Raamatupidamine | Äripäeva teabevara

Raamatupidamine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Rahavoogude aruande teemalises peatükis 7.1.4 uurime, millist infot on võimalik rahavoogude aruandest välja lugeda.

Rahavoogude aruannet võib uurida erinevatel põhjustel – mõni võrdleb enda numbreid konkurentide omadega, teine analüüsib oma kliendi rahavoogude aruandeid, uurides, milliseid lisateenuseid saaks kliendile müüa, kolmas kaalub uue ettevõtte omandamist. Kasulikku infot leiab sealt igal juhul.

Money, Coin, Investment, Business, Finance, BankFoto: Pixabay

 

Teabevara uuendus

Pärnu Finantskonverentsil 2021 „Tuleviku teenäitaja” rääkis Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas tegevuspõhisest eelarvestamisest. Vaadake salvestatud ettekannet audiopeatükist 2.12.

2020. aastal läks riik üle tegevuspõhisele eelarvestamisele. Tegevuspõhise eelarve kontseptsioon tähendab tulemusjuhtimise juurutamist, milles on seotud strateegiline juhtimine ja finantsarvestus ning kus ressursside planeerimisel lähtutakse tulemustest. 

Image previewPolitsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas

Foto: Raul Mee

Teabevara uuendus

Kavas on avaldada peatükk juhtimisaruandlusest. Vaatame, milliseid aruandeid raamatupidaja veel koostada saab.

 

 

 

 

 

 

Valdkonna uudis

Lihtsamate tööülesannetega ametikohtade kadu ei ole nii kiire, kui mõne aasta eest prognoositi, tõdetakse kutsekoja uuringus „COVID-19 põhjustatud majanduskriisi mõju tööjõu ja oskuste vajaduse muutusele“.

Villu Zirnask, majandusajakirjanik, ÄP finantsjuhtimise teabevara peatoimetaja

Üldiselt OSKA varasemates prognoosides toodud tööhõive ja oskuste arengusuunad kehtivad, aga uue mõjurina on lisandunud rohepööre selle eri aspektides: rohearuandlus, süsinikuarvepidamine, ringmajandus, toodete ja teenuste keskkonnakoormuse arvestamine, roheprojektidega kaasnev konsultatsioonivajadus ja taustauuringud jms.

Teine uus perspektiiv on see, et kui 2021. aastal suureneb koroonakriisi tõttu pankrottide arv, toob see arvestusalale kaasa teistlaadi tööd (ettevõtete lõpetamisega seotud tegevused) ja võib ajutiselt kliendibaasi vähendada. Kriis ärgitab organisatsioone ka tööprotsesse üle vaatama, mis võib anda hoogu tugiteenuste sisseostmise trendile.

„Juba varem esile toodud erialaste digioskuste vajadusele on lisandunud kaugtöö ja klientidega kaugsuhtlusega seotud kompetentsid. Esil on digiturvalisus ja andmeturve. Konsultatsioonide maht ning nõustav ja koolitav roll kasvab ka traditsioonilistel arvestusala kutsealadel, nõudes suhtlus- ja nõustamisoskust,“ ennustab kutsekoda. „Rohepööre toob kaasa vajaduse nii üldiste keskkonnaalaste teadmiste kui ka spetsiifiliste uute rohearvestus- ja aruandlusega seotud oskuste järele. Nii digi- kui ka rohepööre majanduses tähendavad ärinõustamisele töömahu kasvu.“

Kaugtöö püsiv kasv avaldab kutsekoja hinnangul väiksemat mõju, kuid siiski toob see kaasa vabakutselise töövormi ja paindlike projektimeeskondade laiema leviku, mis tekitab vajaduse muuhulgas projektijuhtimisoskuse, hajusmeeskondade juhtimise, kõrgtasemel suhtlusoskuse ja ettevõtlusoskuste järele. Vajalik on arvestusala ja IKT-valdkonna tihe koostöö, arvestusalases õppes peab suurenema sidustatus IKT (andmeteadus, tarkvaraarendus) ning ärinõustamiskompetentsidega.

Raamatupidamise, auditeerimise ja ärinõustamise valdkonna väljumine kriisist ja edasine areng on välja toodud TABELIS.

Allikas: finantsuudised.ee

 

 

Teabevara uuendus

Värskes videopeatükis 2.1 saate vaadata Pärnu Finantskonverentsil 2021 salvestatud ettekannet, kus Eesti Panga president Madis Müller räägib sellest, et lähiajal on majanduselu sõlmküsimuseks, kuidas kriisi haavadest paraneda. Seejärel tuleb naasta suure pildi juurde, milleks on tugeva ja jätkusuutliku majandusmudeli kindlustamine, mis kannaks Eesti majandusarengut edasi. 

Foto: Raul Mee

Teabevara uuendus

Peatükki 4.4. Majandusaasta aruande esitamine ettevõtjaportaalis on salvestatud Äripäeva raadio saade „Finantsuudised fookuses“, kus tõdetakse, et paljud ettevõtjad kirjutavad pimesi alla nende aasta kõige tähtsamale dokumendile ehk aastaaruandele seda läbi lugemata. Stuudios on rahandusministeeriumi ettevõtlus- ja arvestuspoliitika nõunik Mirjam Suurekivi, raamatupidamisbüroo Robby & Bobby juht Krista Teearu ja Luminori krediidianalüüsi juht Mart Onemar. Saatejuht on Paavo Siimann.

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.1.3. Konsolideeritud rahavoogude aruanne kirjeldatakse, kuidas on võimalik etappide kaupa koostada rahavoogude aruanne ka suurtes kontsernides.

Kontserni aastaaruande koostamisel tuleb peale konsolideeritud bilansi ja kasumiaruande koostada ka konsolideeritud rahavoogude aruanne. Kui bilanss ja kasumiaruanne tuleb igal juhul konsolideerida klassikaliselt – liidame ettevõtete arvud kokku ja teeme vajalikud elimineerimised –, siis rahavoogude aruande koostamiseks on kaks võimalust:

1) konsolideerime ka rahavoogude aruande sama loogika järgi;
2) koostame esialgse rahavoogude aruande konsolideeritud bilansi muutuse alusel ja teeme vajalikud korrigeerimised.

Business, Plan, Report, Financial, Hand, Holding, Money

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Valdkonna uudis

Autor: Mare Timian

Raamatupidamisbüroodele on viimane aasta kulgenud erinevalt, olenevalt kliendibaasist ja senisest töökorraldusest. Mõned bürood kahanesid ja mõned kasvasid, suur osa jäi siiski enam-vähem samale tasemele. Võitjatena tulevad sellest keerulisest ajast välja need, kes suudavad oma tööd tõhusamalt ümber korraldada ning ühtlasi hoida ka oma töötajaid ja kliente.

Raamatupidamisbüroode - teine kvartaliraport 2021 piltÄripäeva Infopanga kvartaliraportiga saad tutvuda SIIN!

Raamatupidamisbüroode käibe muutus sõltus eeskätt nende klientide sektorist. Kui raamatupidamisbüroo klientide hulgas oli palju raskelt pihta saanud sektorite esindajaid (toitlustus, majutus, turism), kes oma tegevuse peatasid või suisa lõpetasid, siis kaotas ka see büroo osa suurema või väiksema osa oma käibest. Kui raamatupidamisbüroo klientide hulgas oli palju e-kaubandusega tegelevaid ettevõtteid, siis nende klientide käibed kasvasid jõudsalt ja koos nendega kasvas ka neile teenust pakkuva büroo käive.

Senine töökorraldus mõjutas oluliselt raamatupidamisbüroo võimekust kodukontorit rakendada ja oma töötajaid nakkuse eest kaitsta. Kui raamatupidamisbüroo oli siiani töötanud igapäevaselt kontoris ja kasutas paberdokumente, siis oli tal märksa keerulisem oma töötajaid kodukontorisse suunata kui sellisel bürool, mis juba toimetas paberivabalt ja kus kodukontorid olid ammu kasutusele võetud.

Paljude töötajate reaalne töökoormus kasvas. Raamatupidamisbüroode töötajad on enamasti naisterahvad. Kui neil juhtus olema alaealisi lapsi, siis langes neile nüüd topeltkoormus – kodukontorist tehtava palgatöö kõrvalt tuli valvata lasteaialapsi, juhendada koolilapsi ning neile lõunat teha. Seetõttu venisid tööpäevad pikaks ja inimesed olid tõsiselt kurnatud, mõni loobus palgatööst ja keskendus kodule, nii mõnigi palus töökoormuse vähendamist.

Samas tööandja pidi tööd ikkagi nõudma – klientidele lubatud töö vajas tegemist, sest muidu polnud ju töötajate palgaraha kuskilt tulemas. Ei olnud see kodukontorite aeg lihtne ei töötajatele ega büroode juhtidele.

Ees seisavad keerulised ajad
Ühelt poolt on tunda tugevat hinnasurvet. Turul on väga palju üksi, oma kodust toimetavaid teenuseosutajaid, kellel puuduvad kontorikulud ja töötajate asendusega seotud kulud ning kes pahatihti ignoreerivad andmekaitse ja rahapesu tõkestamisega seotud kohustusi ning nendega seotud kulusid. Töötasu asemel makstakse endale dividende ja säästetakse ka maksudelt. Vastavalt saavad nad klientidele pakkuda märksa odavamat hinda kui suuremad bürood.

Teiselt poolt on suur surve kuludele – inflatsioon on kasvamas ja töötajad tahavad palgatõusu, konkurents kasvab ja turundusele on vaja kulutada, IT-arendus nõuab lähiaastatel suuri investeeringuid.

Raamatupidamisbüroode palgasurve on tõenäoliselt umbes Eesti keskmine. Suurt tööjõu ülejääki nagu turismisektoris meil ei ole, samas ei ole ka pöörast tööjõu puudujääki, nagu IT-arendajate osas. Töötukassa hinnangul on Eestis raamatupidajaid pigem veidi üle, aga eks sellega ole nagu ikka – häid töötajaid on alati puudu.

Raamatupidamisvaldkond on kahtlemata üks neist, mis on lähiaastatel väga avatud automatiseerimisele ja seetõttu pole pääsu IT-investeeringutest. Siinjuures räägime nii dokumentide digiteerimisest, erinevate programmide vaheliste ühenduste loomisest kui ka tarkvararobotite rakendamisest ja spetsiaalsete analüüsiprogrammide kasutamisest.

Võitjatena tulevad sellest keerulisest perioodist välja need bürood, kes suudavad oma tööd efektiivsemaks ümber korraldada ning sealjuures hoida oma töötajaid ja kliente.

Allikas: raamatupidaja.ee

 

Teabevara uuendus

Audio-videopeatükki 2.11. Käibemaksuseaduse muudatused 2021 on salvestatud veebiseminar, kus Ernst & Young Balticu juhtiv maksunõustaja Tõnis Elling räägib 1. juulil jõustuvatest käibemaksuseaduse muudatustest. Muudatused puudutavad nii kaugmüügi regulatsiooni kui ka postipakkide maksustamist.

Samasse peatükki on lisatud ka Äripäeva raadio saated „Teabevara tund“ ja „Kasvukursil“ peagi jõustuvatest käibemaksuseaduse muudatustest. 

Käibemaksuseaduse muudatused aastal 2021 | Veebiseminar. Äripäeva E-pood.  Äripäeva E-pood

Lehed