Maksud | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Värskelt uuena ilmunud peatükis 11.1.1 räägime residendist füüsilise isiku tulu maksustamise aspektidest. Tulumaksuseaduse kohaselt on füüsiline isik resident, kui tema elukoht on Eestis või ta viibib Eestis 12 järjestikuse kalendrikuu jooksul vähemalt 183 päeval. Residentideks loetakse ka välislähetuses viibivaid diplomaate. Isik on resident alates tema Eestisse saabumise päevast.  

Vaadake eriti seoses vara võõrandamisega kehtivate maksuvabastuste infot. Kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Lähemalt juba peatükis 11.1.1

Teabevara uuendus

Maksuteabevaras on ilmunud kaks uut audiopeatükki. 

Peatükis 2.14 räägib advokaadibüroo NJORD maksujurist Anne-Lii Kask osalusoptsioonidest. See võimalus on töötajate motiveerimiseks levinud mitmel pool maailmas, eriti idufirmade ja tehnoloogiaettevõtete hulgas. Eesti seadustes ei ole osalusoptsiooni mõistet defineeritud, aga tulumaksuseaduses on osalusoptsioone mõistet sisustamata mainitud rohkem kui kümnel korral. 2018. aastast muutis riigikogu osalusoptsioonide maksustamise senisest paindlikumaks. Kuulake, kas osalusoptsioonide definitsiooni puudumine seaduses teeb juristide elu keerulisemaks, kas paindlik maksusüsteem on soodustanud osalusoptsioonide kasutust Eestis ning kuidas neid üldse kasutada nii, et see oleks soodne ja seaduskuulekas nii tööandjale kui ka töövõtjale.  

Peatükis 2.15 räägib  maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägi, milliseid muutusi on toonud kaasa jagamis- ja platvormimajandus maksustamise osas. Samuti on jutuks, kas kõiki jagamismajanduse ettevõtteid saab mõõta ühe puuga, milliseid muutusi võib oodata Euroopa Liidu suunalt ning mida peaks meeles pidama inimene, kes kasutab neid platvorme oma töö müügiks.  

 

Valdkonna uudis

Tööõiguse küsimustele vastavad Teabevara nõuandekeskuses LEXTAL-i spetsialistid

Töötaja on esitanud arstitõendi selle kohta, et praeguses ametis töötamine on talle vastunäidustatud. Tõendi esitas ta põhjusel, et töösuhe lõppeks tööandja algatusel. Millised on tööandja võimalused tööleping üles öelda? 

Töölepinguseaduse § 88 lg 1 p 1 sätestab, et tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja ei ole pikka aega tulnud toime tööülesannete täitmisega terviseseisundi tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine terviseseisundi tõttu). Töövõime vähenemist terviseseisundi tõttu eeldatakse, kui töötaja terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. 

Töötaja terviseseisundi hindamisel tuleb seega vaadata, kas töötaja tervislik seisund on võimaldanud tal tööülesandeid senini täita ja kas ta on võimeline tööülesandeid täitma edaspidi. Kui tööandja ütleb töölepingu üles, kaasneb sellega alati vaidlustamise risk. Seega üks võimalus on töötaja saatmine töötervishoiuarsti juurde. Töötervishoiuarst saab hinnata töökeskkonna või töökorralduse sobivust töötajale. Kui ka töötervishoiuarst on vastunäidustusi kinnitanud, siis võib tööandja rakendada TLS § 88 lg 1 p 1, kui tal ei ole töötajale pakkuda teist sobivat tööd.

 

Õigusuudis

Oktoobrikuu õigusuudiste eriväljaanne: millega tuleb arvestada leppeta Brexiti korral?

  • Äriühingud
  • Kohtumenetlus
  • Kaubamärgid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

Kas teise pensionisambasse kogutud raha saaks maksuvabalt välja võtta või on maksuvaba hoopis näiteks investeerimiskontole kandmine? Kuidas peaksid käituma tööturule sisenevad noored või inimesed, kes sealt pensioniea saabudes juba väljumas on? Kuulake, mida arvab aktuaalse pensionireformi maksuaspektidest KPMG vanem-maksunõustaja Einar Rosin äsja ilmunud audiopeatükis 2.13.

Uut teavet pakub dividendide maksustamise peatükk 9.3.4. 2019. aasta esimesel jaanuaril jõustunud tulumaksuseaduse muudatusega kohaldatakse tulenevalt § 4 lg-st 5 ja §-st 50regulaarselt makstavatele dividendidele madalamat maksumäära 14% ehk 14/86 ehk dividendide netosummast. 

Uuenenud on ka info maksudeklaratsiooni TSD lisade ja muud deklaratsioonide kohta, lähemalt peatükis 5.7.1

Õigusuudis

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Missugustel juhtudel on tegemist ettevõtte üleminekuga?
  • Kuidas toimub Ühendkuningriigi isikutega seotud käibe maksustamine pärast Brexitit?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Veebiuudis

Teabevara oma raadiosaade „Teabevara tund” on olnud Äripäeva raadio eetris peagi juba aasta. Alates septembrist on „Teabevara tund” kavas uuel ajal, kaks korda kuus neljapäeviti kl 15.00. Järgmises saates 5. septembril kõneleb maksuteabevara koostööpartner Einar Rosin KPMGst pensionireformist. 

Juba eetris olnud saateid saate järelkuulata siin.

Teabevara uuendus

Augustis keskendume maksustamisele dividendide väljamaksmisel, täiesti uus info on seotud käibemaksuseadusesse lisandunud vautšeri mõiste ja sellega seotud tehingutel maksukohustuse tekkimise kohta, ning muidugi ei saa mööda minna alkoholiaktsiisi muutustest. 

Maksustamine dividendide väljamaksmisel  on teemaks peatükis 5.2.2 ja residendist füüsilise isiku maksustamine dividendide saamisel peatükis 5.2.3. Uues peatükis 7.1.4.1 kirjeldavad KPMG maksunõustajad käibemaksuseadusesse lisandunud vautšeri mõistet ning sellega seotud tehingutelt maksukohustuse tekkimise korda. Aktsiisiinfo leiate peatükkidest 7.2 ja 7.2.7

Ka uues audiopeatükis 7.12 on seekord jutuks alkoholiga seotu ning saate teada, mida teha, et kodus tehtud õlle, siidri või veini müük laadal oleks seaduslik.  

Teabevara uuendus

2019. aasta veebruaris võttis riigikogu vastu laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muuhulgas lisati tulumaksuseadusesse § 521. Lisatud sättega loodi äriühingutele, mis teenivad tulu rahvusvahelisest kaubanduslikust meresõidust, võimalus maksustada seda tonnaažikorra alusel. Seega on tegemist alternatiiviga tavapärasele kasumi jaotamisel põhinevale maksustamisele. Seda alternatiivi ei saa siiski kasutada tulu osas, mis on teenitud Euroopa Majanduspiirkonnas regulaarreise tegevatelt reisilaevadelt. Lähemalt sel teemal äsja ilmunud uues peatükis 5.12

Uues audiopeatükis 2.11 on jutuks, milliseid probleeme tuleb ette pakisaadetiste kontrollimisel ja tollimaksu kogumisel ning millised maksumuudatused ootavad postipakkide saatmisega seoses ees 2021. aastal.

Teabevara uuendus

Kuidas toimub impordikäibemaksu arvestamine ainult käibedeklaratsioonil ning kes ja mis tingimustel saavad impordikäibemaksu lihtsustatud korras tasuda, millised on sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused ja piirangud ning kuidas saate sisendkäibemaksu maha arvata sõiduautolt ja sellega seotud kuludelt, sellest põhjalikult sisendkäibemaksu mahaarvamise peatükis 7.1.6.

2019. aasta veebruaris võttis riigikogu vastu laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning tulumaksuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega muuhulgas kehtestati laevapere liikmele makstud töötasu maksustamise erikord. Vastavatest muudatustest tulu-, sotsiaal- ja töötuskindlustuse seadustes lähemalt uues peatükis 11.1.5.

Uues videopeatükis 2.10 arutlevad ettevõtjad ja finantsjuhid aprillikuisel Pärnu Finantskonverentsil, mida võib kaasa tuua uus valitsus, mis suunas me liigume ja mis toimub maksumaastikul nii Eestis kui ka Euroopa Liidus. 

Lehed