Töötervishoid ja -ohutus | Äripäeva teabevara

Töötervishoid ja -ohutus

Teabevarad

Valdkonna uudis

Tööinspektsiooni infoliinile helistatakse väga palju töökiusu murede pärast, ütles inspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. Paraku jõuavad töövaidluskomisjoni ette ikka vaid üksikud töökiusu juhtumid.

Miidla-Vanatalu sõnul kasutavad inimesed töökiusu korral töövaidluskomisjoni võimalust väga vähe, tihtipeale ei juleta probleemidest avalikult rääkida ega vaidlusi pidada. Miidla-Vanatalu sõnul oleks aga töövaidluskomisjon väga hea koht, kus töökiusu olukorrad lahendada.

Eelmisel aastal jõudis vaid ühel korral töövaidluskomisjoni ette töökiusu teemaline vaidlus. Selles vaidluses mõistis töövaidluskomisjon töötajale välja ka hüvitised.

Koroonapandeemia on tööinspektsioonile palju tööd juurde toonud, kõige rohkem küsitakse nõu töölepingute lõpetamiste, viiruse levikuga seotud ohutusnõuete ja vaktsineerimise kohta. Miidla-Vanatalu sõnul helistati tööinspektsiooni infotelefonile kriisi alguses umbes 5000 korda nädalas. „Tänaseks on see arv natukene langenud, kuid mitte kriisieelsele tasemele,“ ütles ta.

Allikas: Äripaev (17.04.21)

Foto: Andras Kralla

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Saates „Teabevara tund“ (ptk 17.28.) räägivad töötervishoiu ja -ohutuse teabevara peatoimetaja Veronika Kaidis ning BM Certification Estonia OÜ tegevjuht Ülo Roop töökeskkonna sertifitseerimisest. Sertifitseerimine tähendab seda, et auditi edukal läbimisel väljastatakse sertifikaat, ehk ettevõtte protseduurid vastavad teatud standarditele. Oluline on ka see, et töötajad oleksid protsessidesse kaasatud ning teadvustaksid töötingimuste paranemist.

Teabevara uuendus

Uue audiosisuna saab peagi kuulata saadet „Teabevara tund“, kus töötervishoiu ja -ohutuse teabevara peatoimetaja Veronika Kaidis ning BM Certification Estonia OÜ tegevjuht Ülo Roop räägivad töökeskkonna sertifitseerimisest.

Valdkonna uudis

Päästeamet ja Tööinspektsioon viisid ettevõtetes läbi ühise reidi, mille käigus tuvastati kõige enam rikkumisi kemikaalide hoiukohtade ja ohutuskaartide osas, aga lisandus teisigi puudujääke.

Ajavahemikul 15.02–12.03.2021 viisid Päästeamet ja Tööinspektsioon läbi ühise reidi, et kontrollida üle kogu Eesti asutusi, mis käitlevad ohtlikke kemikaale väikeses koguses. Päästeamet külastas 54 asutust, millest 41 tuvastati puudused, ehk korras oli vaid 24% (13 asutust).

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna juhataja Tagne Tähe tõdeb: „Üheski asutuses, mida kontrolliti, ei ületatud kemikaalide ohtlikkuse alammäära. Paraku esines kõige rohkem puudusi kemikaalide hoiukohtade puhul – 28 asutuses oli hoiukoha märgistuses nõuetele mittevastavusi ning lisaks esines 28 asutuses probleeme hoiukoha endaga.“

Samuti osutusid probleemkohtadeks ohutuskaardid, evakuatsioonivalgustus, -teed ja -sulused, lekke korral tegutsemiseks vajalikud vahendid. Tuleohutuse seaduse alusel tuvastati ka muid rikkumisi.

Allikas: ehitusuudised.ee

Kemikaaliohutusest saab lugeda teabevara peatükist 11.

 

Teabevara uuendus

1. märtsil jõustunud tuleohutuse seaduse muudatuste kohaselt peavad suuremate tööstus- ja tootmishoonete (pindalaga üle 1000 m²) ning büroohoonete (pindalaga üle 750 m²) valdajad või omanikud tegema iga kolme aasta tagant tuleohutusülevaatuse ning esitama selle päästeametile.

Vaadake uut videopeatükki 17.28.

Foto: Pixabay

 

Valdkonna uudis

1. märtsist tuleb töökeskkonna riskianalüüsid esitada Tööinspektsioonile elektroonselt. Kui ettevõttel on riskianalüüs koostatud, tuleb siseneda Tööelu infosüsteemi iseteeninduskeskkonda (TEIS) iseteenindus.ti.ee ning see üles laadida. Kui ettevõttel riskianalüüsi veel ei ole, tuleks see esimesel võimalusel koostada, plaanida tegevuskava riskide vältimiseks, teavitada töötajaid riskianalüüsist ja vajadusel seda uuendada.

Kevade jooksul on valmimas TEIS-is töövahend töökeskkonna riskide hindamiseks. Töövahendis on välja toodud erinevad ohutegurid ning abinõud konkreetse ohu vältimiseks ja vähendamiseks, alustades üldistest probleemkohtadest töökeskkonnas ning jätkudes tegevusalapõhiste ohtudega. Riskide hindamise töövahend aitab paremini mõista võimalikke ohte töökeskkonnas ning julgustab looma ettevõttes ohutuid ja tervislikke töötingimusi.

Kuna töövahend on veel loomisel, tuleb varuda veidi kannatust, enne kui seda kasutada saab. Seni tuleks kasutada 1. märtsist avanevat võimalust laadida riskianalüüs TEIS-i. Riskianalüüsid peavad olema üles laetud või TEIS-is koostatud hiljemalt 1. septembriks 2021. Riskianalüüsi sisu ja kvaliteeti kontrollitakse siis, kui ettevõte satub Tööinspektsiooni järelevalve valimisse.

Allikas: personaliuudised.ee

Foto: Pixabay

 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riiigikogu võttis vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

  • Võeti vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Vastavalt 1. märtsi seadusemuudatustele on täiendatud järgmised peatükid.

Seni said töötajad valida endi hulgast esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ja tema volitused kehtisid kuni 4 aastat, kuid nüüdsest ei ole volituste tähtaeg piiratud enam nelja aastaga. Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivuse aeg otsustatakse töötajate üldkoosolekul, kus töökeskkonnavolinik valitakse. Pärast selle aja möödumist korraldab tööandja uued valimised (ptk 3.2. Töökeskkonnavolinik). Tööandja määratud esindajate volituste aja otsustab tööandja. Nii nagu töökeskkonnavolinike valimisel, tuleb ka töökeskkonnanõukogu liikmete valimisel määrata nende volituste kehtimise aeg (ptk 3.3.1. Töökeskkonnanõukogu moodustamine). 

Ohutusjuhendid tuleb koostada tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta üksnes riskianalüüsi alusel. Tööandja ohutusjuhendite originaaleksemplare on vajalik säilitada, et vajadusel oleks olemas tõendusmaterjal selle kohta, millised juhised töötajale anti oma töö ohutult teostamiseks. Juhendeid võib säilitada nii paberkandjal kui elektroonselt. (ptk 6.4. Ohutusjuhend; ptk 6.4.2. Sissejuhatav töötervishoiu- ja ohutusjuhend).

Uues audiopeatükis 17.29. räägib advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaat Katrin Paulus töökiusust ja ebavõrdsest kohtlemisest.

Valdkonna uudis

1. märtsil jõustuvad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused. Ühe olulise muudatusena lisandub tööandjale uusi kohustusi olukorras, kus teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos tööandja töötajatega.

Tööandja kohustused suurenevad seoses füüsilisest isikust teenuseosutajaga
Kui teenust osutav füüsiline isik töötab töökohal koos teise ettevõtja töötajatega, peab nende töötajate tööandja teavitama teenust osutavat füüsilist isikut töökohal esinevatest ohtudest ja juhendama, kuidas neist hoiduda. Lisaks peab tööandja teavitama teenuseosutajat päästetööde ja esmaabi korraldusest. Seni oli tööandjal selline kohustus vaid juhul, kui teenuseosutaja on füüsilisest isikust ettevõtja.

Iga töövahendi kohta ei pea koostama ohutusjuhendit

1. märtsist peab tööandja koostama ohutusjuhendi tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta üksnes riskianalüüsi alusel. See tähendab, et kui töövahendiga ei kaasne märkimisväärset riski ja seda riski ei ole välja toodud riskianalüüsis, siis ei pea tööandja ohutusjuhendit koostama.

Töökeskkonnavoliniku volituse tähtaeg muutub paindlikumaks
Seni said töötajad valida enda hulgast esindaja töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning tema volitused kehtisid kuni 4 aastat. Töökeskkonnavoliniku volituste tähtaeg muutub paindlikumaks. See tähendab, et alates 1. märtsist ei ole volituste tähtaeg piiratud enam nelja aastaga ehk töötajad võivad valida endale esindaja ka näiteks viieks või kuueks aastaks.

Sama muudatus jõustub ka seoses töökeskkonnanõukogu liikmete volitustega. Kui seni kehtinud seaduse kohaselt kehtisid liikmete volitused kuni neli aastat, siis nüüd saavad töötjad ja tööandja ise vabalt otsustada, kui kaua liikmete volitused kehtivad.

 

Allikas: Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, koda.ee

Vaata lisaks: riigiteataja.ee

Lehed