud kauba kaugmüügi käibemaksuga maksustamise erikord, mis on sätestatud KMS §-is 431) rakendava ettevõtja poolt.