Töösuhted | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 2.13 räägime tööjõust ja koolitamisest. Tootmisettevõtte AQ Trafotek ASi tootmistöötajad läbisid hiljuti digioskuste koolituse „DigiABC“. Ettevõtte personalijuht Helen Neeve räägib, miks ettevõte oma töötajaid koolitusele saatis ja kuidas see töötajaid mõjutas. Veel juhib Neeve tähelepanu, et kui me piirame lihtsama töö tegijate tulekut Eestisse, siis kas soovime, et eestlased jääksidki lihtsaid töid tegema? Lihtsamatest töödest pole tema sõnul aga pääsu.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Maksuvõla kasvavad intressid jäävad endist juhatuse liiget kummitama
  • Lähitulevikus muutub kaupade müügiga seonduv regulatsioon
  • Sportlastest töötajate sotsiaalsed garantiid ja maksud

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Räägime olukorrast, kus tööandja ei luba töötajat mingil põhjusel tööle või kus töötaja ei asu tööle. Samuti tuleb juttu sellest, millisel puhul võib töölepingut pidada tühiseks ja miks võib näiteks juhtuda, et isegi eksimuse või pettuse tõttu pole võimalik töölepingut tühistada. 

Töölepingu sõlmimisega võtavad nii tööandja kui ka töötaja endale kohustuse töölepingut täita. Tööandja peab töötaja tööle lubama ning töötaja peab tööle ilmuma. TLS ei sätesta  otseselt tööandja vastutust tööle mittelubamise eest. Küll aga saab töötaja asjaomased nõuded esitada võlaõigusseaduse § 101 alusel, milles on ette nähtud õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise korral. Mida töötaja võib nõuda ja millisel puhul on nõude esitamise õigus tööandjal, saate teada värskest peatükist 3.7.1

Töölepingu tühistamise aspektidest kõneleme peatükis 3.7.2. Töölepingu tühisuse tuvastamisel ja tühis­tamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduses sätes­tatud tehingu tühisuse ja tühistamise regulatsioonist ning arvestada TLS-is § 13 ja § 14 sätestatud töölepingute tühistamise erisusi. 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 2.12 räägib Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar teiste riikide näitel, millist mõju võib välistööjõud avaldada Eesti tööturule. 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

 

  • Uuendati rahvusvaheliste sanktsioonide seadmise regulatsiooni
  • Riigikohus seletas kinkelepingute staatust täitemenetluses
  • Riigikohus selgitas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööõnnetuse hüvitise saamiseks toimingute tegemist

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Oktoobri värsketes peatükkides käsitleme töölepingu sõlmimise teemat ja peatükina on ilmunud ka lihtne töölepingu näidis. 

TLS ei sätesta loetelu töölepingu sõlmimiseks nõutavatest dokumentidest. Tööandja peab dokumentide küsimisel lähtuma samadest põhimõtetest kui tööle soovijalt või tulevaselt töötajalt muude andmete küsimisel (TLS § 11 ja VÕS § 14). See tähendab, et nõuda võib ainult selliseid dokumente, mille vastu on tööandjal õigustatud ja äratuntavalt oluline huvi ehk mis on otseselt vajalikud töölepingu täitmisel. Milliseid dokumente võib tööandja nõuda ja kuidas on nüüdseks lood tööraamatuga, vaadake värskest peatükist 3.5

Töölepingu vormistamisest leiate kogu info peatükist 3.6 ja ühe töölepingu näidise uuest peatükist 3.6.1.  TLS-i § 4 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseadust. See tähendab, et ka töölepingu sõlmimisel ja vormistamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud põhimõtetest. 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 2.11 räägime renditööjõu maksustamise probleemidest. Rahandusministeerium käis lahendusena välja idee, et kui renditööjõudu vahendav firma jätab maksud maksmata, saab maksuhaldur järgmise sammuna pöörduda tööjõudu kasutanud ettevõtte poole. Sellise lähenemisega pole aga üldse nõus tööandjad. Arutame, kuidas olukorda lahendada ja kes peab renditööjõu kasutamisel maksude laekumise eest vastutama. Kõnelevad tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron ning rahandusministri nõunik Lasse Lehis.

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Valdkonna uudis

Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas hüvitatakse tööandjatele osalise või puuduva töövõimega töötaja (sh töövõimetuspensionäri) ja alaealise töötaja puhkusetasu.

Siiani hüvitas sotsiaalkindlustusamet tööandjale igas kalendriaastas töölepinguseaduse järgi ette nähtud 35 kalendripäevasest põhipuhkusest seitsme kalendripäeva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal töötaja tööle asus või millal tuvastati tal osaline või puuduv töövõime.

Alates 1. oktoobrist 2019 hüvitatakse aga tööandjatele puhkusetasu tööle asumise ja töösuhte lõpetamise kalendriaastal võrdeliselt töötatud ajaga. Seega, kui töötaja ei ole töötanud terve kalendriaasta jooksul, peab tööandja kalendriaasta lõpus lähtuma puhkuse jäägi arvutamisel proportsionaalselt töötatud ajast.

Lisaks jõustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale puhkepäevade tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusetasu töötajale hüvitama. Riik hüvitab omakorda selle tööandjale.

Lisaks osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamist. Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kirjutas: Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

Uudis on refereeritud Tööandjate Keskliidu kodulehelt

Lehed