Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad

7.1.11. Igapäevase arvestuse pidamise kord

Käibemaksuseaduse § 36 sätestab igapäevase arvestuse pidamise põhimõtted maksukohustuslastele ja piiratud maksukohustuslastele. See kirjeldab dokumentide säilitamise korda ja loetleb tehingud, mida kirjendatakse eraldi. Igapäevast arvestust reguleerib täpsemini rahandusministri 30. aprilli 2004. aasta määrus nr 40.

Igapäevase arvestuse pidamine

Maksukohustuslane on kohustatud pidama igapäevast arvestust:

  • oma maksustatava ja maksuvaba käibe kohta;
  • arvestatud käibemaksu kohta;
  • sisendkäibemaksu kohta;
  • teise liikmesriiki toimetatud kaupade kohta, mida ei käsitata ühendusesisese käibena;
  • nõudmiseni varuga seonduvate tehingute ja toimingute kohta;
  • temale Eestisse teisest liikmesriigist remontimiseks, hindamiseks, töötlemiseks või kokkupanemiseks toimetatud vallasasjade kohta nende identifitseerimist võimaldava täpsusega (st iga konkreetse eseme peab saama kindlaks määrata);
  • korduskasutuspakendiga seotud tehingute kohta ja säilitama korduskasutuspakendi dokumentatsiooni vähemalt 7 aastat.

Käibemaksukohustuslasena registreeritud investeeringu­kulla müüja on kohustatud pidama arvestust kõigi ­investeeringukullaga seotud tehingute ja ostjate kohta.

Arvestuse pidamise üldnõuded

Käibemaksugrupina registreeritud isikud peavad arvestust eraldi.

Iga tehing või toiming peab arvestuses olema eraldi kirjendatud. Kirjeid ei ole lubatud kustutada ega teha õienditeta parandusi. Kanne peab sisaldama viiteid asjakohasele arvele ja ekspordi- või impordideklaratsioonile, v.a juhul, kui maksukohustuslane ei esita ostjale arvet. Kui arve väljastatakse või saadakse kätte tehingu toimumise kuule järgneval kuul, siis lisatakse arve rekvisiidid kandesse pärast arve väljastamist või kättesaamist.

Maksustamisperioodi lõpul tehakse arvestuse kokkuvõte ning arvutatakse tasumisele kuuluv käibemaksusumma, mis ka deklareeritakse.

Eraldi kirjendamine

Igapäevane arvestus peab toimuma eraldi järgmiste käibeliikide kaupa:

  • 20%;
  • 9% käive;
  • 0% käive;
  • maksuvaba käive;
  • mittekäive KMS-i § 4 lg 2 mõistes.

Sealhulgas kirjendatakse eraldi:

  • maksuvaba käive, millele maksukohustuslane on lisanud käibemaksu valiku alusel;
  • välisriigi maksukohustuslaselt soetatud kaubad või saadud teenused – see kohustus laieneb ka piiratud maksukohustuslasele;
  • ühendusesisene käive;
  • kaugmüügi käive liikmesriikide kaupa;
  • eksport;
  • käibemaksu tagastusega müük (tax free müük KMS § 5 lg 2);
  • tehingud kaubaga, mida ei käsitata kauba ühenduse­sisese käibe ega soetamisena (KMS § 7 lg 2 ja § 8 lg 3) – see kohustus laieneb ka piiratud maksu­kohustuslasele;
  • tehingud kinnisvara, metalljäätmete ja metalltoodete käibemaksuga maksustamise erikorra alusel;
  • nõudmiseni varuga seonduvad toimingud ja tehingud – vt lähemalt allpool;
  • lootusetud nõuded, mille osas on käibemaksukohustust korrigeeritud.

Igapäevast arvestust tuleb pidada eraldi järgmiste maksuliikide lõikes:

  • arvestatud käibemaks;
  • sisendkäibemaks, mis on lubatud maha arvata;
  • kauba importimisel tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
  • kauba ühendusesiseselt soetamiselt arvestatud käibemaks – laieneb ka piiratud maksukohustuslasele;
  • tollile tollideklaratsioonide muutmisel täiendavalt tasutud või tasumisele kuuluv käibemaks;
  • tollideklaratsioonide muutmisel või kehtetuks tunnistamisel tolli tagastatud käibemaks;
  • põhivara ning selle tarbeks kauba soetamisel või teenuse saamisel tasutud käibemaks;
  • soetatud paigaldatavalt või kokkupandavalt kaubalt arvestatud käibemaks, kolmnurktehingu tingimustel soetatud kaubalt arvestatud käibemaks, välisriigi maksukohustuslaselt, kes ei ole Eestis registreeritud maksukohustuslasena, soetatud kaubalt või saadud teenuselt arvestatud käibemaks. Nende käibemaksu­allikate arvestuse jaoks piisab ühest kontost;
  • KMS § 41¹ kohaselt erikorra alusel maksustatud kinnisasjade, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodete soetamine.
Arvestuse pidamine nõudmiseni varu üle

Nõudmiseni varu toimetamine teise liikmesriiki ning seejärel kaubaga tehtavad toimingud peavad kajastuma müüja sisemises arvestuses. Täpsemalt peab müüja raamatupidamisarvestuses olema teises liikmesriigis hoitavate kaubavarude kohta järgmine infomatsioon:

  • kauba Eestist teise liikmesriiki toimetamise kuupäev;
  • potentsiaalse ostja käibemaksukohustuslasena registreerimise number;
  • teises liikmesriigis asuva lao aadress, laopidaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kauba lattu saabumise kuupäev, väärtus, kirjeldus ja kogus;
  • nõudmiseni varuna võõrandatud kauba maksustatav väärus, kirjeldus, kogus ja võõrandamise kuupäev.
  • Kui ilmneb, et kaupa ei õnnestu võõrandada isikule, kelle tarbeks need teise liikmesriiki toimetati, kuid kaubad õnnestub võõrandada muule isikule, siis ka selle isiku käibemaksukohustuslasena registreerimise number.
  • Kui võõrandamata jäänud kaubad toimetatakse Eestisse tagasi, siis tuleb arvestuses kajastada Eestisse tagasi toimetatud kauba väärtus, kirjeldus ja kogus. Sarnane info peab arvestuses kajastuma ka juhul, kui kaubad jäävad teise liikmesriiki ja kauba teise liikmesriiki toimetaja registreerib end ise teises riigis käibemaksukohustuslasena ja kajastab võõrandamata jäänud kaubavaru iseenda kauba ühendusesisese soetamisena teises liikmesriigis.

Kui Eesti äriühing võtab lattu arvele kauba, mille omandiõigust ei ole talle üle antud (nn nõudmiseni varuna käsitletava kaubad, mis on toimetatud ostja lattu vastutavale hoiule), siis peab tema raamatupidamise arvestuses kajastuma selliste kaupade kohta järgmine informatsioon:

  • kauba Eestisse lähetaja käibemaksukohustuslasena registreerimise number,
  • lattu vastu võetud kauba kogus ja kirjeldus ning lattu saabumise kuupäev.
  • Kui kauba omandiõigus läheb üle Eesti äriühingule, siis soetatud kaupade maksustatav väärtus, kogus ja soetamise kuupäev.
  • Kui kauba lähetaja taotleb kauba laost välja toimetamist, siis laost eemaldatud kauba kirjeldus, kogus ja eemaldamise kuupäev.
  • Kui tekivad kaod, kaup hävineb või varastatakse, siis sellise kauba kirjeldus, kogus ja kuupäev.
Osaline mahaarvamine

Maksukohustuslane peab eraldi arvestust pidama käibe ja järgmiste käibemaksu liikide kohta:

  • maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks kauba soetamisel ja teenuse saamisel tasumisele kuuluv käibemaks;
  • maksustatava ja maksuvaba käibe tarbeks imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv sisendkäibemaks;
  • ettevõtluse ja mitteettevõtluse tarbeks kauba soetamisel ja teenuse saamisel tasumisele kuuluv käibemaks;
  • ettevõtluse ja mitteettevõtluse tarbeks imporditud kauba eest tasutud või tasumisele kuuluv sisendkäibemaks.

Maksukohustuslane, kes kasutab sisendkäibemaksu mahaarvamisel proportsiooni, koostab maksustamiseperioodi lõpul õiendi, kus märgib sisendkäibemaksu üldsumma, kasutatava proportsiooni ja mahaarvatava ­sisendkäibemaksu, ning osalise mahaarvamise meetodi.

Dokumentide säilitamine

Säilitada tuleb kronoloogilises järjekorras:

  • müügiarved, sh teiste isikute poolt väljastatud arvete koopiad,
  • soetatud kaupade ja saadud teenuste arvete koopiad,
  • kauba importimist tõendavad tollideklaratsioonid.

Dokumendid tuleb säilitada üldjuhul seitsme aasta jooksul nende väljastamise või saamise päevast, tollideklaratsioonide puhul tolliformaalsustele järgneva kalendriaasta algusest arvates. Internetipõhise kauplemiskoha kaudu kaupade võõrandamise või teenuste osutamisel on andmete säilitamise kohustus 10 aastat, alates käibe toimumise aasta lõpust.

Arveid võib säilitada ka elektrooniliselt. Arvete säilitamise kohta on seatud ainult üks tingimus: arvete elektroonilisel säilitamisel peab nii Eesti maksuhalduri kui ka teise liikmesriigi asjaomase asutuse esindajatel olema tagatud arvetele juurdepääs ja võimalus neid alla laadida ning kasutada.

Välisriigi ametiisikutele tuleb juurdepääs tagada juhul, kui arvele märgitud käibemaks tasutakse välisriigis (näiteks ehitusettevõtjad välisriigis või seal kaupade ladustajad).

OSS erikorra alusel maksustatud tehingute kohta tuleb säilitada järgmine teave:

  • liikmesriik, kuhu kaup võõrandati või teenused osutati,
  • võõrandatud kauba kirjeldus ja kogus või osutatud teenuse liik;,
  • kauba võõrandamise või teenuse osutamise kuupäev,
  • maksustatav summa ja kasutatav vääring,
  • maksustatava summa hilisem suurendamine või vähendamine,
  • kohaldatav käibemaksumäär,
  • tasumisele kuuluv käibemaksusumma ja kasutatav vääring,
  • saadud maksete laekumise kuupäev ja summa,
  • enne kauba võõrandamist või teenuse osutamist saadud ettemaksed,
  • arves sisalduv teave, kui arve väljastati,
  • teave, mida kasutatakse teenuse saaja asu- või elukoha kindlaksmääramiseks, ning kauba puhul teave kauba algus- ja lõppkoha kohta,
  • tõendid kauba võimaliku tagastamise kohta, sealhulgas maksustatav summa ja kohaldatav käibemaksumäär.

 

¹Määrus, mis kirjeldab igapäevase käibemaksuarvestuse pidamise korda sätestab lisaks, et internetipõhise kauplemiskoha kaudu toimunud kauba müükide ja osutatud teenuste kohta tuleb kirjendamisel tuleb raamatupidamises lisaks hoida infot ostja nime, postiaadressi ja e-posti aadressi või kodulehekülje kohta. Kui on olemas siis ka ostja maksukohustuslasena registreerimise number või maksuviitenumber ja pangakonto või virtuaalkonto number. Samuti tellimuse number või tehingu kordumatu number, kui need on olemas. Ja teenuse osutamise koht ja aeg.