Riigihange | Äripäeva teabevara
Õigusuudis

Märtsikuu õigusuudiste teemad:

  • Tulemas on uus küberturvalisuse seadus
  • Haldusmenetlus muutus ajakohasemaks
  • Riigikohus selgitas, millistel juhtudel ei pea juhatus osanikule teavet andma

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, märtsi õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Kehtiv RHS sätestas pakkujatele esitatavate nõuete osas uue regulatsiooni ja enam ei saa esitada kvalifitseerimisel pakkujatele samaseid nõudeid varasemalt kehtinud riigihangete seadusega.

Üheks suureks erinevuseks on majandustegevuse registri (MTR) kannetega seonduvad nõuded. Nimelt ei ole alates 1.09.2017 võimalik enam MTR registreeringuid nõuda pakkujate kvalifitseerimisel. Kui hankija soovib MTR-i registreeringuid nõuda, siis peab ta esitama pakkumuse vastavuse nõude või hankelepingu täitmise nõude.

Lähemalt peatükis 8.2.4.

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad:

  • Suurendati töövaidluskomisjoni pädevust
  • Täienes makseteenuste osutamise regulatsioon
  • Töölepingu kirjaliku vormi järgimata jätmisel on õigused ka tööandjal

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Kvalifitseerimise nõuetest hanketeates ja mujal

Uus riigihangete seadus räägib hanke alusdokumentidest (vt täpsemalt ptk 7.1.), mitte enam hanketeatest ja hankedokumentidest, millest tulenevalt on tekkinud tunne, et pakkujatele ja taotlejatele esitatavate nõuete fikseerimise dokument on hankija poolt vabalt valitud. Selline arvamus ei ole aga tõene, kuna seadus on selles osas vastuoluline. Nimelt sätestavad RHS-i § 52 lg 2, § 54 lg 2, § 58 lg 2, § 64 lg 2 ja § 68 lg 2, et erinevate hankemenetluste puhul kontrollib hankija kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifikatsiooni vastavalt käesolevas seaduses ja hanketeates sätestatule. Seega on nõuete aluseks hanketeade. RHS-i § 98 lg 2 aga näeb ette, et juhul kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks ja esitanud osade suhtes erinevad kvalifitseerimise tingimused, kontrollib ta kõigi osade puhul pakkujate või taotlejate vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud kvalifitseerimise tingimustele eraldi. Seega võiks järeldada, et kõikides alusdokumentides saab seada nõudeid pakkujatele/taotlejatele. Vaidlustuskomisjon on lahendanud olukorra Saalomoni kombel ja leidnud, et üldjuhul tuleb kvalifitseerimise tingimused kehtestada hanketeates, kuid juhul, kui see ei ole võimalik kvalifitseerimise tingimuste mahukuse tõttu (üle 4000 tähemärgi majandusliku ja finantsseisundi, ning üle 4000 tähemärgi tehnilise ja kutsealase suutlikkuse ehk pädevuse osas), võib neid täiendavalt kehtestada ka muudes riigihanke alusdokumentides. Sellisel juhul tuleb aga hanketeates selgelt viidata riigihanke alusdokumendile, milles kvalifitseerimise tingimused kehtestatakse, ning nende tingimuste asukohale nimetatud dokumendis. Kvalifitseerimise tingimused peavad seejuures olema selgelt eristatavad ning hankijal tuleb teha kõik endast olenev, vältimaks võimalikke eksiarvamusi olukorras, kus kvalifitseerimise tingimused on mingis osas kehtestatud hanketeates ning mingis osas muus riigihanke alusdokumendis.

Seega sätestage nõuded pakkujatele/taotlejatele ikka hanketeates ja kui vajalik sätestada mujal, nt mõnel vormil või muus dokumendis, siis tehke hanketeatesse ka selge viide sellele dokumendile. Täpsemalt ptk 5.9.1.

Ei ole vaidlust, et nõuded pakkujatele (vt ptk 8.1.) peavad olema proportsionaalsed, kuid samas ka vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on aga vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks kergema tingimuse kaudu. Seega peab hankija iga kord kontrollima mitte ainult seatava nõude proportsionaalsust, vaid ka seda, kas saaks esitatavat nõuet asendada mõne kergema nõudega (vt ptk 8.2.).

Hankelepingu muutmine on vajalik nii mõnelgi juhul ja seega on hea, et muutmise võimalused on laienenud (vt ptk 10.2.).

Seega tuleb olla tähelepanelik ja vaidlustamise soovi korral arvutada nii vaidlustamise tähtaega kui ka võimalikku hankelepingu sõlmimise tähtaega (vt pikemalt ptk 11.2.), et ei juhtuks olukorda, kus vaidlustamise tähtaeg ei ole küll möödunud, aga hankeleping juba sõlmitud.

Kui mõnes osas on RHS oluliselt muutunud, siis teisal on muutused pigem redaktsioonilised. Selliseks näiteks on konkurentsipõhine läbirääkimistega hankemenetlus, mida varem tunti väljakuulutamisega läbirääkimistega hankemenetluse nime all (vt ptk 5.3.).

 

Jõudu ja jaksu!

Tuulikki Laesson

teabevara peatoimetaja

Teabevara uuendus

Vaidlustuskomisjon leidis oma 9.11.2017 vaidlustuses (viitenumber 189272), et vaidlustuse laekumine vaidlustuskomisjonile peab toimuma viis tööpäeva enne pakkumiste esitamist, mis tähendab, et vaidlustus, mis jõuab Vaidlustuskomisjonile selliselt, et vaidlustuse laekumise ja pakkumiste esitamise vahele ei jää viit tööpäeva, on esitatud hilinenult. On oluline, et pakkumiste esitamise päeva ei võeta viie tööpäeva arvutamisel arvesse, s.o vaidlustuse laekumise päevast arvates on pakkumiste esitamise päev kuues tööpäev.

Lähemalt peatükis 11.2.

Õigusuudis

Jaanuarikuu Õigusuudiste teemad: 

  • Äriühingut saab edaspidi juhtida välismaalt
  • Suureneb reisijate kaitse reisiteenuste kasutamisel
  • Liisinguvõtjal on samasugune õigus esitada nõue kahju tekitanud isiku või tema kindlustusandja vastu nagu liisinguandjal

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Vaidlustuskomisjon on vaidlustuse 159-17/190916 otsuses 02.11.2017 käsitlenud pakkujate kvalifitseerimise tingimusi ja leidnud järgmist.

RHS § 98 lg 1 teise lause kohaselt peavad kvalifitseerimise tingimused vastama hankelepingu esemeks olevate [—] teenuste [—] olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed.

Kuna kvalifitseerimise eesmärk on välja selgitada pakkujad, kes eeldatavasti on suutelised sõlmitavat hankelepingut nõuetekohaselt täitma, siis peavad kvalifitseerimise tingimused olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja olema sellega (esemega) proportsionaalsed, s.t kohased ja vajalikud. Kvalifitseerimise tingimus on kohane, kui sellele vastavus väljendab pakkuja võimet lepingut nõuetekohaselt täita.

Kvalifitseerimise tingimus on vajalik, kui pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada mõne teise, näiteks kergema tingimuse kaudu. 

Seega on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kvalifitseerimise tingimus on vastuolus RHS § 98 lg 1 teise lausega, kui see ei ole hankelepingu täitmise võime eeldusena kohane ja/või vajalik ega anna piisavat teavet pakkuja võimekuse kohta sõlmitavat hankelepingut täita.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlus on ainult selles, kas vaidlustatud kvalifitseerimise tingimus on vajalik.

Lähemalt täiendatud peatükis 8.2.

Teabevara uuendus

Korrektsete alusdokumentide koostamine on hankemenetluse korraldamise olulisim toiming. Alates 1.09.2017 on alusdokumentideks kõik dokumendid, millega hankija kehtestab nõudeid pakkujatele või pakkumustele. Seega on riigihanke alusdokumendiks ka hanketeade.

Alusdokumendid määravad, mida hankija pakkujalt soovib, ja just nendest saab pakkuja teada:

  • millistele nõuetele peab isik kvalifitseerumiseks vastama,
  • milliste kriteeriumide alusel hinnatakse tema pakkumust,
  • millal tuleb pakkumus esitada,
  • kust saab selgitusi pakkumuse nõuete ja hankelepingute tingimuste kohta,
  • millal pakkumused avatakse.

Lähemalt peatükis 7.1.

Õigusuudis

Detsembrikuu Õigusuudiste teemad: 

  • 2018. aasta jaanuarist on börsitehinguid tegevatel ettevõtetel vaja LEI-koodi
  • Jaanuaris jõustub töötajale tervist edendava tegevuse maksuvaba hüvitamist lubav regulatsioon
  • Aktsionäril on õigus nõuda dividendi jaotamata jätmise ja kasumi pahatahtliku kõrvalejuhtimisega tekitatud kahju hüvitamist

 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri Õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Vaidlustuse esitamise tähtaeg algab otsusest teadasaamise päevast, milleks loetakse ka päeva, millal isik oleks võinud otsusest teada saada.

Vaidlustuse tähtaegadest hanke alusdokumendi peale ning hankelepingu peale kirjutame lähemalt peatükis 11.2.

Lehed