Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Peresõbraliku firma tähenduse üle arutleb Ragn-Sells’i näitel ettevõtte personalijuht Kaire Parve. Tema sõnul aitab peresõbralik firmakultuur kaasa ettevõtte arengule, tõstab töötajate rahulolu ja pakub neile tuge. Võtmesõnadeks on seejuures avatus ja paindlikkus. Muuhulgas on nad andnud inimestele valikuvabaduse määrata, mida kellegi jaoks pere tähendab – on see klassikaline perekond ehk ema-isa lastega koos vanavanematega, kuuluvad sinna hoopis lähedased sõbrad või keegi muu. 2018. aastal teenis Ragn-Sells AS peresõbraliku ettevõtte kuldmärgise. 

Lugege lähemalt peatükist 3.5.4. Ragn-Sells – areng peresõbralikkuse kaudu. Peatükile on lisatud ka teabevara tunni raadiosaade.

Samuti on üle vaadatud ja värskendatud kõik 12. peatüki (Töötervishoid ja tööohutus) lisad, mida saab alla laadida ja kohe kasutada.

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Maksuvõla kasvavad intressid jäävad endist juhatuse liiget kummitama
  • Lähitulevikus muutub kaupade müügiga seonduv regulatsioon
  • Sportlastest töötajate sotsiaalsed garantiid ja maksud

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Detsembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Juhi üks rollidest on igapäevaselt ise oma inimestega suhelda, peegeldada ja väärtustada tehtud tööd ning anda edasiviivat tagasisidet muudatuste elluviimiseks.
Tagasisidet pole alati lihtne anda, mida sel puhul silmas pidada ja kuidas seda oleks kõige parem teha räägib seekordses „Teabevara tunni“ saates meeskonna coach, meeskonna arendaja ja koolitaja Jaanika Rannula Upwise Coaching OÜ-st.

Saate leiate personalijuhtimise teabevara audiofailide hulgast või peatüki 6.8.2. lõpust.

Teabevara uuendus

Situatsioon elust enesest: tootmistööle kandideerija tuleb ettevõttesse kohale, räägitakse põgusalt pakutavast ametikohast, näidatakse tootmises kiiresti töökohta ja lepitakse kokku, millal ta saab alustada. Ei sõnagi ettevõttest ega ärist laiemalt, ei süüvita sellesse, milline on inimese ootus pakutavale tööle, mis talle üldse meeldib, milline meeskond on igapäevaselt tema ümber ja kõik muu taoline. Ega siis tasugi imestada, kui inimene esimese kuu jooksul juba lahkuda soovib või mis veel hullem – juba esimesel tööpäeval kohale ei ilmu ja enam telefonilegi ei vasta.

Mida teha teisiti, sellest kirjutas personalijuhtimise teabevarale kogemusloo (ptk 5.4.5) Bellus Furniture OÜ personalijuht Inga Möllits.

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

 

  • Uuendati rahvusvaheliste sanktsioonide seadmise regulatsiooni
  • Riigikohus seletas kinkelepingute staatust täitemenetluses
  • Riigikohus selgitas, et töötajal on õigus nõuda tööandjalt tööõnnetuse hüvitise saamiseks toimingute tegemist

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Teabevara uuendus

Tele2 personalidirektor Helena Evert ning personaliarenduse spetsialist ja coach Mihkel Joasoo räägivad ettevõttes hästi toimivast coaching’u-programmist ja arutavad, kui oluline on anda üksteisele pidevalt tagasisidet. Samuti selgub, millised on Tele2 eesmärgid praegu ja tulevikus, mida tähendab hea juhtimine ning suurepärane motivatsioonipakett, mille abil asjalikke töötajaid ettevõttes hoida.

Saate leiate personalijuhtimise teabevara audiofailide hulgast või peatüki 6.8.2. lõpust.

Teabevara uuendus

1. Looge turvaline keskkond

2. Laske töötajal rääkida

3. Esitage avatud ja täpsustavaid küsimusi

4. Kasutage aktiivset kuulamist ja hoidke pause

5. Kasutage konkreetseid meetodeid

Peatükis 6.8.2 jagab meeskonna coach, arendaja ja koolitaja Jaanika Rannula nõuandeid, kuidas arenguvestlust eesmärgistada ja läbi viia. Juttu tuleb ka sellest, kuidas tagasidet vastu võtta.

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Valdkonna uudis

Alates 1. oktoobrist 2019 muutub kord, kuidas hüvitatakse tööandjatele osalise või puuduva töövõimega töötaja (sh töövõimetuspensionäri) ja alaealise töötaja puhkusetasu.

Siiani hüvitas sotsiaalkindlustusamet tööandjale igas kalendriaastas töölepinguseaduse järgi ette nähtud 35 kalendripäevasest põhipuhkusest seitsme kalendripäeva puhkusetasu. Seda tehti olenemata sellest, millal töötaja tööle asus või millal tuvastati tal osaline või puuduv töövõime.

Alates 1. oktoobrist 2019 hüvitatakse aga tööandjatele puhkusetasu tööle asumise ja töösuhte lõpetamise kalendriaastal võrdeliselt töötatud ajaga. Seega, kui töötaja ei ole töötanud terve kalendriaasta jooksul, peab tööandja kalendriaasta lõpus lähtuma puhkuse jäägi arvutamisel proportsionaalselt töötatud ajast.

Lisaks jõustus alates 1. juulist 2019 muudatus, mille kohaselt hüvitab sotsiaalkindlustusamet tööandjale puhkepäevade tasu ka juhul, kui puhkepäevad on töölepingu lõpetamisel kasutamata jäänud. Seaduse järgi peab tööandja väljateenitud, kuid kasutamata jäänud puhkusetasu töötajale hüvitama. Riik hüvitab omakorda selle tööandjale.

Lisaks osalise- või puuduva töövõimega töötaja ja alaealise töötaja puhkusetasule saab sotsiaalkindlustusameti vahendusel taotleda ka isapuhkuse, lapsepuhkuse, puudega lapse vanema lapsepuhkuse ja tasustatud hoolduspuhkuse eest makstud tasu ning lapse rinnaga toitmise vaheaegade eest säilitatud keskmise töötasu hüvitamist. Rohkem infot leiab sotsiaalkindlustusameti kodulehel.

Kirjutas: Piret Meemann, sotsiaalkindlustusameti hüvitiste osakonna nõunik

Uudis on refereeritud Tööandjate Keskliidu kodulehelt

Lehed