Teabevara uuendus

Eesti seaduses ei olnud varem defineeritud ärisaladuse mõistet ja puudusid konkreetsed ärisaladuse kaitse reeglid. Olukord muutus, kui läinud aasta detsembris jõustus ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seadus (EKTÄKS). Uue seadusega korrigeeriti keeleliselt ka kõlvatu konkurentsi terminit.

Seaduse subjektid on lisaks juhtorganite liikmetele ka töötajad ja muud isikud, kellel on juurdepääs ettevõtjate ärisaladustele. Ärisaladuse ebaseadusliku saamise, kasutamise või avaldamise korral kuulub hüvitamisele rikkumisega tekitatud varaline ja mittevaraline kahju. Nüüd saab kahjustatud isik nõuda ka saamata jäänud tulu deliktiõigusest tulenevate nõuete puhul, mis polnud varem Eesti õiguse kohaselt võimalik.

Värskes peatükis 4.2.3.1 tutvustab EKTÄKSi advokaadibüroo NJORD vandeadvokaat ja partner Anne Veerpalu, kes kõneleb samal teemal ka uues audiopeatükis 2.3.

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Jaanuaris uuendasime põhjalikult kogumispensioniga seotud teavet. Kohustuslikku kogumispensioni ei kogu mitte kõik töötajad, vaid need, kes vastavad kogumispensioni seaduses kohustusliku kogumispensioni makse maksjatele kehtestatud nõuetele. Millised need on, milline on kogumispensioni maksemäär ja riigi täiendava eraldise suurus ning kuidas arvestatakse kogumispensioni makset isikul, kellele laekub tulu ettevõtlustulu kontole, sellest saade lähemalt teada peatükist 7.8.10.

Aasta algusega seoses täiendasime ka sotsiaalmaksu peatükki 7.8.4. Viimasel ajal oleme uuesti käsitlenud mitmeid avaliku teenistuse aspekte peatüki 4.5 alapeatükkides ja seekord on tähelepanu ametniku distsiplinaarvastutusel, kus näiteks distsiplinaarkaristuse määramise pädevuse küsimuses kajastame Riigikohtu 07.06.2018 antud selgitust. Vaadake lähemalt peatükist 4.5.5.

 

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Sellest saate lähemalt lugeda uuenenud peatükist 6.3.2. Lapsepuhkuse eest makstakse töötajale tasu kehtiva töötasu alammäära alusel. Algaval aastal on töötasu alammäär 540 eurot kuus ja 3,21 eurot tunnis. Niisiis oleks lapsepuhkuse päevamäär 2019. aastal 25,61 eurot. Vaatame ka kaugemale tulevikku ja räägime, mis muutused ootavad isapuhkuse kasutajaid alates 1. juulist 2020 ja kuidas muutub lapsepuhkuse regulatsioon.

Kuulake ka uut audiopeatükki 2.2 töösuhete põletavamatest probleemidest.

Teabevara uuendus
Valdkonna uudis

Mida saab nimetada töövaidluseks? Kuidas töövaidluseni jõutakse? Uues audiopeatükis 2.2 kõneleb Heli Raidve töösuhete kõige põletavamatest probleemidest.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara isikuandmete kaitse peatükist 3.3.3 leiate nüüd töökorralduse reeglid, kus on eraldi välja toodud isikuandmete kaitse punktid vastavalt 2018. aasta mais jõustunud isikuandmete kaitse üldmäärusele. Töökorralduse reeglid on tööandja ja iga töötaja vahelise töölepingu lahutamatu osa ja täitmiseks kohustuslikud nii tööandja kui ka kõigi töötajate jaoks. Teabevaras avaldatud reeglid hõlmavad töösuhte aspekte, nagu töötajate tööle võtmise ja töölepingu lõpetamise kord, tööaeg ja selle kasutamine, töö tasustamine, puhkus, tööalaste korralduste andmise kord, töökohustuste rikkumised, mis võivad kaasa tuua töölepingu erakorralise ülesütlemise, töötasu maksmine töötamise takistamise korral, töötervishoid ja ohutus jne.

Vaadake lähemalt peatükist 3.3.3.8. Peatüki juures saate reeglid alla laadida, vastavalt oma töökorraldusele muuta ja kaustada.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töötaja töötasu on puutumatu ning kinnipidamisi saab teha kas töötaja nõusolekul või seaduses sätestatud juhtudel. Üks selline seadusest tulenev juht on täitemenetluse seadustiku (TMS) alusel kohtutäituri poolt tööandjale esitatud võlgniku sissetuleku arestimisakt. Sellise akti esmakordsel saamisel ei pruugi tööandja teadagi, kuidas oleks kõige õigem käituda.

2018. aastal on TMS § 132 lg-t 12 korduvalt muudetud ning nende muudatuste eesmärk on tagada, et miinimumtasu teenivatelt võlgnikelt oleks võimalik võlgnevust sisse nõuda. 09.01.2018 jõustunud muudatus oli niivõrd ebaselge ja vaidlusi tekitav, et seadusandja muutis nimetatud sätet veelkord. Sellest lähemalt äsja ilmunud peatükis 7.5.1.

Lehed