Tööõigus
Teabevarad
- 1. Üldsätted ja töölepingu sõlmimine
- 1.1. Üldsätted§ 1. Töölepingu mõiste
(1) Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.
(2) Kui isik teeb...
- 1.2. Töölepingu sõlmimine§ 4. Töölepingu sõlmimise erisus
(1) Töölepingu sõlmimisele kohaldatakse võlaõigusseaduses lepingu sõlmimise kohta sätestatut.
(2) Tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt...
- 1.1. Üldsätted
- 2. Töölepingu poolte kohustused uus
- 3. Töö- ja puhkeaeg
Töö- ja puhkeaja üldiste põhimõtete ja piirangute kehtestamisel on TLS-is lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 4. novembri 2003 direktiivist 2003/88/EÜ tööaja korralduse mõningate aspektide kohta ja Euroopa Nõukogu 22. juuni direktiivist 94/33/EÜ noorte kaitse kohta tööl. Kui töötaja tööülesanne on vedada kaupa või reisijaid selleks vastava sõidukiga, rakenduvad sellise töötaja töö- ja...
- 4. Puhkus
Töölepingu seaduses sätestatud puhkused jagunevad töötatud perioodi alusel antavateks puhkusteks ja töötaja isikuga seotud puhkusteks. Töötatud perioodi alusel antav puhkus on põhipuhkus. Töötaja isikuga seotud puhkustena sätestab TLS vanemapuhkused, mis jagunevad omakorda rasedus- ja sünnituspuhkuseks, isapuhkuseks, lapsendaja puhkuseks, lapsehoolduspuhkuseks ja lapsepuhkuseks, ning...
- 5. Töötaja vastutus § 72. Töötaja vastutus
Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Töötaja hoolsuse määra hindamisel lähtutakse käesoleva seaduse...
- 6. Töölepingu lõppemine ja üleminek
- 6.1. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed
Töölepingu seaduse 5. peatüki 1. jaos on esitatud loetelu töölepingu lõppemise võimalikest alustest. Selline töölepingu lõppemise aluste ammendav sätestamine seaduses aitab tagada töösuhte stabiilsuse, sest töölepingu pooled teavad juba ette, et tööleping saab lõppeda üksnes seaduses toodud alustel.
Töölepingu seaduse kohaselt on...
- 6.2. Töölepingu ülesütlemineÜlesütlemise viisid § 85. Töölepingu korraline ülesütlemine
(1) Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles öelda.
(2) Töötaja ei või tähtajalist töölepingut korraliselt üles öelda, välja arvatud töötaja asendamise ajaks...
- 6.3. Töölepingu üleminek§ 111. Töölepingu kehtivus tööandja surma korral
(1) Füüsilisest isikust tööandja surma korral läheb tööleping üle tööandja pärijatele.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul...
- 6.1. Töölepingu lõppemise alused ja tagajärjed
- 7. Vaidluste lahendamine, riiklik järelevalve, tööandja vastutus § 114. Vaidluste lahendamine
Töölepingust tulenevad vaidlused lahendatakse käesolevas seaduses ja töövaidluse lahendamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.
1. TLS-i § 114 kohaselt tuleb töölepingust tulenevate vaidluste lahendamisel...
- 8. Kolmepoolsed töösuhted Renditöösuhte olemus
Töölepingu seaduse (TLS) renditöösuhte regulatsioon koosneb mõnest põgusast sättest (TLS § 6 lg 5, TLS § 9 lg 1, TLS § 10 lg 2, TLS § 17 lg 5, TLS § 28 lg 91). TLS-s ei ole süstemaatilist renditöösuhte regulatsiooni, mis annaks osalistele õigussuhte sisustamisel kindlad juhised....
- 9. Töölepingu seaduse rakendussätted
- 10. Välistööjõu kasutamine Eestis
- 10.1. Euroopa Liidu kodanikud
Euroopa Liidu kodakondsus ja töötajate vaba liikumine
Eesti on kohustatud järgima Euroopa Liidu aluslepingutest tulenevaid põhivabadusi, et tagada Euroopa Ühenduse siseturu toimimine. Oluline koht on siinjuures Euroopa Liidu kodakondsuse kontseptsioonil.
Euroopa Liidu...
- 10.2. Kolmandate riikide kodanikud
Erinevalt Euroopa Liidu kodanikest on kolmandate riikide kodanike Eestis töötamine oluliselt piiratum ning põhjalikult reguleeritud. Kolmanda riigi kodanikuna käsitletakse siinkohal isikut, kes ei ole Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi ega Šveitsi Konföderatsiooni kodanik (edaspidi välismaalane). Samuti jääb välismaalase määratluse alt välja isik, kes on küll...
- 10.2.1. Välismaalase ajutine viibimine ja lühiajaline töötamine Eestis
Ajutise Eestis viibimisena määratleb VMS-i § 7 välismaalase viibimist siin ilma Eesti elamisloata või elamisõiguseta. Eestisse saabumiseks ja siin ajutiseks viibimiseks peab välismaalasel olema seaduslik alus, milleks on muu hulgas Eesti pädeva asutuse antud viisa, välislepingust tulenev õigus Eestis viibida, vabariigi valitsuse otsusest viisanõudest loobumise kohta tulenev õigus Eestis...
- 10.2.2. Välismaalase elamisluba
Tähtajaline elamisluba
Tähtajaline elamisluba annab välismaalasele õiguse elada Eestis vastavalt elamisloas sätestatud tingimustele (VMS § 112). Tähtajaline elamisluba antakse kuni viieks aastaks ning seda võib pikendada samuti korraga kuni viieks aastaks...
- 10.2.3. Välismaalase ja tööandja kohustused
Tööandja kohustused seoses välismaalase töötamisega (VMS § 285-286) on järgmised:
tööandja on kohustatud teavitama PPA-d välismaalase tema juurde tööleasumisest, lühiajalise töötamise registreerinud välismaalasega töösuhte aluseks oleva lepingu sõlmimata jätmisest, välismaalase tööle... - 10.2.4. Rahvusvahelise kaitse taotlejad ja saajad
Rahvusvahelist kaitset on võimalik saada välismaalastel, kes on muu riigi kui Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni kodanik või kes on kodakondsuseta isikud (VRKS § 1(2), § 2). Seadus teeb töötamisõiguse puhul vahet rahvusvahelise kaitse saajatel (pagulane, täiendava kaitse saaja, ajutise kaitse saaja) ja rahvusvahelise kaitse...
- 10.2.1. Välismaalase ajutine viibimine ja lühiajaline töötamine Eestis
- 10.1. Euroopa Liidu kodanikud
- 11. Töötervishoid ja ohutus
- 11.1. Töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon Euroopa Liidu õiguses
Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 (endine EÜ asutamislepingu artikkel 137) alusel on vastu võetud arvukalt ühenduse tööohutuse ja töötervishoiu meetmeid. Nende seas on ulatuslik raamdirektiiv ja selle alusel vastu võetud üksikdirektiivid, mis keskenduvad tööohutuse ja töötervishoiu aspektidele. Euroopa Liidu direktiivides sätestatakse töötervishoiu ja tööohutuse ...
- 11.2. Nõuded töökeskkonnale
Töökeskkonna ohutegurid
Inimese töökeskkond on ümbrus, kus ta töötab. Seal toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Tööandja kohustus on hoolitseda selle eest, et ohutegurid ei ohustaks töötaja või töökeskkonnas viibiva kõrvalise...
- 11.3. Tööandja õigused ja kohustused
Tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas näeb seadus tööandjale ette valdavalt kohustusi. Õigustena on otseselt välja toodud vaid tööandja õigus kehtestada ettevõttes õigusaktides ettenähtust rangemaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid (TTOS § 13 lg 2). Siiski on tööandjal kindlasti õigus nõuda töötajatelt seadusest ja lepingust tulenevate tööohutuse- ja töötervishoiualaste kohustuste täitmist...
- 11.4. Töötaja õigused ja kohustused
Töötaja olulisemad õigused on (TTOS § 14 lg 5):
nõuda tööandjalt töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele vastavaid töötingimusi ning ühis- ja isikukaitsevahendeid; saada teavet... - 11.5. Tööõnnetused ja tööga seotud haigusedTööõnnetused
Tööõnnetus on töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud tööülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvestataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Tööõnnetusena ei käsitata tervisekahjustust või surma, mis toimus loetletud juhtudel, kuid...
- 11.6. Järelevalve ja tööandja vastutus
- 11.6.1. Riiklik järelevalve õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle
Riiklikku järelevalvet töötervishoiu ja tööohutuse seaduse (TTOS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teeb tööinspektsioon (TTOS § 25 lg 1), teatud selgelt piiritletud ulatuses aga ka terviseamet (TTOS § 25 lg-d 2). Tööinspektsiooni kohustused on sätestatud TTOS-i § 25 lõikes 5. Tegemist on mittetäieliku loeteluga, mille kohaselt on tööinspektsioon...
- 11.6.2. Tööandja väärteovastutus ja kriminaalvastutus õigusaktides kehtestatud nõuete rikkumise eest
Väärteovastutus
TTOS näeb töötervishoiu ja tööohutuse alastes õigusaktides sätestatud nõuete rikkumise eest ette väärteovastutuse viiel juhul sõltuvalt ohutusvaldkonnast:
1)...
- 11.6.3. Tööandja vastutus töötajale tekitatud kahju eest
Peale avaõigusliku väärteo- või kriminaalvastutuse võib tööandjal tekkida töötaja ees ka tsiviilõiguslik kohustus hüvitada viimasele töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumisega tekitatud kahju. Eelkõige võib töötajale tekkinud kahjuks olla tööõnnetuse või kutsehaigestumise tõttu kantud ravikulud ning saamata jäänud tulu (nt osalise töövõime kaotuse tõttu). uhul kui kahju põhjustanud tegu...
- 11.6.1. Riiklik järelevalve õigusaktides kehtestatud nõuete täitmise üle
- 11.7. Tööohutust ja töötervishoidu reguleerivad õigusaktid
Eestis reguleerivad töötervishoidu ja -ohutust lisaks TTOS-le järgmised TTOS-i alusel vastu võetud õigusaktid:
1. Vabariigi Valitsuse 11. oktoobri 2007. aasta määrus nr 224 „Asbestitööle esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded”. 2. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. aasta määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest...
- 11.8. Töökorralduslikud aspektid seoses COVID-19 levikuga uus
2019. aasta lõpus hakkas Hiinast kiiresti üle maailma levima uus koroonaviirus, mille nimetuseks anti COVID-19. Terviseameti andmetel on see haigust põhjustav koroonaviirus geneetiliselt sarnane SARS koroonaviirusega (Severe Acute Respiratory Syndrome Coronavirus) ja seetõttu kasutatakse selle nimetamisel ka...
- 11.1. Töötervishoiu ja tööohutuse regulatsioon Euroopa Liidu õiguses
- 12. Maksustamine töösuhetes
Peatükk käsitleb olulisemaid töösuhtega kaasnevad maksuküsimusi. Kuna praktikas on levinumad teemad töötasu maksustamine ja töötajatele antavad erisoodustused, siis keskendub peatükk eelkõige nendele küsimustele.
- 12.1. Töötasu maksustamine uus
Tööandja peab töötasu maksmisel täitma maksukohustused: pidama kinni tulumaksu ja töötaja töötuskindlustusmakse ning tasuma sotsiaalmaksu ja tööandja töötuskindlustusmakse. Kui töötaja on liitunud kogumispensionisüsteemiga, tuleb töötasult kinni pidada ka kogumispensionimakse.
Maksustamisperiood on kalendrikuu. Maksud ja maksed tuleb deklareerida...
- 12.1.1. Tulumaks uus
Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) kohaselt tuleb tööandjal palgast kinni pidada tulumaks 20%. Kui isik töötab pikka aega välismaal, võib tema palga maksustamise õigus üle minna töökohariiki.
Mahaarvamised
Tööandja arvab enne tulumaksukohustuse arvutamist brutopalgast maha...
- 12.1.2. Sotsiaalmaks uus
Paljudes riikides on sotsiaalmaks jagatud töötaja ja tööandja vahel solidaarselt, aga Eestis lasub sotsiaalmaksu tasumise kohustus ainult tööandjal. Et tagada töötajatele ravi- ja pensionikindlustus, peab palgalt vastavalt sotsiaalmaksuseadusele (SMS) maksma sotsiaalmaksu määras 33%.
Üldiselt on sotsiaalmaksu arvestamise alus palga väljamakse...
- 12.1.3. Töötuskindlustusmaksed
Tööandja peab töötuskindlustuse seaduse (TKMS) kohaselt palgalt ja muude võlaõiguslike lepingute alusel makstavatelt tasudelt kinni pidama töötuskindlustusmakse määras 1,6% ja maksma tööandja töötuskindlustusmakset määras 0,8% (vt Vabariigi Valitsuse 29.09.2016 määrus nr 107). Töötaja töötuskindlustusmakse arvatakse üldjuhul maha töötaja maksustatavast tulust.
... - 12.1.4. Kogumispensionimakse
Eestis kehtib kolmeastmeline pensionisüsteem:
riiklik vanaduspension; kohustuslik kogumispension; vabatahtlik kogumispension. ... - 12.1.5. Erisused välismaalastest töötajatele
Eesti tööandja palgatud ja Eestis tööülesandeid täitva välismaalase palgalt tuleb üldiselt arvestada samad maksud ja maksed mis Eesti töötaja puhul. Deklareerimisel tuleb tähelepanu pöörata isiku residentsusele. Residendist töötaja palgamaksud deklareeritakse maksudeklaratsiooni vormi TSD lisas 1, mitteresidendi palgamaksud lisas 2.
Mitteresidentide...
- 12.1.6. Erisused töötamisel välisriigis
Üldiselt maksustatakse töötaja palk riigis, kus asub tema töö tegemise koht, kuid üldreeglil on mitmeid erisusi. Eesti residentideks jäävate inimeste kohta tekib küsimus, kas nad peavad välisriigis maksustatud tulusid Eestis füüsilise isiku tuludeklaratsioonis deklareerima ja nende pealt tulumaksu tasuma.
Residentsuse teemat käsitlesime ptk-s 12.1.5...
- 12.1.7. Maksulepingud
Maksulepingud on kahe riigi vahel sõlmitud lepingud, mis sätestavad piirid, mille ulatuses kumbki riik võib teise riigi residendi tulu maksustada. Muu hulgas kehtestavad maksulepingud reeglid topeltmaksustamise vältimiseks. Palga maksustamist reguleerib maksulepingutes üldjuhul artikkel 15 ja juhtorgani liikme tasu maksustamist artikkel 16. Eesti sõlmitud maksulepingud ei alanda viidatud...
- 12.1.1. Tulumaks uus
- 12.2. Erisoodustused
Erisoodustused maksustatakse tulumaksuga määras 20/80 (TuMS-i § 48 lg 1) ja sotsiaalmaksuga määras 33%, kusjuures sotsiaalmaksu tuleb maksta ka tulumaksu summalt (SMS-i § 2 lg 1 p 7). Erinevalt paljudes riikides levinud korrast, et erisoodustuste maksukohustuslane on töötaja, maksustatakse Eestis erisoodustusi ainult tööndja tasandil. Sama tuluosa ei maksustata füüsilise isiku tasandil....
- 12.2.1. Töölähetused
Erisoodustusena või palgatuluna ei maksustata lähetuskulude hüvitisi, mis vastavad tulumaksuseaduses sätestatud maksuvabastuse nõuetele. Kuigi üldpõhimõtted lähetuste maksustamise kohta sisalduvad tulumaksuseaduses, tuleb silmas pidada ka Vabariigi Valitsuse 25. ...
- 12.2.2. Sõiduautod
Kui töötaja kasutab sõidukit tööandja huvides, ei kaasne sellega üldreeglina maksukohustust. Maksukohustuse tuvastamisel tuleb eristada sõiduautosid muudest transpordivahenditest, sest esimeste puhul kehtib eriregulatsioon. Sõiduautona käsitatakse sõitjate vedamiseks ette nähtud autot, milles on lisaks juhikohale kuni kaheksa istekohta (M1 ja M1G kategooriad)....
- 12.2.2.1. Tööandja sõiduauto
Tööandja sõiduautodeks (kategooriad M1 ja M1G) peetakse kõiki tööandja omandis või valduses olevaid sõiduautosid. Sõiduauto ei pea tingimata olema tööandja omandis, see võib olla soetatud liisingulepingu alusel, renditud, tasuta kasutusvalduses vms. Oluline on asjaolu, et sel ajal, kui sõiduk antakse töötaja käsutusse, on see tööandja omandis või valduses.
... - 12.2.2.2. Isiklik sõiduauto
Tööandja (vt määratlust ptk-s 12.2.) võib maksta ametnikule, töötajale või juhtimis- ja kontrollorgani liikmele teenistus-, töö- või ametiülesannete täitmisel (töösõit) hüvitist (isikliku sõiduauto hüvitis). Kehtestatud on nii maksuvabad piirmäärad kui ka nõuded dokumenteerimise kohta, mille täitmine on maksuvabastuse saamise eeldus. Maksuvabade piirmäärade ulatuses ja kehtestatud korras...
- 12.2.2.3. Tööandja muud sõidukid
Kui tööandja omandisse või kasutusse kuuluvate M1 ja M1G-kategooria sõidukitele kehtivad maksustamisel erireeglid, siis ei kohaldu need reeglid kõigile muudele sõidukitele. Viimaste alla liigituvad teiste hulgas veoautod, traktorid, mootorrattad, jalgrattad jm (edaspidi nimetatud muud sõidukid).
Muude sõidukite erisoodustuse arvutamisel tuleb lähtuda rahandusministri kehtestatud...
- 12.2.2.4. Sõidukid ja käibemaks
Üldreegel
Üldreegli kohaselt arvatakse ettevõtluses kasutatava sõiduauto (M1 ja M1G kategooriad) soetamisel või kasutuslepingu alusel kasutamisel ning sellise sõiduauto tarbeks kaupade soetamisel ja teenuste saamisel...
- 12.2.2.1. Tööandja sõiduauto
- 12.2.1. Töölähetused
- 12.1. Töötasu maksustamine uus
- 13. Intellektuaalne omand töösuhtes
Intellektuaalne omand tähendab õigusi inimese loometöö tulemustele. Isikul, kellele need õigused kuuluvad, tekib teatud ulatuses ainuõigus neid loometöö tulemusi ise kasutada ning keelata või lubada teistel nende kasutamist. Lubades oma õigusi kasutada, saab nende omaja aga küsida kasutuse eest tasu, nn litsentsitasu. Seega kujutab intellektuaalne omand endast potentsiaalselt nii...
- 13.1. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused töösuhtes
Autoriõigusest üldiselt
Eestis on autoriõiguse nurgakivi põhiseaduse § 39, mis sätestab autori võõrandamatu õiguse oma loomingule, lisades, et riik kaitseb autori õigusi. Autoriõiguse küsimusi reguleerib Eestis autoriõiguse seadus (AutÕS). See määrab kindlaks loometöö tulemused, millele...
- 13.2. Kaubamärgiga seonduvad õigused töösuhtes
Kaubamärgist üldiselt
Kaubamärk on tähis, millega ettevõtja eristab oma kaupa või teenust teise ettevõtja sama liiki kaubast või teenusest. Eestis kehtivad kahesugused kaubamärgid: Eesti riigisisene kaubamärk, mida registreeritakse patendiametis, ning Euroopa Liidu kaubamärk, mille registreerimisega tegeleb...
- 13.3. Patent ja kasulik mudel töösuhtes
Patendist ja kasulikust mudelist üldiselt
Tööandjad, kelle töötajad tegelevad teadus- ja arendustegevusega, peavad arvestama, et edu korral võib nende töötajate töötulemus olla leiutis. Leiutist saab kaitsta patendiga või kasuliku mudeliga. Patendiga võib kaitsta mis tahes tehnikavaldkonna leiutist, kui see vastab...
- 13.4. Tööstusdisainilahendus töösuhtes
Tööstusdisainilahendusest üldiselt
Tööstusdisainilahenduse kaitse Eestis toimub tööstusdisaini kaitse seaduse (TDKS) alusel. Ka tööstusdisainilahenduse kaitse seaduse reguleeritav valdkond hakkab tulevikus kuuluma eelmainitud tööstusomandi seadustikku. Tööstusdisainilahendus on tööstusomandi alaliik, millega...
- 13.1. Autoriõigus ja autoriõigusega kaasnevad õigused töösuhtes
- 14. Audio ja video uus
Selle peatüki alt leiate teabevara veebis videoid ja helifaile aktuaalsetel teemadel.
- 14.1. Ekspert annab nõu: tööõigus audio
- 14.2. Rahulolematus töösuhetes audio
- 14.3. Kuidas ettevõtte ärisaladust kaitsta audio
- 14.4. Teabevara tund: vastavad tööõiguse eksperdid audio
- 14.5. Andmekaitse määrusest audio
- 14.6. Tööaja planeerimine audio
- 14.7. Alaealise töölevõtmine audio
- 14.8. Kui tööleping lõppeb tüliga audio
- 14.9. Erasõit firmaautoga läheb kalliks maksma audio
- 14.10. Välisvärbamine ja riigihange ehitussektoris audio
- 14.11. Puhkus tööandja ja töövõtja seisukohast audio
- 14.12. Tööjõukriis audio
- 14.13. Kuidas reguleerida paindlikke töösuhteid audio
- 14.14. Maksumuudatused: mida toob aasta 2020? audio
- 14.15. Ettevõtete ülevõtmine ja ühinemine audio
- 14.16. Osalusoptsioonidest: juristi nõuanne audio
- 14.17. Töötasu muutmisel on võtmesõna kommunikatsioon audio
- 14.18. Kuidas eriolukorras tööd korraldada? uus video
- 14.19. KredExi kriisimeetmed ettevõtete aitamiseks uus video
Praegune eriolukord on toonud kaasa valitsuse abipaketi, kus tähtis osa ka KredExi kriisimeetmetel. Millega on täpsemalt tegu? Sellest annab veebiseminaril ülevaate SA KredEx ettevõtlusosakonna juht Kaarel Aus. Lisaks annab makromajandusliku kommentaari Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. Veebiseminari juhib Tööstuskoja teenuste direktor Piret Potisepp.
... - 14.20. Töötukassa toetused eriolukorras uus video
Tööõiguse seminari veebiülekandes räägib advokaadibüroo Sorainen partner ja vandeadvokaat Karin Madisson teemadest, mis on eriolukorra taustal tööõiguse ja -suhete kontekstis esile kerkinud.
• Ülevaade Töötukassa leevendusmeetmest (töölepingu ja võlaõigusliku lepingu alusel töötegijate erisused)
... - 14.21. Töölepingu muutmine ja lõpetamine kriisiolukorras uus video
Veebiseminaril jagab tööõiguse teabevara peatoimetaja, advokaadibüroo LEXTAL vandeadvokaat Kristi Sild praktilisi nõuandeid selle kohta, kuidas tegutseda siis, kui eriolukorra töökorralduse muutumise tõttu tuleb tööandjal töötaja töölepingut mis tahes põhjusel muuta. Samuti annab ta nõu, kuidas tööleping vajaduse korral ümber vormistada või näiteks koondamise puhul lõpetada. Millal on tarvis...
- Lisad
- Näidis 1. Tööleping
- Näidis 2. Töökorralduse reeglid
- Näidis 3. Tööleping vene keelesuus
- Näidis 1. Konkurentsipiirangu ülesütlemisavaldus
- Näidis 2. Töötasu vähendamise teade
- Näidis 3. Koolituskulude hüvitamise kokkulepe
- Näidis 4. Agreement on compensation for training expenses (koolituskulude hüvitamise kokkulepe, ingl k)
- Näidis 5. Kaugtöö kokkuleppe näidis
- Näidis 6. Agreement on remote work (kaugtöö kokkulepe, ingl k)
- Näidis 7. Kaugtöö kokkuleppe näidis (vene k)
- Näidis 1. Ületunnitöö tegemise kokkulepe
- Näidis 1. Varalise vastutuse kokkulepe
- Näidis 2. Nõuete tasaarvestamise avaldus
- Näidis 3. Nõusolek tööandja nõude tasaarvestamiseks töötasu nõudega
- Näidis 4. Töötasu alandamise teade
- Näidis 5. Agreement on Proprietary Liability
- Näidis 1. Töötajapoolne töölepingu korralise ülesütlemise avaldus
- Näidis 2. Töötajapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus
- Näidis 3. Tööandjapoolne töölepingu ülesütlemise avaldus töötaja katseajal
- Näidis 4. Tööandjapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus töötajast tuleneval põhjusel
- Näidis 5. Tööandjapoolne töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus majanduslikel põhjustel
- Näidis 6. Töötaja avaldus töövaidluskomisjonile töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks
- Näidis 7. Teade kavandatava töölepingute kollektiivse ülesütlemise kohta
- Näidis 8. Ettevõtte ülemineku teatis
- Näidis 9. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel
- Näidis 10. Töölepingu ülesütlemine katseajal (töötaja algatusel)
- Näidis 11. Employment Contract (tööleping inglise keeles)
- Näidis 12. Notice on planned collective cancellation of employment contracts
- Näidis 1. Kompromissileping töövaidluses
- Näidis 2. Compromise agreement in a labour dispute (kompromissileping töövaidluses, ingl k)
- Näidis 3. Taotlus töövaidluskomisjonile kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseksuus
- Näidis 1. Renditööleping
- Näidis 2. Agreement on Temporary Agency Work
- Näidis 1. Elukohateade
- Näidis 2. Ruumi omanikult nõusoleku küsimine
- Näidis 3. Taotlus isikukoodi saamiseks
- Kasutatud kirjandus
- Näidis 1. Tööõnnetuse raport
- Näidis 2. Kutsehaigestumise raport
- Näidis 3. Töötervishoiu ja tööohutuse kokkuleppe näidis
- Näidis 1. Autorileping
- Näidis 2. Kaubamärgi registreerimise avaldus
- Näidis 3. Patendi saamise avaldus
- Näidis 4. Kasuliku mudeli registreerimise avaldus
- Näidis 5. Tööstusdisainilahenduse registreerimise avaldus