Raamatupidamine | Äripäeva teabevara

Raamatupidamine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.3.3.1. Kinnisasja käibemaksuga maksustamine käsitletakse oktoobris jõustunud seadusemuudatusi, mis puudutavad kinnisasja käibemaksuga maksustamist. Kui enne tuli sundkorras 20% maksumääraga maksustada krunti, siis uue redaktsiooni kohaselt asendati krundi mõiste ehitusmaa mõistega. Muudatuse kohaselt ei rakendata maksuvabastust hoonestamata ehitusmaale. Seega tuleb 20% maksustada ehitusmaa müüki, millel puudub hoone, kuid on rajatis (nt elektrivõrk).

 

 

Teabevara uuendus

Uuest peatükist 11.5. Äriühingu tegelik kasusaaja leiate veebiseminari, kus Grant Thornton Balticu juhtiv nõustaja Kristel Tiits räägib lähemalt äriühingu tegeliku kasusaaja esitamise nõudega seonduvast. 

Käsitletud on 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. 

Kõigil asutatavatel Eesti äriühingutel on kohustus Eesti äriregistris avalikustada oma tegelikud kasusaajad alates 1. septembrist 2018. Äriregistrile peavad juba registreeritud juriidilised isikud tegeliku kasusaaja andmed esitama hiljemalt 30. oktoobriks 2018.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelike kasusaajate andmete esitamise juhise leiate SIIT.

 

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 5.7. Derivatiivsed finantsinstrumendid. Tuletisinstrumendid (inglise keeles derivatives, eesti keeles ka derivatiivid, derivatiivsed finantsinstrumendid) on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara väärtuse muutustest. Neid kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil – riskide maandamiseks ja kauplemiseks. Tuletisinstrumendid võivad olla väärtpaberiturul kaubeldavad, nii nagu aktsiad ja võlakirjadki, või eraldiseisvad pooltevahelised lepingud.

 

 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 3.1.1. Raamatupidamiskorralduse lähtealused Eestis.

Eelmise aasta alguses jõustus raamatupidamise seadus, mis asendas varem kehtinud Eesti hea raamatupidamistava Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS). EFS kehtib nendele raamatupidamise aruannetele, mis on koostatud 1. jaanuaril 2017 või hiljem alanud perioodide kohta.

Sarnaselt Eesti hea raamatupidamistavaga on Eesti finantsaruandluse standard rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus ehk raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ). 

Teabevara uuendus

Täiendatud on peatükki 5.3.3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed.

Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt võib järgnevalt loetletud kirjed esitada bilansi käibevara hulgas summeerituna real „Nõuded ja ettemaksed“:

  • nõuded ostjate vastu;
  • maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
  • muud lühiajalised nõuded (sh antud laenud, mille tähtajani on jäänud vähem kui 12 kuud);
  • ettemaksed teenuste eest (tulevaste perioodide kulud).

Bilansirea „Nõuded ja ettemaksed“ alaliigendus esitatakse sellisel juhul aastaaruande lisades.

Uuendatud peatükis 6.3. „Selgitused kasumiaruande kirjetele” on toodud mittetüüpsed tehingud ning nende kajastamine erinevatel kasumiaruande kirjetel. Käsitletud on valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutust, samuti oma tarbeks valmistatud põhivara kajastamist ning välisvaluutas fikseeritud laenude ümberhindlust.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 11.1. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadusest tulenevad nõuded raamatupidamisteenuse osutajale.

Tegevuse riskihindamine peaks aitama teenusepakkujal mõista, kuidas tekib rahapesu ja terrorismi rahastamise risk ning milliseid tegevusvaldkondi peaks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel esmatähtsaks pidama. Sel eesmärgil peaks teenusepakkuja tuvastama ja hindama rahapesu ning terrorismi rahastamise riski, mis on seotud:

  • pakutavate teenustega;
  • jurisdiktsioonidega, kus tegutsetakse;
  • klientidega, kellega töötatakse;
  • tehingu- või turustuskanalitega, mida kasutatakse oma klientide teenindamiseks.

Uudse võimalusena saate nüüd peatüki 2.1. Video ja audio all vaadata ja kuulata päevakajalisi vestlusi ja diskussioone erinevate raamatupidamisega seotud teemade kohta. Praegu on valikus kolm maksuteemalist videot Pärnu Finantskonverentsilt 2018: ptk 2.1.1. Maksupoliitika, ptk 2.1.2. Millised peaksid maksud olema ettevõtja seisukohast ja ptk 2.1.3. Maksumuudatuste mõju majanduskasvule.

Finantskonverentsil arutlesid maksuteemade üle nii ettevõtjad, maksuloojad kui ka poliitikud. Tutvuge Argo Virkebau ja Meelis Paakspuu, Dmitri Jegorovi ja Ivo Vanasauna ning Rannar Vassiljevi ja Jürgen Ligi seisukohtadega.

Teabevara uuendus

Uuendatud on alapeatükki 4.1. Majandusaasta aruande koostamise eesmärk eriliigilistele ettevõtetele. 

Raamatupidamise seaduse kohaselt tuleb ettevõtte tegevusest vähemalt kord aastas anda aru ettevõttest huvitatud isikutele ja organisatsioonidele.

Aruande kasutajad võib jagada kaheks:

  • need, kellele ettevõte on kohustatud jagama infot seadusega ettenähtud korras (nt äriregister);
  • need, keda ettevõte soovib vabatahtlikult teavitada oma majandustulemustest (näiteks omanikud, investorid, laenuandjad, kliendid, töötajad, avalikkus jt).

Uudse võimalusena saate nüüd vaadata ja kuulata päevakajalisi vestlusi ja diskussioone erinevate raamatupidamisega seotud teemade kohta. Praegu on valikus kolm maksuteemalist videot Pärnu Finantskonverentsilt 2018: ptk 2.1.1. Maksupoliitika, ptk 2.1.2. Millised peaksid maksud olema ettevõtja seisukohast ja ptk 2.1.3. Maksumuudatuste mõju majanduskasvule.

 

Õigusuudis

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Osaühingut eesmärgipäraselt mõjutanud isik peab osaühingule sellega tekitatud kahju hüvitama
  • Osaühingul on õigus nõuda juhatuse liikmelt ülemäärase tasu tagastamist
  • Osanike koosoleku teate kohaletoimetamise riski kannab osanik

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, juuni õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed