Maksud | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Kodukontorist töötamine võimaldab ettevõtjal teha maksuvabalt rohkem kulutusi, kui nad esialgu ette kujutavad. Kodus töötamine tekitab kulusid, kuid millised neist on võimalik maksuvabalt hüvitada?

Sellest, aga ka käibemaksu tagasiküsimisest kodukontori kulude hüvitamisel, räägime teabevara uues audiopeatükis 2.15 maksu- ja tolliameti maksude osakonna juhataja Evelyn Liivamägiga.

Teabevara uuendus

Keskendume endiselt eriti kaudsele maksustamisele. enam käibemaksule ja ka aktsiisile, samuti tasub tähelepanu pöörata uuele topeltmaksustamise kaebuse lahenduse peatükile. 

  • 7.1.2.1. Kaupade ja teenuste maksustamine
  • 7.1.8.5. Aheltehingud
  • 7.1.10. Aruandlus ja nõuded arvetele
  • 7.1.11. Käibemaksumäärad
  • 7.1.12. Igapäevase arvestuse pidamise kord
  • 7.1.13. Käibemaksu nullmäära tõendamine
  • 7.2.6. Tubakaaktsiisi objektid ja määrad
  • 7.2.7. Alkoholiaktsiisi objektid ja määrad
  • 4.2.3. Maksusaladus
  • 4.4.4. Intress
  • 4.7. Vaidemeneltus.

 

 

 

Teabevara uuendus

Juunis on fookus maksustatavate tehingute erisustel ja maksustamise kohal. 

Kinnisasi käibemaksuseaduses on sisustatud tsiviilseadustiku üldosa, asjaõigusseadusest ja korteriomandi seadustest lähtudes. Kinnisasi on maatükk, hoonestusõigus, tehnovõrk ja -rajatis, ehitis (sh ehitis kui vallasasi), korteriomand ja korterihoonestusõigus. EL õiguse tasemel määratleb kinnisasja mõistet EL käibemaksudirektiivi rakendusmääruses 282/2011 artikkel 13b. Mida selle määratluse järgi kinnisasjaks tuleb pidada ja millistele kinnisasjadele näiteks rakendub erikord, vaadake uuenenud peatükist 7.1.2.4

KMS-i § 411 kehtestab siseriiklikult kohalduva käibe­maksustamise erikorra, mille kohaselt kahe Eestis käibemaksukohustuslasena registreeritud isiku vaheline tehing maksustatakse pöördmaksustamise kaudu. Erikorra alla kuuluvad teatud tehingud kinnisasjade, metallijäätmete, väärismetalli ja metalltoodetega.
Selle erikorra rakendamine on kohustuslik ja selle erinevatest aspektidest soovitame lugeda peatükist 7.1.2.5

Peatükki 7.1.3.2 on kogutud ammendav teave teenuse käibemaksustamise koha teemal. Uut on eriti kinnisasjadega seotud teenuste valdkonnas. EL käibemaksudirektiivi artikkel 31a määrab kindlaks, et kinnisasjaga seotud teenused hõlmavad üksnes selliseid teenuseid, millel on piisavalt otsene seos kõnealuse kinnisasjaga. Teenustel on piisavalt otsene seos kinnisasjaga, kui need on kinnisasjast tuletatud ja kui kinnisasi moodustab teenuse koostisosa ning on teenuse jaoks keskne ja oluline. Lähemalt juba teabevara lehel!

 

Teabevara uuendus

Maksuteabevara uues audiopeatükis 2.14 räägime Ekspress Grupi tegevjuhi Mari-Liis Rüütsaluga sellest, millised on värsked arengud digimaksu debatis.

Rüütsalu sõnul jätavad praegu suured hiiud nagu Google ja Facebook oma käibe juures väikese osa maksudena Eestisse. Seda, kui suurt käivet nad Eestis teevad võib vaid spekuleerida, kuid Rüütsalu hinnangul võib see ulatuda umbes 100 miljoni euroni.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Maksuteabevara tellijana on Teil võimalik kuulata „Teabevara tunni“ maksuteemalist erisaadet varem, kui see eetris on! Saate leiate teabevara leevendavate maksumeetmete peatüki 12.1 audiolisast. Maksuteabevara koostööpartneri, audiitorfirma KPMG maksunõustaja Einar Rosin ja KPMG maksuvaldkonna juht Joel Zernask annavad  15. aprillil kehtestatud meetmetele hinnangu ja vaatavad samal teemal tulevikku.

Teabevara uuendus

15.04.2020 võttis Riigikogu vastu seaduse kehtestamaks meetmed koroonaviiruse levikust tingitud majanduslike ja sotsiaalsete negatiivsete tagajärgede leevendamiseks.

Teabevara uues eriolukorra peatükis  12.1 annavad KPMG spetsialistid ülevaate kõigist makse puudutavatest meetmetest. Ülevaade hõlmab niisiis maksukorralduse seaduse, käibemaksuseaduse, kogumispensioni seaduse, tulumaksu-, sotsiaalmaksu-, ravikindlustuse seaduste ning alkoholi, tubaka, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatusi.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Maikuu õigusuudiste teemad

  • Juhtidele antakse lisaaega makseraskuste ületamiseks
     
  • Tuleviku äriühingu koosolekul saad hääletada reaalajas, olenemata asukohast
     

  • Kiire abi väikeettevõtjatele ja turismisektori ettevõtjatele
     

  • Kobarseadusega kriisi vastu
     

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Maikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK vanempartner, vandeadvokaat Aare Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Teabevara uuendus

Teie maksuteabevaras on ilmunud uued peatükid tulude maksustamise teemal:

Maksustamise ebakõlaks loetakse olukordi, kus:

1) sama väljamakse, kulu või kahjum lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta rohkem kui ühes jurisdiktsioonis;

2) sama väljamakse lubatakse maksukohustuse arvestamisel kuluna arvesse võtta jurisdiktsioonis, kus seda makse tehti, kuid seda ei lisata maksustatava kasumi arvestamisel tulude hulka jurisdiktsioonis, kus makse saadi.

Teabe vahetamise piiriüleste maksuskeemide osas leppisid Euroopa Liidu liikmesriigid kokku direktiiviga 2018/822. Kokkuleppe eesmärgiks on võidelda agressiivse maksuplaneerimise vastu, kaitstes sellega liikmesriikide maksubaase. Eesti kehtestas vastava regulatsiooni maksualase teabevahetuse seaduses, mis näeb nüüd ette, et teabeandja on kohustatud andma maksuhaldurile teavet piiriülestest skeemidest. Teavitamine puudutab otseseid makse, eelkõige tulumaksu. Käibemaksu, tollimaksu, aktsiiside, sotsiaalkindlustusmaksete, lõivude ja teenustasude osas  direktiiv ei kohaldu.

Valdkonna uudis

Probleemsetel aegadel võib isegi kõige kasumlikum ettevõte kiiresti muutuda jätkusuutmatuks, seetõttu on oluline läbi mõelda peamised punktid, mis mõjutavad ettevõtte edasist arengut kõige enam ja annavad vajadusel väärtuslikku hingamisruumi keerulisemal ajal. Järgnevate sammude hoolikas läbimõtlemine aitab ettevõtte stabiliseerumiseks aega võita. KPMG Balticsi spetsialistid Taavi Pahapill, Tarmo Toiger ja Hanno Lindpere ning advokaadibüroo KPMG Law vandeadvokaat ja partner Karin Kaup on kokku pannud valiku nõuandeid. 

Kuidas saada kontrolli alla ettevõtte üldine likviidsus?

Likviidsust aitab tagada detailse ning lühiajalise rahavoogude prognoosi sisseviimine ja selle igapäevane jälgimine. Tähtis on mõista ettevõtte jooksvat rahavajadust, et tagada jätkusuutlikkus ülikiirelt muutuvas keskkonnas. Selleks tuleb üle vaadata praegused rahavoogude prognoosimise protsessid ning analüüsida, kuidas erinevad tegurid (laekumiste viibimine, hankijatele arvete tasumine jm) mõjutavad ettevõtte likviidsust homme, ülehomme jne.

Prognoosimisel soovitame aluseks võtta kvartali ehk 13-nädalase rahavoo prognoosi nädalate kaupa ning kaardistada ära:

a) Laekumised – kellelt on oodata laekumisi ja millised on maksetähtajad? Kas kõik arved on tarnijatele väljastatud?

b) Hankijatele tasumine, arvete ajastamine ja järjekord.

 

Kuidas saada kontrolli alla rahavood ja kulud?

Investeeringute puhul tasub mõelda, kas need aitavad praegusel hetkel kaasa ettevõtte käibe ja kasumi kasvule. Samuti tuleb kriitiliselt üle vaadata terve ettevõtte kulubaas. Tõenäoliselt seisavad ees ka maksetähtaegade läbirääkimised hankijatega, seisvate varude kiirmüük ning mittevajalike varade või ettevõtte osade müük.

 

Millist infot jagada hankijate, pankade ja teiste osapooltega?

Alustada tuleks huvigruppide kaardistamisest: töötajad, kliendid, hankijad, pangad, maksuamet, jne. Hetke olukorras on vaja läbi mõelda, millist infot ja kui tihti osapooltega jagada, et säiliks osapoolte vaheline usaldus. Usaldust suurendab alati teavitamine edasistest konkreetsetest tegevusplaanidest, tuleviku prognoosidest ning ülevaade hetkeseisust. Näiteks rahavoogude prognoosi regulaarne jagamine pankade ja suuremate hankijatega ning kulukärbete ja muude rahavoogu parandavate tegevuste selge kommunikeerimine.

Kas on vaja kaasata juhtkonna tasemele kriisijuht?

2008. aasta kriisist on kaasa võtta mitmeid õppetunde, kuidas käituda ja mida tasub vältida. Kriisi ohjamise eest ettevõttes vastutab juhtkond ning see hõlmab nii ennetusmeetmeid kui ka ägedaid kriisile reageerimise meetmeid. Kriisijuhtimise eest vastutavate isikute kohustused ja rollid tuleb selgelt määratleda ja paika panna ning veenduda piisava kompetentsi olemasolus. Eriti hinnaliseks osutuvad inimesed, kellel on viimase kriisijuhtimise õppetunnid edukalt läbitud ning sellest järeldused tehtud.

Lehed