Töösuhted | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Vaadake uut veebiseminari peatükis 2.1! Finantsaruannete lugemise oskus on tarvilik igale juhtkonna liikmele, sealhulgas näiteks ka personalijuhile. Seminaril uurime konkreetse ettevõtte majandusaasta aruannet personalitöötaja pilguga.

Otsime vastuseid küsimustele:

  • kuidas sellel ettevõtte üldiselt läheb,
  • kui palju investeeritakse inimestesse ja kas võiks rohkem,
  • milline mõju oleks sellistel otsustel kasumile.
  • Lisaks arvutame tööjõu voolavuse hinda, mis on üheks võimalikuks personaliprojektide tasuvuse mõõdikuks.

Pärast seminari peaks igal vaatajal olema piisavalt teadmisi, et teha sarnaseid järeldusi oma ettevõtte kohta. Veebiseminari viib läbi PARE juhatuse esimees ja Välisministeeriumi personaliosakonna direktor Maria Kütt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Mais jätkame töötasu alandamise teemal ja Teieni jõuab töötasu alandamise avalduse näidis. Samuti räägime rohkem kogumispensionist. Juunis käsitleme põhjalikult töötaja vastutuse teemat lepingu rikkumise korral. 

Mais tuleb teabevarasse vaatamiseks veel veebiseminar finantskirjaoskuse põhitõdedest personalitöötajale, keda on ka meie kasutajate hulgas arvestatav hulk. 

Finantsaruannete lugemise oskus on tarvilik igale juhtkonna liikmele, sealhulgas personalijuhile. Seminaril uurime konkreetse ettevõtte majandusaasta aruannet personalitöötaja pilguga. Otsime vastuseid küsimustele:

  • kuidas sellel ettevõtte üldiselt läheb,
  • kui palju investeeritakse inimestesse ja kas võiks rohkem,
  • milline mõju oleks sellistel otsustel kasumile.
  • Lisaks arvutame tööjõu voolavuse hinda, mis on üheks võimalikuks personaliprojektide tasuvuse mõõdikuks.

Pärast seminari peaks igal vaatajal olema piisavalt teadmisi, et teha sarnaseid järeldusi oma ettevõtte kohta.  

 


 

 

Teabevara uuendus

Töösuhete teabevara uuendatud peatükis 4.4.2.1 räägime töötasu alandamisest.

Kohustuse rikkumise korral sätestab võlaõigusseadus ühe õiguskaitsevahendina hinna alandamise. Samatähenduslik õiguskaitsevahend on töölepingu seaduse § 73, mis siiski sätestab erinevused võlaõigusseadusest. Töölepingu seaduse § 73 lõige 1 lubab töötasu alandada ainult juhul, kui töötaja rikub tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta. Kui juhis on ebaselge või ei puuduta otseselt töö tulemust, ei saa töötasu alandamist õiguskaitsevahendina kasutada. 

Millised täiendavad tingimused peavad olema täidetud ja kuidas täpsemalt töötasu alandamist teostada, sellest juba kõnealuses peatükis 4.4.2.1

Valdkonna uudis

Sotsiaalministeerium sõlmis täna hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.

Muutuvtundide piloodi kokkuleppimisel on pooled lähtunud eesmärgist, et tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks samas tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik.

„Kaubandusorganisatsioonid on märkinud sektoris sageli esinevat muret, et tihti on vaja muuta töögraafikuid tulenevalt töötaja soovidest või ajutiselt tõsta töökoormust tulenevalt töömahtude muutumisest. See omakorda tingib kohati vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Muutuvtunni kokkulepetega on aga töötajaga võimalik kokku leppidalisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik, nn muutuvtunnid. Selline kokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Selle kokkuleppega peavad aga nõus olema töösuhte mõlemad pooled,“ rõhutas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Kuna valdkonniti on tööandjate ja töötajate vajadused erinevad, on oluline saavutada kokkulepped igas sektoris. Läbirääkimised kaubanduses olid küll pikad, kuid usume endiselt, et parim viis töösuhetesse paindlikkust tuua on just sektori tasemel ja kutsume ka teisi valdkondi kõnelusi alustama,“ ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

„Kaubandussektoris on juba pikemat aega arutatud teemal, et paljud töötajad ootavad tööandjalt paindlikumaid töövorme. Varieeruva koormuse soov on levinud kõigis vanuserühmades. Võib ka öelda, et trend, kus tööampse soovitakse teha mõne muu tegevuse kõrvalt, on ajas veelgi kasvamas nii noorte kui vanemaealiste seas. Olgu siis põhjusteks teine töökoht, kõikuv koormus koolis, ajamahukad hobid, koduaias askeldamine või lapselaste hoidmine. Teiselt poolt on kaubanduses palju hooajalist kõikumist, näiteks seoses kampaaniate või pühadeperioodidega. Piloteeritav lahendus võimaldab meie arvates, vähendades liigset administratiivset koormust, töötajate ja kaubandusettevõtete vajadused ning ootused ühitada. Nii on töötajatele garanteeritud neile sobiv miinimumkoormus ning lihtne võimalus pakkuda tööandja poolt vajadusel lisatöötunde, mille vastu võtmise üle otsustab töötaja. Juhul, kui pilootprojekt ennast õigustab võib sellest kujuneda uus normaalsus kõigis sektorites ja inimestel, kes soovivad lihtsalt suuremat paindlikust. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie arvates võimaldab selline lähenemine tulla tööjõuturule inimestel, kellele senised jäigad töösuhted mingil põhjusel ei sobi, “ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.

„Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel, see tähendab, et hetkel kehtivaid töölepinguid tööandja ühepoolselt muuta ei saa,“ selgitas sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Töölepingus fikseeritakse kahepoolselt miinimumkoormus, mis ei tohi olla väiksem kui 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta ja samuti lepitakse kokku võimalikud lisanduvad muutuvtunnid, kuni 0,2 täistööajast ehk 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Töötajal on õigus fikseeritud minimaalset töökoormust ületavatest tundidest keelduda. See tähendab, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja peab graafikusse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Maksimaalne summeeritud arvestusperioodi pikkus jääb samaks, mis täna töölepingu seaduses (maksimaalselt 4 kuud).

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida vaid töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2 kordne töötasu alammäär (2021. a alammäär 584 EUR, seega 2021. a on 1,2 kordne 700 EUR bruto

Kokkuleppe allkirjastasid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ning riigi esindajana Sotsiaalministeerium.

Allikas: palgauudised.ee.

 

 

  

Teabevara uuendus

Kohati sunniviisiline kodukontorite ajastu ja raske koroonapandeemia aasta on tekitanud ka paljude töötajate ja tööandjate vahel paksu verd. Mille üle vaieldakse, sellest räägib uues audiopeatükis 2.1 tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu. 

Valdkonna uudis

Lugejate küsimustele puhkusetasu ja riigipühadel töötamise tasu maksmise kohta vastavad Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus ja peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Meil on suur osa töötajatest tööl summeeritud tööajakava alusel. Seni oleme juhul, kui inimene jääb esmaspäevast puhkusele, maksnud puhkusetasu välja hiljemalt graafikujärgsel eelviimasel tööpäeval, aga kas see on õige või tuleks ikkagi lähtuda kalendaarsest eelviimasest tööpäevast ehk maksta puhkusetasu siiski neljapäeval välja?

Vastab Tööinspektsiooni peadirektori asetäitja Meeli Miidla-Vanatalu.

Puhkusetasu makstakse valdavalt välja pangaülekandega ja seaduse sätte peamine eesmärk on eelkõige selles, et inimene saaks enne puhkusele jäämist vajadusel üle kontrollida, kas makstud tasu on ikka õige. Kui võtta selle eesmärgi juurde veel lisaks töötajate võrdse kohtlemise põhimõte ehk võrrelda summeeritud ja tavapärase tööaja arvestusega töötavaid inimesi, siis on töölepingu seaduse § 70 lõike 2 eesmärgiga kooskõlas see, kui puhkusetasu makstakse välja hiljemalt eelviimasel kalendaarsel tööpäeval enne puhkusele jäämist.

Ehk kui töötaja jääb puhkusele esmaspäeval, siis makstakse tasu ikka eelneval neljapäeval, olenemata sellest, mis tööpäevad tal vahepeal veel graafiku järgi tegelikult on. Puhkusetasu maksmine hiljem ehk ka näiteks järgmisel palgapäeval on võimalik ainult poolte kokkuleppel.

 

Töötaja oli graafiku järgi 2. aprillil ehk riigipühal tööl. Tööandja väidab nüüd, et ta ei pea selle eest kahekordset töötasu maksma, sest töölepingus on kokku lepitud, et riigipühal töötamise tasu sisaldub juba töötasus. Kas tööandjal on õigus või peaks ta riigipühal töötamise eest ikkagi kahekordset töötasu maksma?

Vastab Tööinspektsiooni nõustamisjurist Sandra Kuus.

Aprillis on kaks riigipüha: 2. aprillil on suur reede ja 4. aprillil ülestõusmispühade 1. püha.

Töölepingu seadus kohustab tööandjat riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu maksma. Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida, et riigipühal tehtav töö hüvitatakse tasustatud vaba ajaga. Seadus aga ei luba kokku leppida, et töötasu juba sisaldab riigipühal töötamise eest tasu. Selline kokkulepe on töötaja jaoks kahjulikum ja seega tühine.

Kui tööandja ikkagi keeldub riigipühal töötamise eest kahekordset töötasu maksmast, võib töötaja pöörduda rahalise nõudega töövaidlusorgani (töövaidluskomisjoni või kohtu) poole.

Allikas: personaliuudised.ee

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuel veebiseminaril peatükis 2.1 teeme lühiülevaate sellest, milliseid muudatusi tõi tööõiguse valdkonnas kaasa eelmine aasta ja millele pöörata tähelepanu 2021. aastal. Vaatame sisse nii seadusandluse muudatustele kui ka kohtupraktikale.

Käsitlemist leiavad muuhulgas järgmised teemad:

  • tööohutus ja töökeskkond,
  • kaugtöö,
  • välismaalaste värbamine,
  • lähetatud töötajad,
  • 2020. aasta olulisemad Riigikohtu lahendid (ärisaladuse määratlemine töölepingus, kollektiivlepingute laiendamine, töölepingu eristamine muudest töö tegemiseks sõlmitavatest lepingutest),
  • isapuhkus,
  • töötushüvitised,
  • töövaidluste lahendamise kord.
Valdkonna uudis

Eesti Töötukassa nõukogu tegi ettepaneku maksta töötajatele kahe kuu eest töötasu hüvitist, toetuse tingimused esitati valitsusele.

Töötukassal on varasematest toetustest alles 38 miljonit eurot, millega plaaniti aprillis maksta toetust piirangutest enim kannatada saanud tööandjatele, valitsuse koostatud lisaeelarve võimaldab toetuse saajate ringi märkimisväärselt laiendada ja tingimusi muuta. Valitsus on lubanud toetuseks eraldada 102 miljonit eurot, töötukassa panustab 38 miljoni euroga.

Töötukassa juhatuse esimehe Meelis Paaveli sõnul võimaldab lisaeelarve töötukassal maksta töötasu hüvitist laiemale ringile ja pikemal perioodil, kui alguses plaaniti, hüvitis oleks kahe kuu pikkune. „Hüvitis tagab töötajatele sissetuleku ja aitab tööandjatel ajutised raskused üle elada, et ei peaks töötajaid koondama või tegevust lõpetama,“ lisas Paavel.

Töötukassa nõukogu ettepaneku kohaselt on märtsi ja aprilli töötasu hüvitamise aluseks käibelangus ja töötajate töökoormuse või tasu vähenemine. Taotluse esitab tööandja, hüvitis kantakse töötaja pangakontole.

Hüvitist saab taotleda tööandja, kelle käive või tulu on sellel kuul, mille eest hüvitist taotletakse, langenud vähemalt 50% võrreldes perioodiga detsember 2019 kuni veebruar 2020 või 2020. aasta teise poole keskmise käibega. Seega on võimalus abi saada ka ettevõtetel, kes alustasid tegevust 2020. aastal. Oluline on, et ettevõtte suhtes poleks algatatud sundlõpetamis-, likvideerimis- ega pankrotimenetlust ja ettevõttel puuduvad maksuvõlad või need on ajatatud.

Hüvitist makstakse töölepinguga töötajale, kellele pole kokkulepitud mahus tööd anda või kelle töötasu on vähendatud. Toetust saab taotleda töötaja eest, kelle tööle asumise kuupäev tööandja juures on hiljemalt 1. jaanuar 2021. Töötajat, kellele on hüvitist taotletud, ei tohi samal ega järgneval kahel kuul koondada.

Töötukassa hüvitab töötajale ühes kuus 60% tema keskmisest kuupalgast, andmed tulevad Maksu- ja Tolliametist. Hüvitise maksimaalne suurus ühele töötajale on 1000 eurot kuus brutos. Lisaks töötukassa panusele maksab tööandja oma töötajale tasu vähemalt 200 eurot brutos. Tööandjal tuleb oma osa välja maksta enne hüvitise taotluse esitamist.

Toetust saavad ka füüsilisest isikust ettevõtjad, kelle ettevõtlustulu oli 2020. aastal 50 protsenti väiksem kui 2019. aastal. FIE toetuse suurus on 584 eurot kuus.

Märtsikuu töötasu hüvitamise avaldusi saab esitama hakata e-töötukassas aprilli alguses, avaldusi saab esitada aprilli lõpuni. Mai alguses algab aprillikuu töötasu hüvitiste avalduste vastuvõtt.

Allikas: personaliuudised.ee

 

Lehed