Raamatupidamine | Äripäeva teabevara

Raamatupidamine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.11. Raamatupidajate arvu ja töötasu muutus vaatame, kuidas on aja jooksul muutunud raamatupidajate arv ja töötasu ning raamatupidamisettevõtete hulk. Anname ülevaate Eesti raamatupidajatest ning võrdleme statistikaameti värsket statistikat raamatupidajate arvu ja palgatasemete kohta Kutsekoja OSKA arvestusala raportiga. 

Videopeatükis 2.5. Raamatupidaja roll tulevikus on vaatluse all arengud ja muutused raamatupidaja töös. Kuhu on ettevõtlus teel, milline võiks olla tulevik ja missugune on raamatupidaja roll järgmise seitsme aasta jooksul?

Peatükis 2.5.1 leiate ettekande teemal „Kuidas areneda raamatupidajast nõustajaks?” Arutletakse, milliseid oskuseid peaks raamatupidaja juurde õppima, et ka tulevikus edukalt konkurentsis püsida ja põnevat tööd teha.

Peatükki 2.5.2 on salvestatud ettekanne „Andmete teisendamine juhtimisinfoks”. Kuidas saab tänapäevane raamatupidamine juhtidele nende põhitöös – suhtlemisel ja info hankimisel – toeks olla ning mismoodi saab juhte toetada uute strateegiate väljatöötamisel ja elluviimisel? 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Schrems II kohtuotsuse mõju Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele andmevahetusele

  • Kahju hüvitamine PRIA toetusest ilmajätmisel

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 10.6. Teenusettevõtete spetsiifika vaatame teenusettevõtete spetsiifilisi raamatupidamisteemasid − pikemaajaliste teenuslepingute müügitulu kajastamine, palgakulude (sh puhkusetasude) jaotamine projektide vahel ja võlaõiguslike lepingute alusel ostetud teenuste kajastamine.

Teenusettevõtete peamised ülesanded on inimeste juhtimine ja efektiivsuse tõstmine. Meie ettevõtete kasumlikkus on juba tõusnud peaaegu Lääne-Euroopa stabiilsete riikide tasemele, kuid palgad on meil veel madalamad. Seega efektiivsusega tuleb meil veel tõsiselt tööd teha. Efektiivsuse tõstmise eelduseks on see, et ettevõte suudab mõõta ja analüüsida oma erinevate teenuste ja projektide kasumlikkust. Analüüsimise eelduseks omakorda on võimekus tulud ja kulud korrektselt jaotada ja periodiseerida. Valede numbrite alusel tehtud otsused ei saa kuidagi õiged olla.

Audio- ja videopeatüki 2 alapeatükkidesse on lisatud ettekanded Pärnu Finantskonverentsilt 2020, kus räägiti kulude kokkuhoiust, tõhususe saavutamisest ja kriisist välja tulekust:
2.1. Paneeldiskussioon: kuidas kriisist eluga välja tulla?
2.1.1. Majandus pärast kriisi
2.2. Eesti pangandusturu mõju majanduse rahastamisele
2.3. Ettevõte ei ole omaniku rahaautomaat
2.4. Kuidas saavad andmed ettevõtjale kasulikud olla?
 

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Peagi ilmuvas uues peatükis antakse ülevaade Eesti raamatupidajatest ning võrreldakse statistikaameti värsket statistikat raamatupidajate arvu ja palgatasemete kohta Kutsekoja OSKA arvestusala raportiga. 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks
  • Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale 

  • Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Täiendatud on peatükke 3.1.7.1 ja 3.1.7.2.

Esimeses peatükis on käsitletud alampalga suurusega seotud muudatusi ja teises peatükis töötamise registriga seotud aspekte.

 

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 3.1.7. Personaliga seotud raamatupidamisarvestus. Esitatud on ülevaade personali ja töösuhteid käsitlevatest õigusaktidest, mis on otseselt seotud raamatupidamisarvestusega või raamatupidaja tavapärase personalitöö toimingutega keskmise suurusega ettevõttes, kus pole eraldi personalijuhti.

Selle peatüki lõppu on salvestatud raadiointervjuu „Vanemahüvitise maksmise muudatused“. Alates 1. juulist 2020 muutus vanemahüvitiste maksmine varasemast paindlikumaks. Millised need muutused on, selgitas Äripäeva raadio hommikuprogrammis sotsiaalkindlustusameti perehüvitiste teenuse juht Marjana Lazarenkov. 

Täiendatud on ka peatükki 3.1.8. Tööandja makstav haigushüvitis. Haigushüvitise arvestamise ja maksmise alusdokument on raamatupidamisele esitatud töövõimetusleht (rahvapärases kõnepruugis „haigusleht”). Töövõimetuse põhjuse järgi väljastatakse kas haigus-, sünnitus-, lapsendamis- või hooldusleht. Nende alusel makstakse kindlustatud isikule ajutise töö­võimetuse hüvitisena haigus-, sünnitus-, lapsendamis- või hooldus­hüvitist.

Peatüki 2.3. Finantsjuht kui riskijuht alla on salvestatud Äripäeva raadio saade „Finantsuudised fookuses”, mille teemaks on majandusaasta aruande esitamine ja selle esitamise ajapikendus 31. oktoobrini 2020, mille tõi kaasa eriolukord. Juttu tuleb sellest, miks tähtaja nihutamine väärib kriitikat ning paneb ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Saates osalevad audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ning Luminor panga krediidianalüüsi juht Mart Onemar. 

Peatüki 2. Audio ja video alla on salvestatud „Teabevara tunni” saade „Kuumalaine raamatupidamises”, kus Mereakadeemia ja Sisekaitseakadeemia finantskolledži maksuarvestuse õppejõud Maret Güldenkoh räägib sellest, millised põletavad küsimused on raamatupidajatel kriisiolukorras tekkinud ning annab nõu, kuidas neid lahendada. Juttu tuleb veel füüsilisest isikust ettevõtjate muredest Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega ning sellest, milline on üks keskmine Eesti pereettevõtja ja missugune on pereettevõtte roll majanduses. Põgusalt käsitletakse ka kontoplaani sisu kirjeldust, mida võib nimetada raamatupidamiskohustuslase kaitsekilbiks. 

 

Valdkonna uudis

Alates 1. juulist 2020 saab vanemahüvitise maksmist vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni ning isal on võimalik jääda isapuhkusele senise 10 tööpäeva asemel 30 päevaks ja saada selle perioodi eest vanemahüvitist.

Isa täiendav vanemahüvitis ja 30 päevane isapuhkus
Senise 10-tööpäevase isapuhkuse vahetab välja 30-kalendripäevane isapuhkus, mille eest hakkab Sotsiaalkindlustusamet maksma isa täiendavat vanemahüvitist. Hüvitist saavad 30 kalendripäeva eest kõik isad – ka need, kes ei tööta töölepingu alusel (nt FIE-d, juhatuse liikmed jt) kui ka need, kes on töötud.

Pane tähele, et uus süsteem kehtib ainult juhul, kui laps sünnib pärast 1. juulit 2020 (k.a). Ka kogu lapsega seoses võetav puhkus peab olema alates 1. juulist 2020 või hiljem!

Ka kogu uue süsteemi järgi võetav puhkus peab olema pärast 1. juulit 2020. Uut isapuhkust ei saa kasutada varem, kui alates 1. juulist 2020.

See tähendab, et:
  • isegi, kui lapse eeldatav sünnikuupäev on 1. juulil 2020 või hiljem, aga laps sünnib tegelikult varem, kehtib isale vana kord. Tal on õigus kasutada vana süsteemi isapuhkust 10 tööpäeva;
  • kui eeldatav sünnikuupäev on enne 1. juulit 2020, kuid laps sünnib tegelikult 1. juulil 2020 või hiljem, kehtib isale uus kord ja tal on õigus kasutada isapuhkust 30 kalendripäeva.

NB! Välja arvatud juhul, kui isa on juba kahe kuu jooksul enne lapse sündi kasutanud vana süsteemi järgi ära oma õiguse 10-päevasele isapuhkusele. Sellisel juhul kehtib talle vana süsteem ja tal ei ole enam hiljem õigust n-ö ülejäänud 20 päeva välja võtta, isegi juhul, kui laps sündis 1. juulil 2020 või hiljem.

Kellele?
  • Õigus saada kõigil isadel, kelle laps sünnib 1. juulil 2020 või pärast seda.
  • Kui lapse bioloogiline isa ei täida kohustust last kasvatada ja ei ole juba ära kasutanud õigust isa täiendavale vanemahüvitisele, on selle saamise õigus lapsendajal, eestkostjal, hoolduspere vanemal või ema abikaasal.
  • Ema abikaasal on õigus ka siis, kui lapse bioloogiline isa esitab Sotsiaalkindlustusametile kirjaliku teate isa täiendava vanemahüvitise saamise õigusest loobumiseks.
Mida peab teadma?
  • Saab kasutada alates 30 kalendripäevast enne eeldatavat lapse sünnikuupäeva kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. (NB! Arvesta üleminekuperioodi erisusega!)
  • Isa täiendava vanemahüvitise saamise ajal peab puhkama kõigi oma tööandjate juurest. Puhkuse kasutamise periood kantakse töötamise registrisse. Isapuhkust saab kasutada nii ühes osas kui ka osade kaupa. Töölepingu seaduse järgi võib tööandja keelduda puhkuse andmisest lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva.
  • Isapuhkuse ajal ei tohi isa töötada ja tulu teenida. Ei kehti tavalise vanemahüvitise põhimõte, et maksimaalselt poole hüvitise ülempiiri (ehk 2020. aastal 1774,05 euro) teenimisel vanemahüvitis ei vähene.
  • Isadel, kes tööl ei käi (sh ka FIE-d või nn vaba elukutse esindajad [nt notarid, kohtutäiturid, vandetõlgid, audiitorid, pankrotihaldurid] ning käsundus- ja töövõtulepingu vm võlaõigusliku lepingu alusel töötavad inimesed või juriidilise isiku juhtorgani liikmed), saavad samuti isa täiendavat vanemahüvitist 30 kalendripäeva eest. Seda saab kasutada endale sobival ajal alates 30 kalendripäevast enne lapse eeldatavat sünnitähtaega kuni lapse 3-aastaseks saamiseni. Isa saab ise otsustada, kas soovib hüvitist ühes osas või osade kaupa.
  • Kui perre sünnib pärast 1. juulit 2020 väikese vahega mitu last, on kõigi lastega seoses õigus kasutada 30-päevast isapuhkust ja/või isa täiendavat vanemahüvitist. Iga lapse hüvitist/puhkust tuleb kasutada erineval ajal – seda ei ole võimalik võtta välja mitme lapse eest korraga ega saada sellest tulenevalt samal perioodil mitmekordset hüvitist.
  • Mitmike puhul kehtib üks periood/hüvitis olenemata sündinud laste arvust.
  • Isa täiendavat vanemahüvitist võib saada nii perioodil, kui ema on vanemahüvitise või sünnitushüvitise saaja (30 kalendripäeva enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva), kui ka hiljem, kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.
  • Kui pere soovib, et isa saaks järjest nii tavalist vanemahüvitist kui isa täiendavat vanemahüvitist, siis esimesed 30 päeva loetakse alati isa täiendavaks vanemahüvitiseks. Tavalist vanemahüvitist võib isa hakata saama päevast, mil laps on vähemalt 70-päeva vanune ja ema sünnitusleht on lõppenud.
Kui suur on isa täiendav vanemahüvitis?

Isa täiendav vanemahüvitis arvestatakse välja samade reeglite alusel nagu tavaline vanemahüvitis.

Hüvitise suuruse arvestamiseks lahutame esmalt lapse sünnikuust sellele eelnevad 9 täispikka kalendrikuud (ehk keskmise raseduse pikkuse, olenemata sellest, kas laps sündis plaanitud tähtajal, oli enneaegne või kauem kantud) ning vanemahüvitise arvestamisel võtame aluseks omakorda sellele eelnenud 12 kalendrikuu tulud.

Hüvitise summa sõltub sotsiaalmaksu suurusest, mis on teenitud tulult makstud. Täpsemalt saab vanemahüvitise arvestamisest lugeda siit. Abiks on ka vanemahüvitise kalkulaator.

Vanemahüvitise alammäär on eelmise kalendriaasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär (2020. aastal 540 eurot). Vanemahüvitise maksimaalne suurus on kolmekordne üle-eelmise aasta Eesti keskmine palk (2020. aastal 3548,10 eurot.)

Töötamise registrisse lisandub alates 1. juulist 2020 uus peatamise alus „Isapuhkus”
Tööandjad ei saa ega pea isapuhkuse peatamise kandeid tegema. Isapuhkuse kanded teeb töötamiseregistrisse Sotsiaalkindlustusamet isapuhkuse taotleja avalduse alusel. Tööandjat teavitatakse isapuhkuse avalduse esitamisest e-posti teel.

Sotsiaalkindlustusamet soovitab isadele varem oma puhkusesoovi tööandjaga arutada ja siis hakata isapuhkust planeerima Sotsiaalkindlustusameti iseteeninduses.

Tööandjat teavitatakse e-posti teel kaks korda.

1. Esimene teavitus läheb tööandjale kohe, kui isa esitab avalduse Sotsiaalkindlustusametile (SKA) isapuhkuse saamiseks SKA iseteeninduskeskkonnas. Isal on võimalus sisestada avalduse juurde kuni kaks e-posti aadressi ühe tööandja kohta, seejuures üks e-posti aadress on alati kohustuslik. Töötaja ja tööandja räägivad omavahel läbi, milline e-posti aadress tuleb avaldusele lisada. SKA teavitus sisaldab isiku nime, isikukoodi ning perioodi, mille isik on meile edastanud. Pärast seda jäetakse isiku avaldus viieks tööpäevaks ootele, selle perioodi vältel on võimalus tööandjal SKA-d teavitada, et tööandja ei ole nõus isapuhkuse andmisega. Kui 5 tööpäeva jooksul ei ole negatiivset vastust tööandjalt tulnud, teeb SKA töötamise registrisse (TÖR) kande isapuhkuse kohta ning määrab isikule hüvitise.

2. Teine teavitus läheb tööandjale siis, kui SKA on teinud tema töötaja kohta kande TÖR-i. See teavitus läheb sellele e-posti aadressile, mille tööandja on edastanud Maksu- ja Tolliametile (tavaliselt äriregistris olev e-posti aadress).

Kui isapuhkuse avaldus esitatakse 14 päeva enne puhkuse algust ja/või lühemaks perioodiks kui 7 kalendripäeva saab isa hoiatuse, et tööandja võib puhkuse andmisest keelduda, kuid see ei takista isa SKA-le avalduse esitamist, kuna tööandja ja töötaja võisid sõlmida omavahelise kokkuleppe, millest SKA avalduse esitamise hetkel ei ole teadlik.

Isapuhkuse avalduses olevat perioodi muuta ei saa. Isapuhkuse perioodi muutmiseks tuleb isapuhkuse avaldus tühistada ja teha uus avaldus.

Vanemahüvitise maksmise periood muutub paindlikuks

Vanemahüvitise maksmist saab vastavalt vanema soovile kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni lapse 3-aastaseks saamiseni.

Kellel on õigus saada?

Alates 1. juulist 2020 on võimalik vanemahüvitise saamist kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kõigil vanemahüvitise saajatel – nii neil, kes alles hakkavad vanemahüvitist saama, kui neil, kes saavad vanemahüvitist varasemast. Vanemahüvitist saab peatada ja jätkata alates lapse 70-päevaseks saamisest kuni 3-aastaseks saamiseni.

Peatamisel ja jätkamisel on tingimuseks, et vanemahüvitist ei või määrata lühemaks perioodiks kui üks kalendrikuu, välja arvatud vanemahüvitise saamise algus- ja lõpukuul.

Vanemahüvitise maksmise jätkamisel vanemahüvitise suurust ümber ei arvutata.

Allikas: Sotsiaalkindlustusamet, Maksu- ja Tolliamet

Info ilmus Raamatupidamise Praktiku juuninumbris.

 

Teabevara uuendus

Värskes peatükis 3.2.5 kajastatakse endale arve väljastamist. 

Valdavalt on raamatupidamises majandustehingute kajastamise aluseks müügiarve, mille on väljastanud kauba või teenuse müüja. Poolte kokkuleppel on aga täiesti lubatud ka teistpidine variant – ostja väljastab endale ise ostuarve ja saadab selle müüjale, et see saaks müügitehingu kajastada sama dokumendi alusel. 

Peatüki 2. Audio ja video alla on salvestatud „Teabevara tunni” raadiosaade, kus Krista Teearu räägib koroonakriisi mõjust ettevõtetele ja raamatupidajate tööle. Juttu tuleb ka majandusaasta aruande esitamisest, kobareelnõuga seotud maksumuudatustest, kvaliteedimärgist raamatupidamisettevõtetele ja paljust muust aktuaalsest. Küsitlevad teabevara toimetaja Kai Koks ja raamatupidaja.ee teemaveebi ärijuht Marianne Lõhmus.  

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed