Raamatupidamine

Teabevarad

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Lisatud on maksuekspert Tõnis Ellingu kirjutatud peatükk 3.3.3.1. Käibemaksuseaduse muudatused aastatel 2018/2019. Käibemaksuseadust muudetakse igal aastal ja tihti juhtub, et muudatusi jõustub koguni mitu korda aastas. Peatükis on ülevaade olulisematest juba jõustunud ja peagi jõustuvatest käibemaksuseaduse muudatustest. 

Hea võimalusena saate teabevara veebis kuulata ja vaadata päevakajalisi vestlusi ja diskussioone erinevate raamatupidamisega seotud teemade kohta. Peatükis 2. Audio ja video saate kuulata Äripäeva raadio saadet „Fookuses”, kus räägitakse sellest, milliseid oskusi raamatupidajalt oodatakse ja kuidas endale ise arvestusvaldkonnas vajalikku tööjõudu koolitada. Saates on Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse esimees, raamatupidamisbüroo DStream Accounting asutaja Margus Tammeraja ning raamatupidamisbüroo CH Konsultatsioonid juhataja Christer Haimi. Saatejuht on Tuuli Seinberg. 

 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues peatükis 3.3.3.1. Kinnisasja käibemaksuga maksustamine käsitletakse oktoobris jõustunud seadusemuudatusi, mis puudutavad kinnisasja käibemaksuga maksustamist. Kui enne tuli sundkorras 20% maksumääraga maksustada krunti, siis uue redaktsiooni kohaselt asendati krundi mõiste ehitusmaa mõistega. Muudatuse kohaselt ei rakendata maksuvabastust hoonestamata ehitusmaale. Seega tuleb 20% maksustada ehitusmaa müüki, millel puudub hoone, kuid on rajatis (nt elektrivõrk).

 

 

Teabevara uuendus

Uuest peatükist 11.5. Äriühingu tegelik kasusaaja leiate veebiseminari, kus Grant Thornton Balticu juhtiv nõustaja Kristel Tiits räägib lähemalt äriühingu tegeliku kasusaaja esitamise nõudega seonduvast. 

Käsitletud on 1. septembril 2018 jõustunud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatust, mille alusel peab äriühingu juhatus äriühingu tegelike kasusaajate kohta andmeid koguma ning need äriregistrile esitama. 

Kõigil asutatavatel Eesti äriühingutel on kohustus Eesti äriregistris avalikustada oma tegelikud kasusaajad alates 1. septembrist 2018. Äriregistrile peavad juba registreeritud juriidilised isikud tegeliku kasusaaja andmed esitama hiljemalt 30. oktoobriks 2018.

Tegelik kasusaaja on füüsiline isik, kes teeb oma mõju ära kasutades tehingu või toimingu või omandab muul viisil kontrolli tehingu, toimingu või teise isiku üle ja kelle huvides, kasuks või arvel tehing või toiming tehakse. Tegelike kasusaajate andmete esitamise juhise leiate SIIT.

 

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Lõpp tankistidele? Valitsus algatas seaduse ajakohastamiseks eelnõu
  • Kas teie üürileping sisaldab keelatud leppetrahvi või liiga suurt viivist?
  • Euroopa Liidu Parlament otsustas: rahapesu peab lõppema

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, oktoobri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 5.7. Derivatiivsed finantsinstrumendid. Tuletisinstrumendid (inglise keeles derivatives, eesti keeles ka derivatiivid, derivatiivsed finantsinstrumendid) on finantsinstrumendid, mille väärtus sõltub alusvara väärtuse muutustest. Neid kasutatakse peamiselt kahel eesmärgil – riskide maandamiseks ja kauplemiseks. Tuletisinstrumendid võivad olla väärtpaberiturul kaubeldavad, nii nagu aktsiad ja võlakirjadki, või eraldiseisvad pooltevahelised lepingud.

 

 

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Riigikogu algatas eelnõu väikeinvestoreid kaitsvate sätete kasutuselevõtuks
  • Alates 1.09.2018 on äriühingud kohustatud esitama äriregistrile tegeliku kasusaaja andmed
  • Riigikohus täpsustas raieõiguse võõrandamise lepingu olemust ja alusetu rikastumise sätete kasutust

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, septembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 3.1.1. Raamatupidamiskorralduse lähtealused Eestis.

Eelmise aasta alguses jõustus raamatupidamise seadus, mis asendas varem kehtinud Eesti hea raamatupidamistava Eesti finantsaruandluse standardiga (EFS). EFS kehtib nendele raamatupidamise aruannetele, mis on koostatud 1. jaanuaril 2017 või hiljem alanud perioodide kohta.

Sarnaselt Eesti hea raamatupidamistavaga on Eesti finantsaruandluse standard rahvusvaheliselt tunnustatud arvestuse ja aruandluse põhimõtetele tuginev avalikkusele suunatud finantsaruandluse nõuete kogum, mille põhinõuded kehtestatakse raamatupidamise seadusega ning mida täpsustab raamatupidamise seaduse § 34 lõike 4 alusel kehtestatud valdkonna eest vastutava ministri määrus ehk raamatupidamise toimkonna juhendid (RTJ). 

Teabevara uuendus

Täiendatud on peatükki 5.3.3. Lühiajalised nõuded ja ettemaksed.

Eesti finantsaruandluse standardi kohaselt võib järgnevalt loetletud kirjed esitada bilansi käibevara hulgas summeerituna real „Nõuded ja ettemaksed“:

  • nõuded ostjate vastu;
  • maksude ettemaksed ja tagasinõuded;
  • muud lühiajalised nõuded (sh antud laenud, mille tähtajani on jäänud vähem kui 12 kuud);
  • ettemaksed teenuste eest (tulevaste perioodide kulud).

Bilansirea „Nõuded ja ettemaksed“ alaliigendus esitatakse sellisel juhul aastaaruande lisades.

Uuendatud peatükis 6.3. „Selgitused kasumiaruande kirjetele” on toodud mittetüüpsed tehingud ning nende kajastamine erinevatel kasumiaruande kirjetel. Käsitletud on valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutust, samuti oma tarbeks valmistatud põhivara kajastamist ning välisvaluutas fikseeritud laenude ümberhindlust.

Lehed