Töötervishoid ja -ohutus

Teabevarad

Teabevara uuendus

2019. aasta algusest kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatus ei rõhuta enam spetsialisti ülesannete täitja teadmiste omandamise viise – ta ei pea enam olema töökeskkonnaõpetust saanud spetsialist. Seaduse uues redaktsioonis peetakse oluliseks, et töökeskkonnaspetsialist oleks töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega. Kehtetuks muutus ka nõue, et töökeskkonnaspetsialist peab läbima täiendõppe koolitusasutuses mitte harvem kui kord viie aasta jooksul. Lähemalt teabevara peatükis 3.1.

Kuulake ka teabevara audiopeatükki (17.1.), kus räägitakse ladude ja tõstukite ohutusest.

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara peatükk 17 alt leiate edaspidi videoid ja helifaile tööohutuse aktuaalsetel teemadel. 

Saates Teabevara tund (ptk 17.1.) saab kuulda ladude ja tõstukite ohutusest ning sellest, milliseid uusi lahendusi praegu ja tulevikus kasutatakse. Neil teemadel jagab kogemusi logistika ja ekspordi teabevara peatoimetaja ja Willenbrock Baltic OÜ ohutustoodete projektijuht Fred Märtsoo.

 

Teabevara uuendus

Töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisel on inspektoril õigus alustada ka väärteomenetlust, kuid see on pigem erand. Kui tegemist on tööõnnetuse või kutsehaigestumise varjamise või uurimata jätmisega, samuti kirjaliku raporti koostamata jätmise või muude tööõnnetuse või kutsehaigestumise registreerimise või uurimise nõuete rikkumisega, on maksimaalsed trahvimäärad alates 2019. aasta 1. jaanuarist füüsilisele isikule 1200 eurot ja juriidilisele isikule 32 000 eurot.

Lähemalt peatükis 1.2.6.

Teabevara uuendus

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse uus redaktsioon toob kaasa lisaks seaduse muudatustele muutused ka kõnealuse seaduse alusel kehtestatud määrustes. Nagu juba septembri täienduse kokkuvõttes kirjutasime, siis paljud nõuded, mis olid varem sõnastatud erinevate määruste nõuetena, kantakse nüüd Töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse.

Detsembri täienduses alustasime peatükkide ülevaatamist ja muutmist (ptk 1.1., ptk 1.1.1.), et materjal võimalikult kiiresti muutustega kooskõlla viia. Edaspidi lähevad muutmisele väga paljud teabevara peatükid, kus räägime töötajate tervisekontrollist, töökeskkonna struktuuridest, töötajate juhendamisest, esmaabist jne. Seega loodame teie mõistvale suhtumisele, kui avastate, et teid huvitav peatükk on hetkel veel uuendamata – püüame olla nii tõhusad kui võimalik. 

Peatükis 1.3. audiorubriigis saate kuulata, mis on muutunud 1. jaanuarist 2019 töötervishoiu seaduses.

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töötervishoiu ja tööohutuse seadus § 13¹ kohustab tööandjat korraldama töötajatele tervisekontrolli juhul, kui töötajate tervist võib riskide hindamise põhjal mõjutada töökeskkonna ohutegur või töö laad. Samas on toodud ka ohutegurite loetelu, mis on tervisekontrolli korraldamise aluseks. Lõige 2 lisab veel, et sõltumata riskide hindamise tulemustest korraldab tööandja tervisekontrolli öötöötajale ning töötajale, kes puutub kokku plii ja selle ühenditega ning asbestitolmuga. Lugege lähemalt teabevara peatükist 1.1.

Tutvuge ka teabevara audiorubriigiga – peatükis 1.3. saate kuulata, mis muutub 1. jaanuarist 2019 töötervishoiu seaduses.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara uus peatükk 4.9.1. sisaldab kokkuvõtet Aiand OÜ töökeskkonna riskianalüüsist ja näidist tegevuskava koostamiseks.

Esmalt tuleb ohutegurid järjestada nende tõsiduse järgi – suurema riskihindega ohuteguritega peaks tegelema esmajärjekorras, et siis liikuda madalama riskihindega ohutegurite juurde. Kui peamised probleemid on gruppidena välja toodud, on vaja läbi mõelda, missugused tegevused kõige paremini aitavad ohutegurite mõju vähendada, et saavutada kas riskide elimineerimine töökeskkonnast või nende vähendamine. 

Kuulake ka teabevara audiorubriiki (ptk 16.1.) – saates „Eetris on Ehitusuudised” selgitab Rein Reisberg, kuidas tagada turvalisust ehitusplatsidel. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed