Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus
  • Eri ametialadel nõutava pädevuse kirjeldamiseks on Eestis välja töötatud kvalifikatsioonisüsteem.
    Eesti personalijuhtimise ühingu PARE juhatuse liikmed Helo Tamme ja Maria Kütt arutlevad,
    • millised on kutsestandardite rakendamisvõimalused ja
    • kuidas kasutatakse Eesti kutsesüsteemi raamistikku personalivaldkonnas.

Kvalifikatsioonisüsteemi väljatöötaja, kutsestandardite koostamise korraldaja ja kutseeksamite korraldamise koordineerija, on SA Kutsekoda.
Selle süsteemi eesmärk on igal ametikohal oodatava kompetentsuse kirjeldamise ja hindamise kaudu luua eeldused töötajate konkurentsivõime kasvuks.

  • Vandeadvokaat Viktor Turkin kirjutab ennetavast ja fikseerivast tegevusest organisatsioonis.
    Ennetava tegevuse all mõistetakse töödistsipliiniga seotud info süstematiseerimist ja levitamist organisatsioonis. Enamik eksimusi töödistsipliini vastu pole tingitud halvast tahtest, vaid teadmatusest: töötajat pole piisavalt teavitatud tema tööle esitatavatest nõudmistest, asutuses kehtivatest töökorrast jne. Kui aga töötaja eksib töökorralduse nõuete vastu korduvalt ning on alust eeldada, et see juhtub ka tulevikus, on oluline tagajärjed fikseerida. Samuti tuleb teistmoodi reageerida järjepidevatele ettevaatamatusest või hooletusest tingitud eksimustele, sest need viitavad, et töötaja ei sobi ametikohale. Sellised olukorrad lahendatakse töölepingu seaduse kohaselt.

Käsiraamatu aprillikuises uuenduses oleme ajakohastanud ka mitu veebilisa ja veebist on võimalik leida

  • personalijuhi, pearaamatupidaja, koolitusspetsialisti ja sekretäri ametijuhendite näidised, samuti
  • vastutus- ja asendusmaatriksi ning
  • asjaajamiskorra kinnitamise dokumentide põhjad.
  • ERR-i personalispetsialist Katre Vallner on uuendanud ülevaadet 2015. a kalendaarse tööajafondi arvestamisest.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Aprilli Õigusuudiste teemad:

  • Riik astus jõulise sammu, et piirata tarbijalaenudeturgu ja kehtestas kõigile krediidiandjatele ja -vahendajatele range loakohustuse
  • 2016. aasta 1. jaanuarist keelustatakse tarbijakrediidi andjate ja vahendajate reklaamid raadios ja teles
  • 2020. aasta 1. aprilliks ei tohi ravimite hulgimüüjatel olla osalust ega kontrolli apteekides
  • Võeti vastu uus planeerimisseadus ja ehitusseadustik
  • Arengufondi eestvedamisel muudetakse äriseadustikku paindlikumaks ning iduettevõtetele sobivamaks
  • Riigikohus selgitas tehnovõrkude talumistasude arvestust

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, aprilli Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene partner Hannes Vallikivi ja jurist Sten Andreas Ehrlich.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

 

Autor annab nõu

Terminit „koosseisuväline ametnik” on ilmselt kuulnud igaüks, kuid hiljuti anti sellele terminile uus sisu.
Kehtivas õiguses kasutatakse terminit koosseisuväline ametnik, või sellega sarnast, mitmes eri seaduses, kuid neid kasutatakse eri tähenduses.
Termini kasutamine vanas tähenduses, võib tuua kaasa õiguslikke vigu.

Eelmises avaliku teenistuse seaduses tähendas koosseisuväline ametnik ametnikku, kes võetakse teenistusse ülesande täitmise ajaks, st piiratud tähtajaks.

Praegu kehtiv avaliku teenistuse seadus näeb küll ette võimaluse nimetada ametnikku teenistusse kas
• määratud ajaks või
• ajutise iseloomuga teenistusülesande täitmiseks,
kuid koosseisuväliseks ametnikuks teda ei nimetata.

Riigisiseses teenistuses kasutatakse terminit koosseisuväline ametnik päästeenistuses ning politsei ja piirivalveteenistuses.
Päästeteenistuse seaduse § 6 lg 1 järgi võetakse õppepraktika läbimiseks päästekolledži õppija päästeasutuses teenistusse koosseisuvälise päästeteenistujana – seega päästeenistuses on koosseisuväline ametnik asjaomase õppeasutuse praktikant
Politsei ja piirivalve seaduse § 35 lg 2 järgi seevastu aga võib politseis ja piirivalves olla koosseisuväliseks ametnikuks kas
a) praktikant (kadett) või
b) politseiametnik, keda lähetati teise asutusse ja kelle teenistussuhe lähetavas asutuses üldjuhul peatatakse.
• Välisteenistuses kasutatakse terminit koosseisuväline haldusteenistuja. Välisteenistuse seaduse § 2 p 9 järgi tähistab see teise ministeeriumi või selle valitsemisala asutuse teenistujat, kes on välisesinduses töötamise ajaks võetud välisministeeriumi mittediplomaatilisele ametikohale koosseisuväliseks teenistujaks, ent
rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus näeb ette ka võimaluse, et koosseisuväline haldusteenistuja on mittelähetatud, kindlaks projektiks nimetatud ametnik.

Kuivõrd see, et kas tegu on
• praktikandi,
• teisest asutusest lähetatud ametniku või
• määratud tähtajaks nimetatud ametnikuga,
toob kaasa ise tagajärjed, siis tuleb termini koosseisuväline ametnik kasutamisel alati veenduda, et seda kasutataks õigesti.

vandeadvokaat Maksim Greinoman advokaadibüroost Maksim Greinoman & Co

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Märtsi Õigusuudiste teemad:

  • Brüssel I määruse uus sõnastus toob kaasa olulisi muudatusi kohtuotsuste täitmisel teistes Euroopa Liidu riikides
  • 1. jaanuaril 2015 jõustus uus riigilõivuseadus, millega ümardati eurole üleminekul ümber arvutatud riigilõivud, samuti tõi uus seadus kaasa riigilõivude valikulise kasvu
  • Riigikohtu tsiviilkolleegiumi otsus osaühingu osade müügi vorminõude kohta
  • Finantsinspektsioon kaotas õiguse nõuda krediidiasutuse juhi tagasikutsumist

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, märtsi Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaat Tanel Pürn ja jurist Edgar-Kaj Velbri.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Töötasustamise süsteemi oluline alus on see, kuidas on tööd organisatsioonis süstematiseeritud.
See algab küsimusest, milliseid funktsioone organisatsioon täidab ja need on jagatud üksuste ja ametite vahel. Sarnased tööülesanded ja kohustused moodustavad ühe ameti, sarnased ametid moodustavad ametirühma.

Targa Töö ühingu eestvedaja ja OÜ Tark Tööandja juhatuse liige Kadri Seeder jätkab arutlemist töötasustamise põhimõtete ja süsteemi teemal.
Selleks, et töötasustamise põhimõtteid kindlaks määrata, tuleb aru saada, kuidas töötasu kujuneb, milliseid tegureid saab organisatsioon mõjutada, millist rolli mängivad arengusuundumused majanduses ja tööturul ning tööturu osaliste – teiste tööandjate ja töötajate – käitumine turul.   

Tallinna Tehnikaülikooli tööstuspsühholoogia instituudi lektor Liina Randmann jätkab organisatsioonikultuuri teemal.
Organisatsiooni kultuuri ja edukuse vahel nähakse tugevat seost. Enamlevinud seisukoht on see, et tugev organisatsioonikultuur tagab ettevõtte majandusliku edu.
Tugeva kultuuri tekkimiseks on vaja teistsuguseid töö- ja sotsiaalseid suhteid. Töötajaid kaasatakse otsustusprotsessidesse, töötajatele antakse suurem tegevusvabadus ehk nende pädevuspiire suurendatakse, organisatsioon panustab ka töötajate konkurentsivõime suurendamisse, toetatakse teadmusloomet ja loovust jne. Tugev kultuur võimaldab ettevõttel paremini keskenduda oma eesmärkidele ja tegeleda prioriteetidega. Ühised väärtused ja jagatud veendumused hõlbustavad asjadest ühtemoodi arusaamist, ühiste eesmärkide püstitamist ja kokkuleppele jõudmist eesmärkide saavutamise viisides.

Uue inimese värbamine on üks tähtsamaid otsuseid ettevõtte elus.
Värske töötaja valiku kriteeriumid on need tunnused, omadused ja oskused, mis mängivad olulist rolli uute inimeste värbamisel konkreetsetele ametikohtadele. Kõnealused kriteeriumid tuleb fikseerida lähtudes ettevõtte vajadustest ja ametikoha eesmärkidest. Kirjutan põgusalt sellest, kuidas ja mida on oluline silmas pidada uute inimeste töölevõtmisel.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

 

Veebruari Õigusuudiste teemad:

  • 10. veebruar on viimane päev deklareerida tulumaksukohustust vähendavad asjaolud, muu hulgas alates ühingu asutamisest 2014. aasta 31. detsembrini omakapitali tehtud sisse- ja väljamaksed
  • Aasta alguses jõustunud maksumuudatused
  • Justiitsministeerium kavandab kogu ühinguõiguse revisjoni
  • 1. jaanuarist 2015 saab kannatanu nõuda liikluskindlustuse kahju hüvitamist oma kindlustusandjalt
  • Parim viis ostueesõigusega isiku teavitamiseks kinnisvara võõrandamisest on edastada müügilepingu koopia

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, veebruari Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene partner, vandeadvokaat Rolan Jankelevitsh ja advokaat Aidi Kallavus.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Jaanuari Õigusuudiste teemad:

  • Turgu valitseva seisundi kuritarvitamine ei ole enam kriminaalkorras karistatav. Rahatrahvi maksimaalmäär tõsteti 12-kordseks (32 000 eurolt 400 000 eurole)
  • Uus lihtsustatud viis lõpetada äriühingut – ühendada see füüsilise isiku varaga
  • Olulised muudatused tulumaksuseaduses
  • Alates 1. jaanuarist 2015 sätestab karistusseadustik selgelt erasektori korruptsiooni karistatavuse ning ei tee enam vahet pistisel ja altkäemaksul

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, jaanuari Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene vandeadvokaadid Rene Frolov ja Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Detsembri Õigusuudiste teemad:

  • Autoriõiguse seadus reguleerib nüüd ka orbteoste digiteerimist ja levitamist
  • Võeti vastu süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadus 
  • Nõude tunnustamata jäämine pankrotimenetluses ei kõrvalda täitedokumendi õigusjõudu
  • Aktsionäride erimeelsused aktsiaseltsi dividendide jaotamise osas

Õigusuudised valmivad Äripäeva käsiraamatute ja advokaadibüroo Tark Grunte Sutkiene koostöös, detsembri Õigusuudised koostasid Tark Grunte Sutkiene partner, vandeadvokaat Risto Vahimets ja vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik käsiraamatu tellijad allolevalt lingilt.

Autor annab nõu

Äripäeva infolehes Palk hakkavad juba detsembris kommenteerima põletavamaid palga- ja maksuteemasid tuntud maksu- ja raamatupidamisteenuste firma BDO Eesti spetsialistid.

Esimene BDO osalusel valminud infoleht ilmub 17. detsembril. BDO Eesti turunduskoordinaator Lemme Suve ütles, et vaatluse all on kõik olulisemad tuleva aasta maksumuudatused ning antakse ülevaade töötasu maksustamisest ning selle erisustest.

Palgaarvestuse tagamaid hakkavad avama ning kõike seda eluliste näidetega illustreerima BDO Eesti palgaarvestuse projektijuht Jane Orul ning palgaarvestaja Liina Tiivoja, tähtsaid maksuteemasid kommenteerib ettevõtte maksunõustaja Ave Rego.

Infoleht Palk on Äripäeva teabekirjastuse kvartaliväljaanne, mis kajastab raamatupidajatele, palgaarvestajatele ja personalijuhtidele olulisi töötasude, maksude, boonuste, samuti hindamise, motivatsiooni jm palgakorraldusega seotud teemasid.

Palk on tellijatele kättesaadav ka veebis: http://palk.aripaev.ee

Autor annab nõu

Paindlikkus on tänapäeva töökorralduses oluline märksõna, millel on oma head ja vead

Kas paindlikkus tähendab, et vajadusel saab töölt ära käia, varem ära minna ja hiljem tulla, vahel kodus töötada või ka pikemaid tööpäevi, töötamist puhkepäevadel, kaugeid töölähetusi ja ootamatuid tööülesandeid? Paindlikkus võimaldab töö- ja eraelu paremini sobitada, küsimus on, kas need lõpptulemusena on üldse veel eristatavad. Tööandjate peamine mure on, kuidas tagada soovitud tulemused õigeks tähtajaks ja kvaliteetselt ning et töötajad panustaksid võrdselt ja mõistliku koormusega.

Paindliku töökorralduse äärmuslikud kõrvalnähud on viilimine ja ületöötamine. Organisatsioonides, kus valitseb hoiak „teen nii vähe, kui võimalik”, viib paindlikkus tavaliselt kaosesse. Töökultuuris „pingutan nii palju, kui suudan ja natuke rohkem” võib paindlikkus tuua kaasa läbipõlemise: töötatakse end koomasse.

Koormuse jälgimine

Vaimse töö tegijate võimekus on väga erinev ja võib sõltuda kõrvalistest teguritest, nt kas töö juures on võimalik keskenduda. Plinkivad ja plõksuvad aknad ekraanil, mobiiltelefonid ja avatud kontor tekitavad pideva katkestuste jada, kus üle viie minuti kestvaid ülesandeid on raske ühe hooga lõpuni teha.

Nutiseadmete ja interneti levik on koormuse küsimuse veelgi teravamalt esile tõstnud: töö ei ole enam seotud kindla koha ega ajaga. Sajandeid on tehtud füüsilist tööd ja õpitud lihaste väsimust märkama, kuid oskus hinnata silmade, kõrvade ja aju väsimust on veel kasin. Väljakutsed aga järjest kasvavad: info tootmine ja liikumiskiirus on meeletu, iga päev tuleb juurde tuhandeid, kui mitte miljoneid uusi tarkvara ja seadmete kasutamise võimalusi.

Seega võib ennustada, et kõigi nende arengute kõrval, mis võimaldavad palju ja paindlikult töötada, saab järjest olulisemaks oskus puhata ning tõmmata piir töö ja muu elu vahele.

Kadri Seeder
OÜ Tark Tööandja juhatuse liige

Lehed