Personalijuhtimine | Äripäeva teabevara

Personalijuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevaras on ilmunud uus videopeatükk 2.1.

Finantsaruannete lugemise oskus on tarvilik igale juhtkonna liikmele, sealhulgas personalijuhile. Seminaril uurime konkreetse ettevõtte majandusaasta aruannet personalitöötaja pilguga.

Otsime vastuseid küsimustele:

  • kuidas sellel ettevõttel üldiselt läheb;
  • kui palju investeeritakse inimestesse ja kas võiks rohkem;
  • milline mõju oleks sellistel otsustel kasumile.
  • Lisaks arvutame tööjõu voolavuse hinda, mis on üheks võimalikuks personaliprojektide tasuvuse mõõdikuks.
Valdkonna uudis
Plaani kohaselt tahetakse selle aasta 1. juulist piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunnilepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks. Sama võimalus võiks tulevikus laieneda ka teistele sektoritele.

 

Autor: Liis Treimann

Kaubandus-Tööstuskoda saatis sotsiaalministeeriumile arvamuse, milles peab jaekaubandussektori tööandjatele ja töötajatele muutuvtunnilepingute võimaldamist positiivseks. Sama võimalus võiks tulevikus laieneda ka teistele sektoritele. Muudatus tähendab seda, et töötajaga saab edaspidi sisuliselt kokku leppida tööajas ajavahemikuna. Näiteks lisaks fikseeritud tööajale (nt 20 tundi nädalas) saab töötaja teha veel täiendavalt tööd kuni 8 tundi nädalas.

Muudatuse eesmärk on piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunnilepingute kasutamist. See peaks võimaldama kasutada tööaega paindlikult ning vähendama võlaõiguslike lepingute sõlmimist, mis ei taga tööd tegevatele isikutele piisavat kaitset. Koda näeb, et muudatuse järele on vajadus tegelikult ka teistes sektorites laiemalt ning ka tähtajatult, kuid on mõistetav, et kompromissi korras piloteeritakse muutuvtunnilepingute kasutamist esialgu tähtajaliselt ning vaid jaekaubandussektoris. Jaekaubandus on valdkond, kus sealse töömahu ja tööjõuvajaduse muutlikkuse tõttu on vastav paindlikkus vajalik.

Muutuvtunnilepingut võiks saada kasutada ka väiksemates ettevõtetes

Hetkel planeeritava kohaselt ei ole alla kuue töötajaga tööandjal võimalik muutuvtunnilepinguid oma töötajatega sõlmida. Koja hinnangul oleks asjakohane võimaldada ka alla kuue töötajaga tööandjatel sõlmida muutuvtunnilepingut vähemalt ühe töötajaga. See võimaldaks ka väiksematel jaekaubandusettevõtetel tulla paremini toime töömahu muutlikkusega ning kaasata tööjõudu paindlikumalt.

Muutuvtunnilepingu sõlmimise võimaluse laiendamine ka ülejäänud jaekaubanduse valdkonna tööandjatele aitab tagada, et sihtrühm on piisavalt esinduslik, et sellist pilootprojekti korraldada ning hiljem teha järeldusi, kas ja kuidas sätestatud põhimõtteid laiendada ka teistele sektoritele.

Täpsustada tuleb, mis juhtub, kui muutuvtunnilepingute arv ületab lubatud piiri

Eelnõu kohaselt kehtib muutuvtunnileping vaid juhul, kui see ei ole sõlmitud rohkem kui 17,5 protsendiga tööandja töötajatest. Praktikas võib aga juhtuda, et ühel hetkel on 17,5% töötajatega sõlmitud muutuvtunnileping ja hiljem on tööandja sunnitud töötajaid koondama või lõppevad tähtajalised lepingud ning selle tagajärjel suureneb varem sõlmitud muutuvtunnilepingute osakaal üle lubatud määra.

Seetõttu tuleb täpsustada eelnõu teksti selliselt, et oleks selge, millised kokkulepped jäävad varem kirjeldatud olukorras kehtima, millised mitte või kas tööandja saab ise valida, millised kokkulepped tühiseks muutuvad või jäävad sellises olukorras kõik muutuvtunnilepinguid hoopis kehtima.

Taustast

Keda muutuvtunnilepingu eelnõu puudutab?

Jaekaubandussektori tööandjaid (EMTAK kood G 47).

Mis on eesmärk?

Eelnõu eesmärk on piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunnilepingu kasutamist. See peaks võimaldama kasutada tööaega paindlikult ning vähendama võlaõiguslike lepingute sõlmimist, mis ei taga tööd tegevatele isikutele piisavat kaitset.

Mis on muutuvtund?

Muutuvtundideks nimetatakse paindlikku tööajavahemikku kuni 0,2 täistööajast ehk kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta, mida osalise tööajaga töötaja võib lisaks töölepingus kokkulepitud tööajale teha.

Mis tingimustel saab eelnõu jõustumisel muutuvtundide tegemises kokku leppida?

- Muutuvtunnilepingu võib sõlmida jaekaubanduse tegevusalal tegutsev tööandja.

- Muutuvtunnilepingu võib sõlmida töötajaga, kes töötab osalise tööajaga seitsmepäevase ajavahemiku jooksul 12 tundi või rohkem ja kelle tunnitasu on vähemalt 1,2-kordne tunnitasu alammäär (2021. aastal peaks see olema vähemalt 4,18 eurot).

- Muutuvtunnileping tuleb sõlmida kirjalikus vormis ehk allkirjastatult.

- Kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda, on vabatahtlikud ja eraldi kokkulepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (nt e-kirja teel).

- Tööandjal tuleb muutuvtunde pakkuda vähemalt 24 tundi ette.

- Tööandja peab töötaja muutuvtundide üle eraldi arvestust.

- Muutuvtunde võib summeerida.

- Tööandja võib muutuvtunnilepingu sõlmida kuni 17,5%-ga oma töötajatest ja kuni kaheksa töötajaga tööandja puhul kõige rohkem ühe töötajaga.

Millal muudatus jõustub?

Plaani kohaselt 1. juulil 2021.

Kaua kehtib?

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida kahe ja poole aasta jooksul alates muudatuse jõustumisest.

Mis edasi saab?

Sotsiaalministeerium ja teised pilootprojekti kokkuleppega seotud osapooled hindavad muutuvtunnilepingute mõju ja seejärel otsustavad, kas teha valitsusele ja riigikogule ettepanek pikendada, muuta või laiendada muutuvtunnilepingute sõlmimist teistele sektoritele ja kehtestada see tähtajatuna.

Allikas: Kaubandus-Tööstuskoda, personaliuudised.ee

Teabevara uuendus

Pandeemiajärgselt töötab üha enam inimesi virtuaalkontoris ja kokkupuuted kolleegidega toimuvad ruumis, mis on tavapärasest palju väiksem, ehk läbi arvutiekraani. Ühtpidi annab „Zoomi kontor” meile võimaluse töötada kust iganes. Teisalt tekivad virtuaalkontoris pimenurgad, mis seavad meile kolme tüüpi väljakutseid, milleks on inimestevahelised, meist endist põhjustatud ja tehnoloogiaga seotud pimenurgad.

Personalijuhtimise teabevara värskes peatükis 3.11.4 kirjutab Reelika Ein üheksast pimenurgast ja lisab soovitused, kuidas nende puhul toimida.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Ettevõtjatel tuleb pakendimajanduses rohkem vastutust võtta

  • Teekasutustasu sissenõutavuse valguses täpsustati veoauto mõistet

  • Riigikohus selgitas juhatuse liikme vastutust maksuvõla eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise teabevara maikuu peatükis on teemaks hübriidtöö ja selle korraldamine. Pandeemia jätab töökorraldusele jäädava jälje. Pandeemiajärgsel ajal ei hakata enam nii palju kontoris käima ja klientidega nii tihti näost näkku kohtuma kui enne pandeemiat. Ametikohtadel, mille puhul see on võimalik, muutub valdavaks osaline kaugtöö ning paljud kliendikohtumised toimuvad digitaalsetes kanalites. Ühtpidi annab „zoomi kontor” meile võimaluse töötada kust iganes. Teisalt tekivad virtuaalkontoris pimenurgad, mis seavad meile 3 tüüpi väljakutseid, milleks on inimestevahelised, meist endist põhjustatud ja tehnoloogiaga seotud pimenurgad.

Teabevara uuendus

Personalijuhtimise uues audiopeatükis 2.1 uuritakse sel korral ühte huvitavat viisi, kuidas toetab tööandja töötaja õppimist. Juttu tuleb Ülemiste City ja Eesti kõrgkoolide koostöös valminud koolituskrediidi programmist. Räägitakse sellest, mis eesmärgiga programm loodi, millised on populaarseimad koolitused ja kes ning kuidas saab programmiga liituda. Qvalitas Arstikeskuse personalipartner jagab ka oma kogemust programmi kasutamisel.

 

Teabevara uuendus

Viimasel ajal tundub üha rohkem, et passiivsest kuulutusest tööportaalis jääb väheks ja tööandja peab end turundama kanalites, sh sotsiaalmeedias, kus tema potentsiaalsed kandidaadid aega veedavad. Sotsiaalmeedia on abiks nii tööandja brändi tutvustamisel kui ka konkreetselt töötajate värbamisel ja töökuulutuste levitamisel. Seega on baasteadmised ja kaasalöömine ettevõtte turunduses vajalikud ka personalitöötajale.

Personalijuhtimise teabevara värskest peatükist 3.12.4 leiate nipid, kuidas digiturunduses ka väheste teadmistega tulemusi saavutada. Käsitletakse ka personalitöötaja rolli ettevõtte turunduses. Samuti leidub nõuandeid ettevõtjatele, kellel puudub nii personali- kui ka turundustiim ja kõigega tuleb ise hakkama saada.

Valdkonna uudis
Rahandusministeeriumi kevadisest majandusprognoosist selgub, et tööpuudus hakkab taanduma 2021. aasta teisest poolest ja töötasu hüvitis pehmendas märkimisväärselt kriisi mõju.

 

Autor: Statistikaamet, Rahandusministeerium

Palgatoetus säästis töökohti
 

Eelmisel kevadel märtsist juunini Eestis esimest korda sellises ulatuses tehtud palgatoetuse abimeede (töötasu hüvitis) kriisi tõttu kannatavatele ettevõtetele ja nende töötajatele osutus väga edukaks.

Kokkuvõttes kasutas sellist riigi abi ligikaudu 17 500 ettevõtet ja hüvitist sai 137 500 inimest brutosummas 256 miljonit eurot. Praxise hinnangul aitas see säästa vähemalt 65 000 töökohta ja vähendada vaesuse suurenemist. Toetusmeetme hädavajalikkuse ja majandustegevuse piirangute suurenemise tõttu oli ootuspärane palgatoetuse taaskehtestamine detsembris-jaanuaris Harjumaal ja Ida-Virumaal ning kogu riigis alates märtsist.

Tööpuuduse kasv Eestis oli palgatoetusele vaatamata üks Euroopa Liidu suurimaid
 

Võib arvata, et meie suurema tööpuuduse kasvu taga oli ebakindlus tuleviku suhtes ning samas ei jäädud lootma riigi toele, mistõttu paljud ettevõtted loobusid osa töötajatest. Eelmisel kevadel suurenes tööpuudus hüppeliselt, tõustes juunikuuks 8%ni, mis on eriolukorra eelse ajaga võrreldes rohkem kui 3 protsendipunkti võrra kõrgem (Eurostat). Samal ajal piirdus Euroopa Liidu töötuse kasv kõigest 0,4 protsendipunktiga ja Eestiga võrreldav töötuse kasv toimus ainult Rootsis, kus valiti ülejäänud Euroopaga võrreldes teine strateegia koroonaviirusega võitlemiseks.

Kriisis said peamiselt pihta keskmisest väiksema palgaga turismi ja meelelahutusega seotud tegevusalad. Nende puhul on viiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangud otseselt piiranud majandustegevust või selle peaaegu võimatuks teinud. Näiteks oli eriolukorra lõppedes töö kaotanud iga viies majutuse ja toitlustuse sektori töötaja. Arvuliselt oli neid sama palju kui tööstussektorist koondatuid, kuigi tööstuse osakaal koguhõivest oli enne kriisi 18% majutuse ja toitlustuse 4% vastu.

Olukorda kasutasid ära ka ülejäänud, et üleliigsest tööjõust vabaneda
 

Tööstuses vähenes töökohti juba enne kriisi algust ja ehituses oli varasemate tellimuste toel 2020. aasta esimene poole veel üpris edukas. Töötajate vähendamise ja palgatoetuse abil suutsid nii tööstuse, ehituse kui ka kaubanduse ettevõtted kasumlikkuse säilitada ning viiruse esimese laine kogemustest õppinuna suudavad nad selle kevade tõenäoliselt üsna väikeste kadudega üle elada.

Võõrtööjõu sissevool tõenäoliselt taastub, kui piirid avanevad
 

Füüsilised piirangud piiriülesele liikumisele vähendasid ettevõtete võimalusi võõrtööjõudu kasutada. Hinnanguliselt jäi eelmisel aastal Eestisse tulemata umbes 10 000 inimest, sealhulgas 1500 hooajatöölist. Võib arvata, et piirangute vähenedes töötajate sissevool kolmandatest riikidest taastub, kuna neil on kohaliku tööjõuga võrreldes väiksemad palgaootused, sh ei ole hooajatööliste puhul nõuet maksta Eesti keskmist palka.

Tööturu areng (%)

Tööpuudus hakkab taanduma selle aasta teisest poolest
 

Praeguses kriisis on tööturg reageerinud väga kiiresti muutuvatele oludele, mistõttu ootame tööpuuduse vähenemist juba selle aasta teisest poolest koos majanduse kiirema taastumisega. Tööpuudus väheneb järk-järgult ja jõuab prognoosiperioodi lõpuks loomuliku taseme lähedale (ca 6%).

Kokkuvõttes ei ole oodata hõive taastumist kriisieelsele tasemele, kuna paljudes tegevusalades on efektiivsust tõstetud ning edaspidi püütakse hakkama saada väiksema töötajate arvuga. Kriisis rohkem kannatanud teenustesektori taastumine algab jõulisemalt alles alates järgmisest suvehooajast.

Allikas: personaliuudised.ee

Loe palgakorraldusest ka personalijuhtimise teabevara peatükist 7 ja selle alapeatükkidest.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Tööandjatena soovime enda meeskonda inimesi, kes on motiveeritud ja valmis pikaaegseks koostööks. Suurepärastest spetsialistidest on alati puudus, kuid hästi läbi mõeldud ja strateegiliselt ellu viidud tööandja bränding võib aidata tööturul eristuda. Tööandja bränd eksisteerib juba hetkest, kui ettevõte on palganud esimesed töötajad. Seda ka juhul, kui ettevõte ise ei ole teadlikult oma brändi loomisse päevagi panustanud. Brändi loomine algab seestpoolt väljapoole.

Tööandja brändingu mõte on olla tööandjana atraktiivsem kui teised samadele töötajatele konkureerivad ettevõtted. See on väärtuspakkumine, milles segunevad organisatsioonikultuur, juhtimiskvaliteet, paindlikud töövõimalused, konkurentsivõimeline töötasu, arenguvõimalused ja palju muud.

Lugege pikemalt personalijuhtimise teabevara värskest peatükist 3.12.3.

Lehed