Raamatupidamine | Äripäeva teabevara

Raamatupidamine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Peagi avaldatakse uus peatükk „Investeeringute raamatupidamine”. Selles peatükis kirjutatakse kokkuvõte üldisest investeeringute käsitlemise loogikast.

Eraisikud on järjest enam aru saanud, et teatud investeeringuid on kasulikum teha ettevõtte kaudu, sellisel juhul lisandub selle ettevõtte raamatupidamiskohustus. Vastavalt peavad ka raamatupidajad selle valdkonnaga end kurssi viima, et osata tehtud tehinguid korrektselt kajastada.

 

 

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Uude videopeatükki 2.13 on salvestatud Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõuniku Mirjam Suurekivi ettekanne Pärnu Raamatupidamiskonverentsil septembris 2021. Mirjam andis ülevaate Rahandusministeeriumi kui arvestuspoliitika kujundaja praegustest tegemistest. Juttu tuli sellest, kus on peamised valukohad ning kuhu tähelepanu on suunatud – näiteks majandusaasta aruannete esitamine, raamatupidamisteenuse pakkujate kvaliteet turul, e-arved jm. 

Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja arvestuspoliitika osakonna nõunik Mirjam Suurekivi

Foto: Meeli Küttim 

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Pärnu Finantskonverentsil 2021 rääkis SEB privaatpanganduse strateeg  Peeter Koppel, et raha ja risk pole enam need, mis muiste. Millise olulise funktsiooni kaotas raha? Kas reaalintressid jäävad negatiivseks igavesti? Millal naaseb tavapärane olukord? Taastuvenergial on hoog sees, eetikast saab praktika ja raha hind hakkab sõltuma eetilisusest.

Vaadake Peeter Koppeli ettekannet videopeatükist 2.1.2

Image preview

Teabevara uuendus

Peatüki 11.6. Krüptovääringud ja token’id ehk PTP-instrumendid lõppu on salvestatud Äripäeva raadio saade, kus on külas Eesti ühe vanema raamatupidamisfirma Vesiir omanik Enno Lepvalts.
Räägitakse krüptorahaga seotud raamatupidamise väljakutsetest ja samuti sellest, mida toob ettevõtete raamatupidamisele kaasa massiline teisest pensionisambast loobumine. Saadet juhib Hando Sinisalu.

Krüptovaluuta bitcoin
Foto: Ozan Kose

Valdkonna uudis

2022. aasta 1. aprillist jõustub vanemahüvitiste süsteemi reform. Sellega kaasnevad muudatused, mille eesmärk on teha uut ilmakodanikku kasvatava pere elu lihtsamaks ja sujuvamaks.

Baby, Hands, Fingers, Infant, Child, Father, ParentFoto: Pixabay

Alates 1. aprillist 2022 jõustuvad alljärgnevad vanemahüvitist puudutavad muudatused.
1. Vanemahüvitisest ja isa täiendavast vanemahüvitisest saavad ema vanemahüvitis, isa vanemahüvitis ning jagatav vanemahüvitis.

2. Lapsevanem saab isa vanemahüvitist ning jagatavat vanemahüvitist katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa.

3. Lapsevanematel tekib võimalus olla kuni kaks kuud samal ajal kahekesi vanemapuhkusel.

4. Tekib õigus rohkematele puhkepäevadele.

5. Tekib uus vanemahüvitise liik lapsendajatele.

6. Sünnituspuhkus kandub üle Haigekassast Sotsiaalkindlustusametisse ja nimetatakse ümber emapuhkuseks, mille eest makstakse ema vanemahüvitist.

Kui seni oli lapsevanemal hüvitiste teemal vaja suhelda nii Haigekassa kui ka Sotsiaalkindlustusametiga, siis 1. aprillist koondub kogu lapse eest makstavate riiklike hüvitiste süsteem Sotsiaalkindlustusametisse (v.a võimalikud kohaliku omavalitsuse makstavad toetused). Kõige enam mõjutab see emasid, kuna sünnituspuhkus muutub ajutisest töövõimetusest lihtsalt vanemahüvitise liigiks. Uue sünnitushüvitist asendava hüvitise nimi on ema vanemahüvitis.

Pere saab edaspidi vanemahüvitist paindlikumalt välja võtta

Ema vanemahüvitis kestab kuni 100 kalendripäeva, kusjuures neist 70 on enne lapse eeldatavat sünnikuupäeva. Töötaval emal, kelle eest makstakse sotsiaalmaksu, on ka sel perioodil tervisekaitse põhjustel emapuhkus ja see kantakse ka töötamise registrisse. Kui ema eest ei ole töötamise eest varem sotsiaalmaksu makstud, on õigus üksnes 30 päevale ema vanemahüvitisele alates lapse sünnist.

Kuigi algul võib tunduda, et ema vanemahüvitist makstakse vähem aega kui sünnitushüvitist, ei ole see siiski täpne – 40 päeva liigub hoopis jagatava vanemahüvitise alla. Seega ükski päev kaduma ei lähe ja perel tekib juurde rohkem paindlikkust vanemahüvitise väljavõtmisel.

Isal tekib 30 päeva enne lapse eeldatavat sünniaega omakorda õigus isa vanemahüvitisele, mida on kokku 30 päeva. Seda hüvitist võib isa välja võtta päeva kaupa ja kuni lapse 3-aastaseks saamiseni või hetkeni, kui isa hakkab võtma jagatavat vanemahüvitist. Ka isa ei tohi isa vanemahüvitise saamise ajal tööl käia – isa on isapuhkusel ja selle kohta kantakse andmed töötamise registrisse.

Pärast ema vanemahüvitise perioodi lõppu on võimalik emal ja isal otsustada, kumb neist hakkab edasi vanemahüvitist saama. Selle hüvitise nimi on jagatav vanemahüvitis. Jagatavat vanemahüvitist on võimalik välja võtta 475 päeva ulatuses. Seda hüvitist võib katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. Kui emal ei olnud enne lapse sündi sotsiaalmaksuga maksutatavat töö- või teenistussuhet ning seega oli õigus üksnes 30 päevale ema vanemahüvitisele, on jagatava vanemahüvitise pikkus 515 päeva.

NB! Kui üks vanematest on vanemapuhkusel pärast lapse 30 päeva vanuseks saamist, on õigus jagatavale vanemahüvitisele sellel vanemal.

Lisaks on lapsevanematel võimalik võtta 60 päeva ulatuses korraga jagatavat vanemahüvitist. Korraga võetud päevade arvu võrra vähendatakse jagatava vanemahüvitise maksmise kogukestust. Näiteks kui ema võtab 475 päeva vanemahüvitist, kuid otsustab koos isaga, et 60 päeva võiks jagatavat vanemahüvitist saada ka isa, makstakse isale vanemahüvitist 60 päeva ning emale 415 päeva. Eesmärk on võimaldada mõlemale vanemale seda, et nad saavad ka koos last kasvatada.

Nii isa vanemahüvitist kui ka jagatavat vanemahüvitist on võimalik katkestada ja jätkata kalendripäevade kaupa. See tähendab, et vanemal on võimalik näiteks pool kuud vanemahüvitist saada ja ülejäänud pool kuud tööd teha. Siiski tuleb tähele panna, et kui ühes kalendrikuus on vanemahüvitist makstud, kehtib vanemahüvitise suuruse arvestamisel tavaline töötulu piirmäär. Kui lapsevanem soovib teenida tulu üle poole antud aasta töötulu piirmäärast, peab ta vanemahüvitise summa vähendamise vältimiseks peatama vanemahüvitise saamise terveks vastavaks kuuks.

Lapsendaja vanemahüvitis

 

Tekib ka uus vanemahüvitise liik lapsendavatele peredele – lapsendaja vanemahüvitis. Sellele hüvitisele on õigus lapsendaja puhkusele jääval töötaval lapsendajal või hoolduspere vanemal, kellel on õigus saada ajutise töövõimetuse hüvitist ravikindlustuse seaduse alusel. Lapsendajal või hoolduspere vanemal on õigus saada lapsendaja vanemahüvitist 70 kalendripäeva kuue kuu jooksul alates lapsendamise kohtuotsuse jõustumise või hoolduspere vanema lepingu sõlmimise päevast.

Vanemahüvitise suurust arvutatakse iga kuu kaupa, sest tekib õigus võtta vanemahüvitist välja päevade kaupa. Välja arvutatud vanemahüvitise summa jagatakse kolmekümnega, et leida ühe päeva vanemahüvitise suurus. See suurus korrutatakse kuus olevate päevade arvuga. Seega võib väljamakset vaadates tunduda, et ühes kuus on vanemahüvitist vähem või rohkem saadud, kuid tegelikult vanemahüvitise suurus ei muutu, vaid on lihtsalt päevapõhine. Näiteks kui vanemahüvitise suuruseks on arvutatud 1000 eurot ning vanem puhkab kuus kõikidel päevadel, ilmneb näiteks juulis makstava vanemahüvitise suurus järgnevalt: (1000 / 30) x 31 = 1033,33 eurot; tavalise aasta veebruaris aga nii: (1000 / 30) x 28 = 933,33 eurot.

Vanemahüvitise kasutamisel tuleb meeles pidada, et riik maksab selle arvelt sotsiaalmaksu, mis on aluseks Haigekassa ravikindlustusele kui ka tulevikus arvutatavale pensionistaažile. Enne kui jagatav vanemahüvitis tõstetakse ühelt vanemalt teisele, tuleb perel kindlasti arutada, kas see on ravikindlustuse ning pensionistaaži mõttes mõistlik.

Muutub lapsepuhkuse võtmise süsteem

1. aprillist muutub ka lapsepuhkuse võtmise süsteem. Kehtima hakkab regulatsioon, mille puhul mõlemale töises suhtes vanemale tekib võimalus kasutada 10 tööpäeva (mõlema vanema peale kokku 20 tööpäeva) tasustatud lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Oluline on silmas pidada, et 10 tööpäeva pole iga aasta kohta, vaid alates vanemahüvitise lõpust kuni lapse 14-aastaseks saamiseni. Lapsepuhkuse eest makstakse edaspidi hüvitist, mille suurus on 50% perehüvitiste seaduse alusel arvutatud vanemahüvitisest. Kehtiva regulatsiooni kohaselt aeguvad kasutamata lapsepuhkuse päevad iga kalendriaasta lõppedes.

Alates 1. aprillist saavad vanemad 10 tööpäeva pikkust lapsepuhkust kasutada paindlikult ja lapsepuhkuse päevad aeguvad alles lapse 14-aastaseks saamisel. Lapsepuhkuse taotlemiseks tuleb lapsevanemal minna Sotsiaalkindlustusameti iseteenindusse (kus ta näeb kasutamata lapsepuhkuse päevade arvu) ja märkida periood, millal ta soovib lapsepuhkust kasutada, Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemist saadetakse info tööandjale (periood, mil töötaja soovib kasutada lapsepuhkust), ning kui tööandja ei reageeri teatud aja jooksul, loetakse see nõusolekuks. Sotsiaalkindlustusamet maksab lapsepuhkuse hüvitise otse lapsevanemale.

Allikas: palgauudised.ee.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 5.3.13 kirjutab Krista Teearu, et ettevõtte kaudu investeeringute tegemine on levinud praktika, seega tuleb raamatupidajal kajastada ka saadud dividende ning mõista nende maksustamist ja deklareerimist.

Valdkonna uudis

Autor: Verner Silm, Rödl & Partner Advokaadibüroo advokaat

Kaugtöö puhul peavad nii tööandja kui ka töötaja kinni pidama seadusest tulenevatest tööohutuse ja teistest reeglitest.

Advokaat Verner Silm selgitab kaugtööga seonduvaid aspekte

Ametlikust töökohast eemal olemine ja töö tegemine ei ole automaatselt kaugtöö. Täpsuse huvides tasub töölepingu seadus (TLS) üle vaadata. Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et töötaja teeb tööd, mida tavapäraselt tehakse tööandja ettevõttes, väljaspool töö tegemise kohta, sealhulgas töötaja elukohas (kaugtöö), peab tööandja lisaks TLS-i §-s 5 nimetatule teatama töötajale, et töökohustusi täidetakse kaugtööna. Seega on vaja nii tööandja kui ka töötaja nõusolekut selleks, et töötaja teeks tööd kaugtööna.

Samuti tuleb arvestada, et kaugtöö tegemine ei võta tööandjalt kohustust järgida kõiki töölepingu seaduses ja teistes seadustes välja toodud kohustuslikke nõudeid, sealhulgas töövahendite hankimise ja kulude katmise kohustust.

Kohustus tagada töö tegemiseks vajalikud töövahendid
Kaugtöö korral peab tööandja samuti tagama töötajale töö tegemiseks töövahendid. Töövahendite hankimise, paigaldamise ja hoolduse eest vastutab üldjuhul tööandja. Seega pole ei maksuameti ega ka muude ametkondade jaoks probleemne ilmselgete töövahendite – arvuti, töölaua, -tooli, valgustite – hankimine. Kindlasti tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest ehk sellest, mida töötajal reaalselt töötegemiseks vaja on. Kui tööandja soovib teha suuremaid kulutusi kui ainult kõige lihtsamad töövahendid, siis tuleb kasutada proportsiooni arvutamist.

Universaalset proportsiooni ei ole enamikul juhtudel võimalik leida, aga tuleb arvestada, et töötaja peaks ise katma vähemalt 50% kuludest. Siia kuuluvad kindlasti kardinad, vaibad ja muud sisustuselemendid, mida muudel juhtudel loetaks erisoodustuseks. Tööandja kuludest kantav osakaal peab olema lepinguga paika pandud, et töötaja ega tööandja ei avastaks ennast hiljem maksuvaidlusest. Loomulikult tuleb arvestada, et kui töötaja kasutab tööandja vahendeid, peab töötaja neid kasutama ja hoidma tööandja kehtestatud reeglite järgi.

Pooled võivad kokku leppida, et tööülesanded täidetakse töötajale kuuluvate töövahenditega, ent sellisel juhul tuleb kokku leppida ka töötajale kuuluvate töövahendite kulu hüvitamine.

Unustada ei saa Riigikohtu seisukohta, et erisoodustus (tulumaksuseaduse § 48 lõige 4) on tööandja poolt töötajale antav rahaliselt hinnatav hüve, millest viimane saab otseselt isiklikku kasu. Erisoodustusena tuleb vaadelda sellist hüve, mis antakse töötaja isiklikes huvides ja mida saaks põhimõtteliselt käsitada ka loonuspalgana. Erisoodustus on seega määratlemata õigusmõiste, mille sisustamisel tuleb arvestada iga juhtumi eripära. Kui puuduvad alusdokumendid ja kulu hüvitamine on näilik, siis on tegemist erisoodustusega töötaja jaoks ning need hüvitised tuleb maksustada.

Kaugtöö tegemine ei tohi töötajale kaasa tuua tööga seotud sissetuleku vähenemist kommunaal- ega muu kulu tõttu. Tuleb arvestada, et tööandja võib katta ainult töötegemisega seotud kulu, et tegemist ei oleks ettevõtlusega mitteseotud kulu ega erisoodustusega. Tööandja ja töötaja peavad täpselt kokku leppima, millises ulatuses tööandaja töötaja kodukontori kulud katab. Siingi tuleb lähtuda mõistlikkuse põhimõttest. Ilmselgelt toob liiga suurte kulude katmine kaasa maksukohustuse. Kui võimalik, peaks välja arvutama, kui suures ulatuses on töötajal mingi kulu kaugtöö tõttu suurenenud.

Kui seda ei ole võimalik teha, siis peab kokku leppima selged konservatiivsed piirid. Üldjoontes tuleb kodukontori kulude katmise kohta sõlmida töötajaga elukoha tasuta kasutamise leping, mis võimaldab tööandjal osaliselt katta kodukontoriga seotud kulu.

Kulude hüvitamisel töötajale tuleks olla pigem konservatiivne
Arvestada tuleb Riigikohtu seisukohaga, et tööks vajalik kulutus ei ole hüve ega erisoodustus. Kulutuse määratlemiseks „tööks vajalikuna” ei pea see alati õigusaktidest tulenevalt olema kohustuslik ja selle tegemisel ei pea rangelt järgima õigusakte. Kulude määratlemisel erisoodustusena tuleb hinnata töösuhte omapära igal üksikjuhtumil. Tööks vajalikud kulutused võivad töö olemusest sõltuvalt olla erinevad. Kulutused, mis konkreetse töösuhte iseloomu arvestades kujutavad endast erisoodustust, võivad teistsuguse töösuhte puhul olla tööülesannete täitmiseks vaieldamatult vajalikud.

Proportsiooni arvestus on vajalik, sest kohtulahendites on sageli sama probleem– tööandja ei suuda põhjendada, mis võeti aluseks proportsiooni arvutamisel või kui suurt pinda töötaja tegelikult töö tegemiseks kasutab. Näitena saab kasutada küttekulu osalist hüvitamist töötajale, kui töötaja kodus on tõmmatud selge piir, kus täpselt tööd tehakse. Kui töötaja kasutab töö tegemiseks 20% kogupinnast, võib tööandja katta kuni 20% küttekulust, selle piiri ületamine võib vaidluse korral kaasa tuua maksukohustuse.

Samuti tuleks kindlaks teha, kui palju on töötaja kommunaalkulud kodukontori tõttu suurenenud. Kui seda kindlaks teha ei suudeta, siis ei ole kulu hüvitamine mõistlik. Probleemne on ka fikseeritud püsikulu hüvitamine.

Näiteks koduinternetiteenus on enamasti fikseeritud hinnaga ega sõltu reaalsest kasutamisest. Kindlasti tekib küsimus, kas sellise kulu täielik või osaline hüvitamine tööandja poolt saab üldse kõne alla tulla. Soovitatav on lähtuda väga kindlast proportsioonist: kui töötaja kasutab kaheksa tundi päevas internetti töö tegemiseks ja ülejäänud ajal kas ei kasuta või kasutab seda ainult isiklikel eesmärkidel, siis ei tohi hüvitise summa kindlasti ületada fikseeritud piirmäära, võttes arvesse töötatud päevade arvu ja nendel päevadel töötatud aega.

Niisiis peaks kulude hüvitamisel ja töövahendite hankimisel lähtuma peamiselt töö eesmärgist ja reaalselt tekkinud kuludest ning kulude hüvitamisel töötajale tuleks olla pigem konservatiivne, et välistada ettevõtlusega mitteseotud kulu ja erisoodustus.

Allikas: raamatupidaja.ee

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Sageli koostab raamatupidaja juhatusele spetsiaalseid juhtimisaruandeid, mis aitavad juhatusel paremaid otsuseid teha. Uues peatükis 11.9 kirjutab Krista Teearu täpsemalt juhtimisaruandluse põhimõtetest. Kui finantsaruandluse reeglid on selgelt määratletud, saab juhtimisaruandluse kujundada täpselt selliseks, nagu konkreetsele ettevõttele vaja. Mõned üldised põhimõtted ja head tavad on siiski välja kujunenud. Accounting, Statistics, Excel, Finance, Financial

 

Lehed