Maksuteabevara

Filtreeri

  • Audio
  • Video
  • Lisad
Tutvustus

7.1.8.8. Elektrooniliselt osutatavad teenused ja elektroonilise side teenused teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale

Elektrooniliste teenuste ja elektroonilise side teenuste maksustamiseks lõpptarbija asukohas rakendatakse käibemaksuga maksustamise erikorda, mis tagab teenuste maksustamise lõpptarbija jaoks sarnaselt sõltumata müüja või teenuste osutamise asukohast. Nende teenuste ühiseks tunnuseks on nende osutamine elektrooniliste kanalite või kommunikatsioonivõrkude kaudu, raadio teel või elektromagnetiliste süsteemide abil. Neid teenuseid üheskoos nimetatakse ka digiteenusteks.

Käibemaksu tasumise korda, mis annab eri liikmesriikides tegutsevale müüjale võimalusel tasuda kõikides liikmesriikides tasumisele kuuluv käibemaks oma asukoha riigis, nimetatakse ühe akna süsteemiks. See nimetus tuleneb inglise keelsest nimetusest mini-one stop shop (MOSS maksustamise erikord). Kuni 2015. aastani rakendati seda ainult kolmandate riikide ettevõtjatele. Erikorra rakendamise kaudu olid ühendusevälisest riigist osutatavad digiteenused maksustatud sarnaselt kohalike ettevõtjate poolt osutatavate teenustega. 2015. aastast laiendati sama võimalust ka EL ettevõtjatele, kes osutasid digiteenuseid teistes liikmesriikides. 2021. aasta 1. juulist võeti kasutusele termin OSS (one -stop-shop) ja ühe akna süsteemi põhimõttel maksustamist laiendati lisaks:

  • kauba müügile teise liikmesriigi lõpptarbijale,
  • teenustele, mida osutatakse teise liikmesriigi lõpptarbijale ja millega seoses on teenuse osutajal käibemaksu tasumise kohustus teises liikmesriigis,
  • imporditava kauba müügile (vt täpsemalt ptk. 7.1.8.10)

OSS erikorra rakendamine vabastab müüja teises riigis tekkida võivast käibemaksukohustuslasena registreerimise kohustustest.

Näide

Eesti äriühing osutab digiteenuseid Prantsuse eraisikule. Teenuse osutaja on OSS erikorra alusel registreeritud. Teenus maksustatakse Prantsuse käibemaksuga. Müüja kannab tasumisele kuuluva Prantsuse käibemaksu Eesti maksu- ja tolliametile. Maksuametid suhtlevad omavahel nende summade edasise arvelduse osas.

OSS erikorra rakendamine on vabatahtlik. Erikorda võib soovi korral hakata kasutama kohe, kui alustatakse müüke teises liikmesriigis asuvatele tarbijatele. Käibemaksuseaduse kohaselt on lubatud tasuda käibemaksu Eestis seni, kuni teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale müüdavate digiteenuste käive ei ületa 10 000 eurot kalendriaastas. Kui 10 000 euro piirmäära ületamise järel OSS erikorra alusel registreerimise avaldust ei esitata, tuleb registreerida igas liikmesriigis, kus lõpptarbijast kliendid asuvad. 10 000 euro piirmäära hulka loetakse ainult müügid teises liikmesriigis asuvatele lõpptarbijatele. Kui digiteenuste kõrval müüakse veebikanalite kaudu ka kaupu teise liikmesriigi lõpptarbijatele, siis liidetakse nende tehingute summa 10 000 euro piirmäära arvestusse.

Deklaratsioon OSS erikorra alusel maksustatavate tehingute kohta esitatakse kvartali lõpule järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Samaks ajaks tuleb üle kanda tasumisele kuuluv maksusumma.

Kui tekib vajadus muuta varem deklareeritud andmeid, võib muudatusi teha kolme aasta jooksul. Kõik varasemate perioodide muudatused kajastatakse jooksva kvartali eest esitataval deklaratsioonil.

Telekommunikatsiooniteenused

Telekommunikatsiooniteenused on näiteks

  • laua- ja mobiiltelefoniteenused hääle, andmete ja videote ülekandmiseks, sh videokomponendiga telefoniteenused (videofoniteenused);
  • interneti kaudu osutatavad telefoniteenused, sh IP-kõne, kõnepost, kõne ootele panek, kõne edasisuunamine, helistaja kindlakstegemine, konverentskõne ja muud kõnehaldusteenused;
  • internetiühendus ja eravõrguühendused, mille kaudu pakutakse ainult kliendile ette nähtud telekommunikatsiooniühendust.
Ringäälinguteenused

Ringhäälinguteenused on audio- ja audiovisuaalteoseid sisaldavad teenused, nagu raadio- ja telesaated, mida edastatakse üldsusele saatekava alusel kommunikatsioonivõrkude kaudu meediateenuse esitaja poolt ja tema toimetusvastutuse all samaaegseks kuulamiseks või vaatamiseks.

Siia kuuluvad raadio- või televisioonivõrgu kaudu edastatavad raadio- ja televisioonisaated.

Elektrooniliselt osutatavad teenused

Elektrooniliselt osutatavaid teenuseid osutatakse interneti või muu arvutivõrgu kaudu. Nende teenuste laadist tingituna osutatakse neid peamiselt automaatselt ja minimaalse inimsekkumisega ja ilma infotehnoloogia neid abita osutada ei saaks.

Elektrooniliste teenuste loetelu on kirjeldatud kolmes õigusaktis, kusjuures e-teenuste ulatus ja sõnastus nendes ei kattu. Need õigusaktid on:

  • käibemaksuseaduse § 2 lõige 4,
  • Direktiivi 2006/112 lisa II
  • Nõukogu rakendusmääruse nr 282/2011 artikkel 7.

Õigusaktides toodud näitlikud loetelud elektrooniliselt osutatavate teenuste kohta ei ole lõplikud. See tähendab, et igal juhul tuleb hinnata teenuse sisu ja olemust.

Ostja staatus tehingus

Otsustamaks, kas OSS erikorda saab kohaldada ja millises riigis tekib käibemaksukohustus on digiteenuste osutamisel vaja kindlaks teha:

  • kas teenuseid osutatakse lõpptarbijale(st B2C-tingimustel) ja;
  • kus on kliendi asukoht.

Nõukogu rakendusmääruses 282/2011 on juhised, mis aitavad kindlaks teha ostja maksustaatuse ja teenuse tarbimise riigi.

Kui ostja esitab oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, toimub tehing kahe ettevõtja vahel ja siis erikord ei kohaldu. Kui teenuse osutaja tõendab, et klient ei ole talle oma käibemaksukohustuslasena registreerimise numbrit esitanud ja tal ei ole vastupidiseid andmeid, on tal õigus eeldada, et tegemist on käibemaksukohustuslasena registreerimata isikuga ja OSS erikorra rakendamine on võimalik.

Kui füüsilisest isikust klient ei ole maksukohustuslane, siis loetakse tema asukohaks peamine elukoht.

Tavatelefoniühenduse kaudu osutatavate digiteenuste puhul eeldatakse, et see on kliendi asukoht. Mobiilside võrgu kaudu osutatavate digiteenuste puhul eeldatakse, et kliendi asukoht on SIM kaardi väljastanud riik ja dekoodri (või muu sarnase seadme või vaatamiskaardi) abil osutatavate teenuste puhul eeldatakse, et kliendi asukoht on seadme või vaatamiskaardi saatmise asukoht.

Muudel juhtudel peaks ostja asukoha määramine toimuma järgmiste tõendite põhjal, eeldusel et need ei ole vasturääkivad ja vähemalt kaks asjaolu annavad sama tulemi:

  • kliendi arve aadress;
  • kliendi kasutatava seadme IP-aadress või geograafiline asukoht määratuna mis tahes meetodil;
  • pangaandmed, mida on kasutatud näiteks makse tegemiseks;
  • rahvusvahelise mobiiliabonendi identifitseerimiskoodi (IMSI) riigi mobiiltelefoni suunakood (MCC), mis on salvestatud kliendi kasutataval SIM-kaardil;
  • kliendi lauatelefoniühenduse asukoht, mille kaudu teenuseid osutatakse;
  • muu ärilisest seisukohast oluline teave.

Erandina, kui teenuseid osutatakse taksofonis, telefonikabiinis, WiFi alal, internetikohvikus, restoranis või hotelli vastuvõtualal, kus teenuse osutamiseks on vajalik saaja füüsiline kohalolek, loetakse see teenuse tegelikuks kasutamise ja tarbimise kohaks/riigiks (ehk kliendi asukohaks), kus toimub ka maksustamine. Seega on näiteks Eesti hotelli vastuvõtualas inglasele osutatavad tasulised digiteenused maksustatavad Eesti käibemaksuga.

Teenuste osutamisel EL-ist väljapoole on ostja asukoha määramine olulisem kliendi staatusest, sest teenus maksustatakse nullmääraga nii B2B kui B2C klientide puhul. Nullmäära kohaldub B2C tingimustel teenuste osutamisel EL-ist väljapoole KMS-i § 10 lõike 5 punktide 7 ja 8 alusel.​​