Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Valdkonna uudis

Autor: picjumbo

Sotsiaalministeeriumi koostatud eelnõus on omajagu töösuhteid puudutavaid muudatusi. Näiteks peab tööandja edaspidi töötajat kirjalikult teavitama, mis kasu töötaja erinevatest maksudest saab, lisaks on plaanis muudatused katseaja reeglites ja sobivate töötingimuste taotlemises.

Mis on eesmärk?

Eelnõuga soovib riik võtta üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus, kirjutab Kaubandus-Tööstuskoda. Enamik muudatusi ongi Eestile kohustuslikud, kuid osa on vabatahtlikud (nt katseaja pikenemine) ning üks muudatus (puhkusetasu väljamaksmise kohta) tehakse praktikas tekkinud probleemi lahendamiseks.

Keda puudutab?

Kõiki tööandjaid (ka Eestisse lähetatud töötajate tööandjaid).

Mis muutub?

1. Töölepingu seaduses täieneb nende andmete hulk, millest tööandja peab töötajat enne tööle asumist kirjalikult teavitama. Tööandjal tekib kohustus teavitada töötajat:
• tööandja pakutavast koolitusest;
• hüvitatavast puhkusest (lisaks põhipuhkuse kestusele tuleb enne tööle asumist kirjalikult teavitada ka muust puhkustest, mille tasu maksab tööandja, näiteks õppepuhkus, lisapuhkuse päevad jm);
• katseaja kestusest (praegu tuleb katseajast kirjalikult teavitada vaid juhul, kui pooled lepivad kokku lühemas kui nelja kuu pikkuses katseajas, muudatuse järel tuleb katseaja pikkusest alati teavitada);
• ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrast (näiteks et ületunnitööd tehakse kokkuleppel ja ületunnitöö hüvitatakse eelduslikult vabas ajas või poolte kokkuleppel rahas, 1,5-kordse töötasu määras; võib olla ka viitena);
• töölepingu ülesütlemise vormist ja põhjendamiskohustusest (praegu tuleb teavitada vaid ülesütlemise etteteatamise tähtaegadest. Edaspidi tuleb töötajale teada anda, näiteks viitena, et lepingut võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning et tööandja peab alati ülesütlemist põhjendama ja töötaja peab põhjendama vaid erakorralist ülesütlemist. Teavitama peab ka ülesütlemise korrast katseajal kõigi nimetatud tingimuste kohta – vorm, põhjendamine, tähtajad);
• sellest, mis asutused saavad maksud ja maksed ning mis kaitse töötajale nendega kaasneb (näiteks et tulumaksu saab maksu- ja tolliamet ning et tulumaksust finantseeritakse riigi ja kohaliku omavalitsuse üksuse valitsemistegevust; samas see info võib olla kirjas ka viitena asjakohasele lingile);
• renditöö korral kasutajaettevõtte nimest (kehtiv seadus kohustab teavitama renditöötajat üksnes asjaolust, et tööülesandeid täidetakse renditööna);
• kui töötaja töötab summeeritud tööaja arvestusega, peab tööandja edaspidi teavitama ka tööajakava muutmise tingimustest.

2. Täpsustub, et kohustuslikud andmed tuleb endiselt esitada kirjalikult, aga ei pea olema otseselt töölepingus, võivad olla ka mõnes muus dokumendis või eraldi esitatuna.

3. Lisandub erand, et tööandja ei pea töötajat andmetest kirjalikult teavitama, kui tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul.

4. Kohustuslike andmete muudatustest tuleb töötajat kirjalikult teavitada hiljemalt muudatuse jõustumise päeval. Praegu tuleb seda teha hiljemalt ühe kuu jooksul alates muudatuse tegemisest. Teavitada tuleb näiteks sellest, kui muutub palgapäev või töö tegemise koht.

5. Tööandjal tekib kohustus säilitada tõend andmete edastamise või vastuvõtmise kohta (saab ise valida, kumba säilitab 10 aastat). Näiteks kui tööandja esitab töötajale andmed e-posti vahendusel, peaks tööandja säilitama tõendi andmete esitamise kohta (näiteks koopia e-kirjast, millega andmed edastati) või andmete vastuvõtmise kohta (näiteks töötaja allkirjastatud kinnitus). Kui töötajale esitatakse andmed paberil, peab tööandja samuti säilitama tõendi andmete esitamise kohta.

6. Lisandub, et katseaeg peatub juhul, kui tööülesannete täitmine oli takistatud. Näiteks kui töötaja on 10 päeva haiguslehel, siis katseaeg pikeneb 10 päeva võrra. See säte on liikmesriikidele ülevõtmiseks vabatahtlik.

7. Katseaega ei kohaldata edaspidi tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks. Järjestikku sõlmimine tähendab, et lepingute järjestikku sõlmimise vahele jääb vähem kui kaks kuud. Samalaadseks tuleb pidada tööd, mis on eelmise lepingu alusel tehtava tööga identne, ja tööd, kus tööülesanded on eelmise tööga sarnased.

8. Töötajal tekib õigus taotleda endale osalise tööaja asemel täistööajas kokkuleppimist ja tähtajalise lepingu vormistamist tähtajatuks. Seda saab taotleda siis, kui ta on tööandja juures töötanud vähemalt kuus kuud ja läbinud katseaja (kui seda on kohaldatud). Tööandja saab sellest siiski keelduda, kuid peab keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama.

9. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadusesse lisandub uus teavituskohustus. Lähetatud töötaja tööandja peab töötajale teatavaks tegema lähetusperioodi kestuse Eestis, töötasu suuruse ja tasu maksmise vääringu (kas tasu makstakse eurodes või muus valuutas), lähetusega seotud hüved (näiteks elamisvõimalused), reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise korra ning riigist tagasipöördumise tingimused (riigist lahkumise kuupäev, transport), samuti link Tööinspektsiooni veebileheküljele, kus on teave Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste, kohalduva õiguse, kohalduvate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta.

10. Direktiiviga mitteseotud muudatus: täpsustub, et puhkusetasu tuleb töötajale maksta eelviimasel kalendaarsel tööpäeval. Muudatuse vajadus tuleneb seaduse rakenduspraktikast, kus on tõstatunud küsimus, kas puhkusetasu tuleb maksta eelviimasel kalendaarsel või eelviimasel reaalsel tööpäeval enne puhkuse algust.

Millal muudatused kehtima hakkavad?

Eelnõu eeldatav jõustumise aeg on 2022. aasta 1. augustil. See on kuupäev, millal tuleb liikmesriikidel direktiiv oma õigusesse üle võtta.

Allikas: personaliuudised.ee

Töölepingut puudutavaid peatükke leiate personalijuhtimise teabevara peatüki 11 alt.

Teabevara uuendus

Tänapäeval on elukestev õpe iseenesestmõistetav: enamik täiskasvanuid käib regulaarselt täiendkoolitustel ja on ka üksjagu neid, kes harivad end tasemeõppes. Ometi õpitakse kõige enam ja tõhusamalt just töökohal oma igapäevast tööd tehes. Töökohal ja töö käigus aitab õppimist oluliselt tulemuslikumaks muuta mentorlus, mis on ettevõtlusmaailmas kasutusel juba aastast 1970. Viimase 50 aastaga on kasvanud teadmised sellest, kuidas õppimine toimub ja mis aitab või takistab täiskasvanutel õppida, ning seetõttu on muutunud ka arusaamad mentorlusest.

Personalijuhtimise uus peatükk 5.4.2 aitab mõista, kuidas luua organisatsioonis hästi toimiv mentorlus ja miks vahel, vaatamata headele kavatsustele, mentorlus soovitud viisil ei käivitu.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara oktoobris ilmuva peatüki teemaks on mentorlus. Peatükk annab suuniseid, kuidas luua organisatsioonis hästi toimiv mentorlus. Tänapäeval ei ole traditsiooniline juhendamispõhine mentorlus enam piisav. Kasvanud on teadmised sellest, kuidas õppimine toimub ja kuidas täiskasvanud õpivad. Selle teadmise baasilt on arenenud ka mentorluse põhimõtted. Mentorlus ei ole lihtsalt teadmiste ülekandmine ühelt inimeselt teisele, vaid pigem tugi kogemuste mõtestamisel ja paremate valikute tegemisel, mille tulemuseks võib olla mitte lihtsalt olemasolevate teadmiste omandamine, vaid raamist välja mõtlemine ja muutev õppimine. Käsitletakse ka mentorluse võimalusi organisatsiooni muutuste ja arengu toetamisel. 

Oktoobri audiopeatükist saate teada, kuidas saab nii koolitaja, koolituse tellija kui ka koolitusfirma tagada selle, et üks koolitus on päriselt kvaliteetne ja mõjus. Juttu tuleb veel ka sellest, millistest teguritest sõltub koolituse kvaliteet, milline näeb välja AS-i Tallinna Vesi koolitusprotsess ja milliseid aspekte tuleks koolitaja valimisel kõige rohkem tähele panna.

 

Teabevara uuendus

Kuidas saab nii koolitaja, koolituse tellija kui ka koolitusfirma tagada selle, et üks koolitus on päriselt kvaliteetne ja mõjus? Personalijuhtimise teabevara värske audiopeatükk 2.1 keskendubki koolituse kvaliteedile ja koolitaja kutsele.

Juttu tuleb veel ka sellest, millistest teguritest sõltub koolituse kvaliteet, milline näeb välja AS-i Tallinna Vesi koolitusprotsess ja milliseid aspekte tuleks koolitaja valimisel kõige rohkem tähele panna.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Inimesed on sajandeid mõistnud, et puhkus on edu, tervise ja õnne jaoks ülioluline. Öeldakse ju, et isegi jumal puhkas seitsmendal päeval, ja on teada, et traditsiooniliselt on seda teinud ka inimesed. Viimase paarikümne aasta jooksul loobub aga üha enam töötajaid oma puhkeajast, vahetades selle järjest enamate töötundide vastu kontoris või kaugtööl. Kasvanud töömahud ning hägustunud piirid töö- ja pereelu vahel on pannud paljusid loobuma traditsioonilise puhkuse võtmisest. Ka töölepingu seadusega on sätestatud ainult puhkuse saamise õigus, kuid puhkuse kasutamisest keeldumist sätestatud ei ole.

Samas nii kummaline, kui see ka pole, võib töö efektiivsuse tõeline saladus aga peituda just vähem töötamises ja rohkem puhkamises.

Personalijuhtimise teabevara värske peatükk 12.8.4 keskendubki just vaimsele tervisele ja puhkamisele.

Valdkonna uudis

Vabariigi Valitsus kiitis 9. septembri istungil heaks töötukassa nõukogu ettepaneku, millega jäetakse töötuskindlustusmakse määr järgmiseks neljaks aastaks senisele tasemele ehk 2,4 protsendile, millest töötajad tasuvad 1,6 protsenti ja tööandjad 0,8 protsenti.

Autor: Pixabay

Tervise- ja tööminister Tanel Kiige sõnul on praeguses tööturu olukorras oluline tagada töötukassale piisavad ressursid nii töötavate kui töötute inimeste toetamiseks. „Viimaste aastate kogemus näitab selgelt, et ainuõige on koguda headel aegadel sihtfondidesse vahendeid, et olla töötuse kasvades valmis ootamatusteks ja osutada tööturu teenuseid ning maksta toetusi. Suutsime COVID-19 kriisi ajal ennetada massilisi koondamisi ja ettevõtete pankrotte tänu sellele, et töötukassa kogutud reservide abil oli võimalik luua kiiresti tööturuolukorrale vastavaid palgatoetuse meetmeid.”

Prognoosi kohaselt laekub töötuskindlustusmakseid 2022. aastal 246,5 miljonit eurot. 2023. aastal laekub ligi 261,6 miljonit eurot ning 2024. ja 2025. aastal vastavalt 275,7 ning 289,9 miljonit eurot. Töötuskindlustusmakset makstakse seaduses ette nähtud summadelt – töötasult, palgalt ja muudelt töö eest makstud tasudelt.

Tööturuteenuste osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks vajalike vahendite tagamiseks on kavas kanda 2022. aastal töötuskindlustuse sihtfondidest sihtkapitali üle 19,8% sihtfondide mahust, kokku 48,8 miljonit eurot. Seejuures kindlustatute sihtfondist kantakse üle 31,7 miljonit ja tööandjate sihtfondist 17,1 miljonit eurot. Vahendeid kasutatakse järgmisel aastal tööturuteenuste (näiteks koolituste) osutamiseks ja tööturutoetuste maksmiseks.

Töötuskindlustussüsteem loodi Eestis 2002. aastal. Kõige kõrgem oli makse määr aastatel 2009–2013, mil see tõusis 4,2 protsendini – töötaja tasus sellest 2,8 ja tööandja 1,4 protsenti. Töötuskindlustusmakse määr on olnud alates 2015. aastast 2,4 protsenti.

Allikas: Personaliuudised.ee

Palga teemal leiate kasulikke peatükke ka personalijuhtimise teabevara peatükist 7.

Teabevara uuendus

1. septembril sai täis aasta sellest, kui hakati võimaldama ajutist töötamist ehk nn tööampsude tegemist neile, kes on töötuna arvel.

Seekordses audiopeatükis 2.1 tuletatakse meelde, mis tingimustel on töötud saanud tööampse teha, millised on olnud kõige populaarsemad ajutise töötamise valdkonnad ning millised probleemid on esile kerkinud.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevaras on ilmunud uus peatükk 3.7 koondamisest ja koondamisnõustamisest ehk outplacement´ist. Tihti räägitakse tööandja panuse olulisusest uue töötaja sisseelamise perioodil (onboarding), kuid sama oluline on ka tööandja panustamine juhul, kui töösuhe on vaja lõpetada. Tööandja kuvandile on samavõrd oluline investeerida ressursse nii töötaja esmamulje kui ka viimase mulje kujundamisesse, seda eriti juhul, kui töösuhe lõpeb tööandja algatusel. 

Lehed