Töösuhted | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Sel kuul tasub pilk heita peatükki 4.6, kus advokaadibüroo Lextal vandeadvokaat ja partner Kristi Sild on täiendanud tööandja vastutuse infot kokkulepitud kohustuste rikkumise korral. 

Tööandja vastutus töötaja ees töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumise korral tuleneb nii töölepingu seadusest (TLS) kui ka võlaõigusseadusest (VÕS), samuti soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise seadusest. Kui tööandja rikub kokkulepitud kohustusi, võib töötaja kasutada eraldi või koos kõiki õiguskaitse­vahendeid, mida saab ühel ajal kasutada.

Mida tööandja võib nõuda, mida arvestatakse hüvitise suuruse kindlaksmääramisel, mis juhtub siis, kui on rikutud isikuandmete töötlemise nõudeid - sellest kõigest juba peatükis 4.6

Teabevara uuendus

Juulis käsitleme põhjalikult tööandja vastutuse teemat töölepingus kokkulepitud kohustuste rikkumise korral. Augustis on fookuses avalik teenistus. 

 

 

 

 


 

 

Teabevara uuendus

Täiendasime ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse peatükki 8.6 teate vormiga töökeskkonnaspetsialisti määramise kohta. Teate aluseks on töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 16, kus on sätestatud, et tööandja teavitab määratud töökeskkonnaspetsialistist Tööinspektsiooni kirjalikult või Tööinspektsiooni kliendiportaali kaudu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kümne päeva jooksul määramisest arvates, esitades tema ees- ja perekonnanime, ametikoha ning kontaktandmed.

Teate vormi leiate uuest peatükis 8.6.1

Valdkonna uudis

Tööandjate hinnangul on kaugtöö suurendanud töötajate rahulolu ja motivatsiooni ning 68% tööandjatest plaanib jätkata kaugtöö kasutamist ka edaspidi, selgus värskest Palgainfo Agentuuri ja CV Keskuse tööandjate küsitluse tulemustest. Vaatamata kodukontorites töötamise laiemale levikule näeb vaid 4% tööandjatest vajadust lähiajal kontoripinda vähendada.

Suurem osa küsitluses osalenud tööandjatest (77%) oli viimaste kuude jooksul pakkunud töötajatele võimalust kodus töötada. Mitmed organisatsioonid on just tervisekriisi mõjul kaugtööd rohkem kasutama hakanud – enne kriisi ei tehtud kaugtööd üldse üle kolmandikus (39%) organisatsioonides ja pea sama paljudes (38%) tehti seda erandjuhtudel. Kaugtöö oli loomulik töökorralduse osa vaid viiendikus (21%) organisatsioonides.

Piirangute ajal andis enamik tööandjatest (76%) töötajatele võimaluse valida, kas nad töötavad kodus või kontoris, 13% lubas kontorisse tööle minna vaid erandjuhtudel ja 4% vastanutel oli kontor suletud. Mitmes organisatsioonis kasutati kontorit graafiku järgi, et tagada töötajate hajutatus.

 

Kuigi enamik (68%) tööandjatest plaanib kaugtöö võimalust ka edaspidi pakkuda, mõjutab see kontoripinna suurust vähe – vaid 4% organisatsioonidest plaanib sel aastal kontoripinda vähendada.

 

Kodus töötamise riske töötajate tervisele on põhjalikult hinnanud vähesed tööandjad

Kodus töötamisega seotud riske töötajate tervisele ei ole hinnanud suurem osa (61%) tööandjatest, põhjalikult on terviseriske hinnanud vaid 16% tööandjatest. Pooled (50%) tööandjad ei pea kodus töötajate puhul tööaja arvestust. Vaatamata sellele on enamik tööandjaid siiski töötajate terviseriskide maandamisega mingil määral tegelenud, näiteks rääkinud sellest teemast töötajatega, pööranud rohkem tähelepanu suhtlemisele ning mõned on aidanud ka kodukontorit ergonoomiliste töövahenditega sisustada.

„Tööandjal on üsna keeruline hinnata kodust töökeskkonda ilma töötaja privaatsust riivamata,“ kommenteeris uuringu tulemusi Palgainfo Agentuuri juht Kadri Seeder. „Kindlasti on oluline, et töötajad teaksid ja ka järgiksid tööohutuse reegleid, kuid koduses keskkonnas võiks vastutus olla tööandja ja töötaja vahel jagatud. Kaugtöö puhul oleks mõistlik anda töötajatele suurem iseseisvus ja vastutus oma tööaja ja -koha korraldamisel, seda aga kahjuks praegune töösuhete raamistik hästi ei võimalda,“ selgitas Seeder.

 

Ka ligi pooled (47%) küsitluses osalenud tööandjad leidsid, et kodus töötamisel võiks vastutus töökeskkonna ohutuse eest olla tööandja ja töötaja vahel jagatud, 46% arvas, et see võiks olla töötaja vastutus.

Kaugtöö on suurendanud töötajate rahulolu ja motiveeritust

CVKeskus.ee turundusjuht Henry Auväärt tõi uuringu tulemustest esile, et tööandjate hinnangul on kaugtöö võimaldamine parandanud töötajate rahulolu ja motiveeritust ning ka töö tulemuslikkust. „Teisalt on aga paindlik töökorraldus raskendanud info liikumist ja koostööd organisatsioonides.“

„Hinnangud kaugtöö mõjudele sõltuvad paljuski sellest, kas tööandjal oli varasem kaugtöö kasutamise kogemus – organisatsioonides, kus varem oldi kaugtöö kasutamisega harjunud, saadi muudatustega töökorralduses paremini hakkama ning hinnati ka kaugtöö kasutamise mõjusid positiivsemalt,“ lisas Auväärt.

Pärast tervisekriisi plaanib kaugtöö võimalust töötajatele edasi pakkuda kaks kolmandikku (68%) organisatsioonidest. Iga neljas tööandja (24%) oli seisukohal, et nemad pigem ei jätka kaugtöö kasutamist.

Allikas: personaliuudised.ee

Kaugtöö teemal leiate infot teabevara peatükkidest 3.10.4 Kaugtöö, 3.10.4.1 Kaugtöö kokkuleppe näidis ja 3.10.4.2 Agreement on remote work

 

  

Teabevara uuendus

Juuni videopeatükis 2.1 on teil teabevara kasutajana võimalus osa saada Gaabriel Tavitsa tööõiguse veebiseminarist, kus on päevakorras kõige teravamad tööõiguse ja töösuhete valupunktid. Seminaril selgitab Gaabriel Tavits põhjalikult muu hulgas seda, mida saavad tööandjad töösuhete jätkamiseks kriisiolukorras ette võtta ja toob rohkelt näiteid viimase aja kohtupraktikast.

Teemad

  • Töölepingu tingimused – mida arvestada, kui lepitakse kokku kaugtöö tegemine? Kuidas töölepingu tingimusi formuleerida?
  • Tööaja arvestamine – kuidas jagada tööaega ja puhkeaega?
  • Töötervishoid ja tööohutus – kuidas jagada vastutust kodukontoris töötamise ajal töötaja ja tööandja vahel? Muudatused alates 1. märtsist 2021.
Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Aprillis rääkisime uuendatud peatükis 4.4.2.1 töötasu alandamisest. Selles on muu hulgas juttu, millised täiendavad tingimused peavad olema täidetud ja kuidas täpsemalt töötasu alandamist teostada.

Sama teema jätkuks on uues peatükis 4.4.2.2 nüüd Teie käsutuses avalduse näidis töötasu alandamiseks, kuhu on lisatud ka avalduse vormistamist hõlbustavad kommentaarid. Sama vormi saate alla laadida ja kohe kasutada.

Kogumispensionite info osas tuli seekord appi KPMG maksunõustaja Einar Rosin ja täielikult on uuenenud peatükk 7.8.10. Teise samba vabatahtlikuks muutumisega võib 2021. aastast pensioni kogumist jätkata pensionifondide asemel ka pensioni investeerimiskontol, sellest lähemalt peatükis.

Teabevara uuendus

Vaadake uut veebiseminari peatükis 2.1! Finantsaruannete lugemise oskus on tarvilik igale juhtkonna liikmele, sealhulgas näiteks ka personalijuhile. Seminaril uurime konkreetse ettevõtte majandusaasta aruannet personalitöötaja pilguga.

Otsime vastuseid küsimustele:

  • kuidas sellel ettevõtte üldiselt läheb,
  • kui palju investeeritakse inimestesse ja kas võiks rohkem,
  • milline mõju oleks sellistel otsustel kasumile.
  • Lisaks arvutame tööjõu voolavuse hinda, mis on üheks võimalikuks personaliprojektide tasuvuse mõõdikuks.

Pärast seminari peaks igal vaatajal olema piisavalt teadmisi, et teha sarnaseid järeldusi oma ettevõtte kohta. Veebiseminari viib läbi PARE juhatuse esimees ja Välisministeeriumi personaliosakonna direktor Maria Kütt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töösuhete teabevara uuendatud peatükis 4.4.2.1 räägime töötasu alandamisest.

Kohustuse rikkumise korral sätestab võlaõigusseadus ühe õiguskaitsevahendina hinna alandamise. Samatähenduslik õiguskaitsevahend on töölepingu seaduse § 73, mis siiski sätestab erinevused võlaõigusseadusest. Töölepingu seaduse § 73 lõige 1 lubab töötasu alandada ainult juhul, kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Kui juhis on ebaselge või ei puuduta otseselt töö tulemust, ei saa töötasu alandamist õiguskaitsevahendina kasutada. 

Millised täiendavad tingimused peavad olema täidetud ja kuidas täpsemalt töötasu alandamist teostada, sellest juba kõnealuses peatükis 4.4.2.1

Lehed