Töösuhted | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Oktoobri värsketes peatükkides käsitleme töölepingu sõlmimise teemat ja peatükina on ilmunud ka lihtne töölepingu näidis. 

TLS ei sätesta loetelu töölepingu sõlmimiseks nõutavatest dokumentidest. Tööandja peab dokumentide küsimisel lähtuma samadest põhimõtetest kui tööle soovijalt või tulevaselt töötajalt muude andmete küsimisel (TLS § 11 ja VÕS § 14). See tähendab, et nõuda võib ainult selliseid dokumente, mille vastu on tööandjal õigustatud ja äratuntavalt oluline huvi ehk mis on otseselt vajalikud töölepingu täitmisel. Milliseid dokumente võib tööandja nõuda ja kuidas on nüüdseks lood tööraamatuga, vaadake värskest peatükist 3.5

Töölepingu vormistamisest leiate kogu info peatükist 3.6 ja ühe töölepingu näidise uuest peatükist 3.6.1.  TLS-i § 4 kohaselt kohaldatakse töölepingu sõlmimisele võlaõigusseadust. See tähendab, et ka töölepingu sõlmimisel ja vormistamisel tuleb lähtuda võlaõigusseaduses sätestatud põhimõtetest. 

 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 2.11 räägime renditööjõu maksustamise probleemidest. Rahandusministeerium käis lahendusena välja idee, et kui renditööjõudu vahendav firma jätab maksud maksmata, saab maksuhaldur järgmise sammuna pöörduda tööjõudu kasutanud ettevõtte poole. Sellise lähenemisega pole aga üldse nõus tööandjad. Arutame, kuidas olukorda lahendada ja kes peab renditööjõu kasutamisel maksude laekumise eest vastutama. Kõnelevad tööandjate keskliidu analüütik-nõunik Raul Aron ning rahandusministri nõunik Lasse Lehis.

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Valdkonna uudis

Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas hüvitatakse tööandjatele osalise või puuduva töövõimega töötaja (sh töövõimetuspensionäri) ja alaealise töötaja puhkusetasu.

Siiani hüvitas sotsiaalkindlustusamet tööandjale igas kalendriaastas töölepinguseaduse järgi ette nähtud 35 kalendripäevasest põhipuhkusest seitsme kalendripäeva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal töötaja tööle asus või millal tuvastati tal osaline või puuduv töövõime.

Alates 1. oktoobrist 2019 hüvitatakse aga tööandjatele puhkusetasu tööle asumise ja töösuhte lõpetamise kalendriaastal võrdeliselt töötatud ajaga. Seega, kui töötaja ei ole töötanud terve kalendriaasta jooksul, peab tööandja kalendriaasta lõpus lähtuma puhkuse jäägi arvutamisel proportsionaalselt töötatud ajast.

Lisaks jõustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale puhkepäevade tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusetasu töötajale hüvitama. Riik hüvitab omakorda selle tööandjale.

Lisaks osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamist. Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kirjutas: Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

Uudis on refereeritud Tööandjate Keskliidu kodulehelt

Teabevara uuendus

Peale palga maksmisel tekkivatele maksu kinni­pidamis-, tasumis- ja deklareerimiskohustuste, tuleb tööandjal arvestada ka maksukohustusega töötajatele antavatelt erisoodustustelt, millele töösuhete teabevara sel kuul keskendubki. 

Erisoodustus on igasugune kaup, teenus, loonustasu­ või rahaliselt hinnatav soodustus, mis antakse töötajale seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juht- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega (TuMS § 48 lg 4). Tähtis on, et antav hüve oleks seotud töösuhtega. Teisalt ei ole oluline, et kas hüve antakse kehtiva töösuhtega või mitte. Erisoodustus on n-ö mitterahaline palk. Erinevalt rahas makstud palgast on erisoodustuste puhul maksutehnilistel põhjustel maksumaksja üksnes tööandja ning töötajal erisoodustustelt täiendavalt maksu tasuda ei tule. Värskes erisoodustuse mõistet käsitlevas peatükis 7.9.1 on eraldi välja toodud ka mõned riigikohtu selleteemalised otsused. 

Peatükist 7.9.2 leiate nõu erisoodustuse arvutamise ja deklareerimise kohta. Maksukohustuse arvutamisel tuleb kindlaks määrata erisoodustuse andmise aeg, sest sellest sõltub erisoodustuselt arvutatavate maksusummade tasumise ja deklareerimise aeg. Erisoodustuste maksustamisperiood on kalendrikuu ja seega tuleb erisoodustused deklareerida igal kuul.

Uues audiopeatükis 2.10 kõneleb tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu, milliste probleemide üle töötajad ja tööandjad enim tülli lähevad, kuidas probleeme lahendada ja milliste muredega on tööinspektsiooni poole pöördunud tööandjad ise.

 

 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Missugustel juhtudel on tegemist ettevõtte üleminekuga?
  • Kuidas toimub Ühendkuningriigi isikutega seotud käibe maksustamine pärast Brexitit?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Teabevara oma raadiosaade „Teabevara tund” on olnud Äripäeva raadio eetris peagi juba aasta. Alates septembrist on „Teabevara tund” kavas uuel ajal, kaks korda kuus neljapäeviti kl 15.00. Järgmises saates 5. septembril kõneleb maksuteabevara koostööpartner Einar Rosin KPMGst pensionireformist. 

Juba eetris olnud saateid saate järelkuulata siin.

Teabevara uuendus

Augustis käsitleme veel palgatuluga seotud maksekohustusi ja seekord on fookuses mitteresidendist tööandja sotsiaalmakstöötuskindlustusmakse ja kogumispension.  

Kogumispensioni teemal on praegu puhumas võimalike muutuste tuuled, aga endiselt koosneb Eesti pensionisüsteem nn kolmest sambast. Esimese samba puhul makstakse praeguste töötajate palgalt tasutud sotsiaalmaks välja praegustele pensionäridele. Teine sammas moodustub isiklikust kohustuslikust kogumispensioni maksest, st kindlustatu palgast peetakse kinni kogumispensioni makse, millele lisandub riigi poolt kogumispensioni makse sotsiaalmaksu arvel. Täpsemalt juba peatükis 7.8.10

Töötuskindlustuse osas ei ole muutusi teadaolevalt plaanis, töötuskindlustusmaksete määrad on seaduses sätestatud ülem- ja alammäärana (TKindlS § 41). Täpsed makse­määrad kehtestab Vabariigi Valitsus vastava määrusega. Lähemalt peatükis 7.8.9

Uues audiopeatükis 2.9 on jutuks välismaalaste palkamine. 

Teabevara uuendus

Palgatuluna maksustatakse kõik töö tegemise eest makstavad tasud. Peale palgatulu maksustatakse erisoodustusena ka kõik mitterahalisel kujul saadud hüved ja tasud. Palgatuluga seotud maksukohustuste kohta leiate värskeimat teavet äsja ilmunud peatükist 7.8 ja selle alapeatükkidest, mis on uuendatud koostöös audiitorkontrolli- ja konsultatsioonifirma KPMG Baltics maksunõustajatega. Lähemalt järgmistel teemadel:

Uues audiopeatükis 2.8 räägitakse värbamisest sotsiaalmeedias ja tööandja turundusest. Värbamistehnika peab tänapäeval sobima õige turundus- ja müügitaktikaga. Tugev tööandja bränd ja hea maine nii internetis kui ka internetivälises keskkonnas on väga oluline, et ligi meelitada parimaid kandidaate ja hoida häid töötajaid. 

Lehed