Maksud | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

 Eesti ettevõtete tulumaksukoormus on Baltimaade kõrgeim, kuid Euroopa Liidu madalamate seas, selgub Arenguseire Keskuse lühiraportist „Ettevõtete tulumaks Eestis ja Euroopa riikides“. Ettevõtete maksustamisel hakkab tulevikus tooni andma riikide ühine püüdlus maksuaukude kaotamisel.

 „Ettevõtete tulumaksustamise tulevikku mõjutavad riikide püüdlused maksureegleid ühtlustades vähendada võimalusi maksude optimeerimiseks. OECD hinnangul ulatub üleilmne ettevõtete maksutulu kaotus 86-210 miljardi euroni aastas,“ ütles Arenguseire Keskuse ekspert Magnus Piirits. „Kui rahvusvahelised lepped hakkavad vähendama ettevõtete võimalusi maksude optimeerimisel, võib tulevikus kujuneda riikide konkurents maksumäärade osas senisest teravamakski.“

Piiritsa sõnul tekitab arenenud riikides tulevikus survet ettevõtete tulumaksu tõusuks ka majanduse digitaliseerumine ja tööjõumaksude baasi ahenemine. “Tulevikku vaadates on valikukoht, kuidas riikide kulutusi rahastada. Põhimõtteliselt ei pea maksustama tulu tingimata ettevõtete tasandil, kui eraisikute kapitalitulu ja vara suudetakse senisest tõhusamalt maksustada. Kui seda ei suudeta, langeb koormus ettevõtetele ja ettevõtete tulumaksu langetamise trend on ümber pöördumas,“ ütles Piirits.

Eestis on ettevõtete tulumaksu osakaal maksulaekumistest Euroopa madalaimate seas.

„Samas on ettevõtete efektiivne tulumaksumäär Eestis Baltimaade kõrgeim. Eestis tasuti 2019. aastal ettevõtte tulumaksuna 9,6% ettevõtete kasumist,“ märkis Piirits. „Samal ajal Lätis, kus on Eestile sarnane süsteem 20% maksumääraga ja maksuvabastusega jaotamata kasumile, laekus vaid 1,2 %. Leedus oli 15%-se nominaalse maksumäära juures efektiivne määr ehk tegelik laekumine 6,6% ettevõtete kasumist,“ selgitas ta.

2019. aastal moodustas ettevõtte tulumaks 5,5% Eesti riigieelarvest (Euroopa Liidu keskmine 6,9%) ja ulatus 1,8%-ni SKT-st (Euroopa Liidu keskmine 2,8%). 2020. aastal laekus Eestis ettevõtete tulumaksust riigieelarvesse 450 miljonit eurot. Eestis kuulub ettevõtete tulumaksu alla dividendide tulumaks, krediidiasutuste avansiline tulumaks ja erisoodustuste tulumaks.

Oluline muudatus ettevõtete tulumaksustamisel üleilmsel tasandil on OECD ja G20 eestvedamisel algatatud ja 2021. aasta juulis kokku lepitud minimaalselt 15%-line üleilmne ettevõtete tulumaks, mis kehtib üle 750 miljoni eurose aastase müügituluga ettevõtetele. „Eestis puudutab see loetud ettevõtteid, kuid selle võimalikud maksutulude mõjud on veel ebaselged,“ lisas Piirits.

Lühiraporti „Ettevõtte tulumaks Eestis ja Euroopa riikides“ saab alla laadida siin.

2021. aastal on Arenguseire Keskuse üheks uurimissuunaks „Tulevikukindel maksustruktuur“, milles otsitakse lahendusi, kuidas katta vananevas ühiskonnas kulud ja millised on maksusüsteemi muutmise võimalused järgmise 15 aasta jooksul.

Autor: Arenguseire Keskus

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Keelati ebaausad kaubandustavad põllumajandustoote ja toidu tarneahelas

  • Kauba ja teenuse hinna märkimine tulevikus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Oktoobris on põhjust heita pilk püsiva tegevuskoha peatükki 5.9.2 ja peatükki 5.8, kus on teemaks maksusummade ümberarvestus maksustamise aluse muutumisel. 

 

Teabevara uuendus

On põhjust heita pilk täienenud peatükki 5.6, kus räägime muudest ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetest.

Alates 01.07.2021 jõustus tulumaksuseaduse muudatus, millega asendati madala maksumääraga territooriumi mõiste maksualast koostööd mittetegeva jurisdiktsiooni mõistega. Maksualast koostööd mittetegev jurisdiktsioon on jurisdiktsioon, mis on kantud „Nõukogu järeldustes maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide ELi loetelu kohta” kinnitatud loetelusse. Millised riigid sellesse loetellu on kantud ja kuidas on lood sellises jurisdiktsioonis asuva ja Eesti residentide kontrolli all oleva juriidilise isiku tulu maksustamisega, sellest juba peatükis 5.6

Valdkonna uudis

Villu Zirnask, majandusajakirjanik, Finantsjuhtimise infolehe kaasautor, finantsjuhtimise teabevarara peatoimetaja

Euroopa Komisjon teatas, et võtab menetlusest tagasi mõne aasta eest palju kära tekitanud äriühingu tulumaksu ühtset konsolideeritud maksubaasi ettepaneku.

Selle asemel lubas komisjon 2023. aastaks esitada ELi uue äriühingute maksustamise raamistiku. Uut initsiatiivi turundatakse nimega BEFIT, mis tuleneb nimetusest „Business in Europe: Framework for Income Taxation”.

Komisjon kiidab, et BEFIT „vähendab halduskoormust, kõrvaldab maksutõkked ja loob ühtsel turul ettevõtjasõbralikuma keskkonna”, sest sellega kehtestatakse ELi ühtsed äriühingute maksustamise eeskirjad, mis võimaldavad maksustamisõigusi liikmesriikide vahel õiglasemalt jagada. „Selle raamistikuga vähendatakse bürokraatiat ja nõuete täitmisega seotud kulusid, ning minimeeritakse maksustamise vältimise võimalusi ning toetatakse ELis töökohtade loomist ja investeerimist ühtsel turul.“ Arutelu neil teemadel peaks plaani järgi kulmineeruma 2022. aastal maksusümpoosioniga „ELi maksusüsteem 2050. aastaks”.

Uut maksukorraldust visandav teatis sisaldab ka üht olevikku mõjutavat – Eesti äriühingute oma küll eriti mitte – soovitust. Selles soovituses kutsutakse liikmesriike üles lubama äriühingutel kanda kahjum tagasi vähemalt eelnevasse majandusaastasse. „Sellest saavad kasu ettevõtjad, kes olid kasumlikud pandeemiale eelnenud aastatel kasumlikud, võimaldades neil tasaarvestada oma 2020. ja 2021. aasta kahjumi maksudega, mida nad maksid enne 2020. aastat,“ selgitab Euroopa Komisjon.

Lähitulevikku puudutavadb veel kolm ettepanekut. Need on:

1) teatavad ELis tegutsevad suured äriühingud peaksid hakkama avaldama oma tegelikke maksumäärasid – seadusandlik ettepanek esitatakse 2022. aastal;

2) riiulifirmade kuritegeliku kasutamise vastu võitlemiseks tuleb luua ka uued maksustamise vältimise vastased meetmed – seadusandlik ettepanek esitatakse tänavu neljandas kvartalis;

3) muuta maksusüsteemi nii, et see julgustaks ettevõtteid rahastama oma tegevust pigem omakapitali kui laenude kaudu – seadusandlik ettepanek esitatakse 2022. aasta esimeses kvartalis.

Maksusüsteemide kaugema tuleviku kohta kirjutatakse teatises, et nende tulevikukindluse tagamiseks pole pääsu nende ajakohastamisest. Praegu sõltuvad liikmesriikide eelarved sõltuvad suurel määral tööjõumaksudest, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksetest, mis annavad üle 50% EL 27 riigi kogu maksutulust. Käibemaks moodustab üle 15% kogu maksutulust. Ülejäänud maksud – keskkonnamaksud (umbes~ 6%), kinnisvaramaksud (umbes ~5%) javõi ettevõtte tulumaks (umbes~ 7%) – aga annavad suhteliselt väikeshe panuse.

„Kuigi maksutulude üldine koosseis ELis on viimase kahe aastakümne jooksul püsinud suhteliselt stabiilsena, mõjutavad sellised megatrendid nagu kliimamuutused ja tööturu digipööre tõenäoliselt ELi liikmesriikide tulevast maksuvalikut,“ ennustab Euroopa Komisjon. „Rahvastiku vananemine ja mittestandardse tööhõive osakaalu kasv võivad vähendada võimalust saada tööjõu maksustamisest sama suurt tulu kui praegu.”

Euroopa Komisjon rõhutab, et ELi traditsiooniliselt suurt tööjõumaksude koormust (ka võrreldes teiste arenenud majandustega) tuleb vähendada, et toetada konkurentsivõimet, tööhõivet ja töökohtade loomist pärast kriisi.

Käibemaksu kohta ütleb komisjon, et selle määrad on juba kõrged, sest neid tõsteti finantskriisile järgnenud aastatel. Esmatähtsaks tuleks seetõhttu pidada vähendatud käibemaksumäärade ja maksuvabastuste kasutamise piiramist. Sageli ei täida need nende eeldatavat poliitilist eesmärki.

Perspektiivikamaks peab Euroopa Komisjon maksutulu kasvu käitumuslikest maksudest, nagu keskkonna- ja tervishoiumaksud. „Hästi kavandatud keskkonnamaksud aitavad toetada üleminekut rohelisele majandusele, saates õigeid hinnasignaale janing rakendades põhimõtet, et saastaja maksab. Samuti annavad nad tulu, mis võiks kompenseerida mõningaid vajalikke tööjõumaksu kärpeid. Samamoodi võivad tervishoiumaksud, näiteks tubaka või alkoholi pealt, parandada rahvatervist ja päästa elusid, vähendades samal ajal survet riiklikele tervishoiusüsteemidele.“

Tulevikukindel maksuvalik nõuab Euroopa Komisjoni hinnangul ka nii üksikisikute kui ka ettevõtete kapitalitulu õiglast ja tõhusat maksustamist, samutilisaks võivad kinnisvara maksud olla suhteliselt tõhus viis maksutulude suurendamiseks. Samal ajal on vaja lihtsustamist ja muid meetmeid haldusliku keerukuse vähendamiseks.

 Finantsuudised.ee 

  

Valdkonna uudis

Merike Oja, KPMG maksuteenuste juht

Juuli algusest kehtima hakanud erikordadega muutus lõpptarbijatega (B2C, ingl.k. business to consumer) tehtavate müügitehingute maksustamine. Euroopa Liidu üleste muudatuste eesmärgiks on maksustada lõpptarbija müügid selle riigi käibemaksuga, kus tarbija reaalselt asub ning käibemaks tasutakse edaspidi üldjuhul ostja riigis. Sealjuures pole oluline, kas kaup, mis ostjale müüdi tuli EL-ist või imporditi kolmandatest riikidest. 

Uus piirmäär on 10 000 eurot

1. juulist kehtivaks piirmääraks on 10 000 eurot, mille ületamisel tuleb käibemaks tasuda ostja asukoha riigis. Seda 10 000 eurot nimetatakse uueks EL-i siseseks one-stop-shop ehk OSS piirmääraks. 10 000 euro täitumise piirmäära sisse arvestatakse kauba müük teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale ja digiteenuste osutamine näiteks juhul, kui ettevõtte tegevus on samaaegselt nii füüsilise kauba müük kui ka digitaalsete teenuste osutamine teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale. 10 000 euro piirmäära sisse ei arvata kauba importi kolmandatest riikidest, millele hakkab kehtima teist tüüpi import one-stop-shop ehk IOSS erikord.

Kui ettevõttel on käibemaksunumber kahes või enamas ELi riigis ning neist pole võimalik loobuda, siis antud juhul 10 000 euro piirmäär ei kehti. Sel juhul võib käibemaksu tasumise kohustus mõnes teises riigis tekkida juba enne 10 000 euro piirmäära ületamist, näiteks järgmistes olukordades:

  • Eesti äriühingule kuuluvate kaupade ladustamine teises riigis,
  • lisaks siinsele käibemaksunumbrile Eestis on samal äriühingul käibemaksunumber registreeritud mõnes teises riigis seoses muude tegevustega - näiteks on teises riigis registreeritud püsiva tegevuskohana müügiesindus,
  • seoses varem kehtinud kaugmüügi piirmäärade ületamisega on olemas käibemaksunumber ostja riigis. See piirmäär oli enamikes EL-i riikides 35 000 eurot ning mõningatel juhtudel 100 000 eurot, kuid juulist alates on mõlemad nimetatud piirmäärad kehtetud.
OSS erikord

OSS erikorra eesmärk on võimaldada ettevõttel täita kõik oma EL-i müükidega seotud käibemaksukohustused asukohariigis - Eestis. See on võimalik juhul, kui kaupu ei ladustata teistes riikides ja kaubad lähetatakse ostjale otse Eestist ilma kaupa vahepeal Euroopa ladudes ladustamata. Sellisel juhul toimub käibemaksu tasumine lõpptarbijale tehtud müükidelt Eestis maksu- ja tolliametile esitatavas OSS deklaratsioonis. See on EL-is asuvate kaupade müügiaruanne ja esimese deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 31. oktoober (edaspidi kvartaalne deklaratsioon).

Erikorra rakendamiseks on vajalik esitada eraldi avaldus maksu- ja tolliametile. Sõltuvalt sellest, kas müüakse üksnes liidus asuvaid kaupu või ka teenuseid,  tuleb esitada avaldus uutele erikordadele üleminekuks. E-MTA-s on registreerimise avalduse esitamisel järgmised valikud:

  1. Liidu erikorra avaldus – OSS müükidele, kui müüakse ELis asuvaid kaupu teises liikmesriigis asuvatele lõpptarbijatele,
  2. Liiduvälise erikorra avaldus – OSS teenused ettevõtjale, kes müüb lisaks kaupadele digiteenuseid teises liikmesriigis asuvale lõpptarbijale.
IOSS maksustamise erikord

Alates 1. juulist on kõik EL-i imporditavad kaubad käibemaksuga maksustatavad, seni kehtinud maksuvabastus kuni 22-eurosele importkaubale kaotatakse. IOSS erikord rakendub, kui imporditava kauba väärtus ei ületa 150 eurot. Ettevõtja, kes müüb lõpptarbijale ainult kolmandatest riikidest imporditud kaupu vajab vaid IOSS erikorra registreeringut.

Kolmandatest riikidest imporditud EL lõpptarbijale müüdud kuni 150-euroselt kaubalt impordilt tasumisele kuuluv käibemaks tasutakse IOSS deklaratsiooni esitamisega. Esimese deklaratsiooni tähtaeg on 31. august (edaspidi igakuine deklaratsioon).

Erikorra rakendamiseks tuleb esitada avaldus e-MTA-s. Võimalikud on järgmised valikud:

  1. Impordi erikorra avaldus – IOSS müükidele, kui kaubad imporditakse kolmandatest riikidest müügiks lõpptarbijale ELis,
  2. vahendaja ja vahendatavaga seotud avaldused - need avaldused on kaupu importivale kolmanda riigi ettevõtjale ja tema poolt valitud vahendajale. Neid registreeringuid oma nimel kaupu müüval Eesti ettevõtjal ei ole vaja. 
Kauba ladustamine enne müüki

Juulist kehtima hakanud muudatused ei puuduta kauba ladustamist ja selle lattu toimetamisega seotud maksukohustusi, kui kaubad ladustatakse Eesti äriühingu nimel. Seega senised ladustamisega seotud käibemaksuregistreeringud on endiselt vajalikud teistes riikides.

Kauba importimisel Eestisse või mõnda teise liikmesriiki tasutakse deklaratsiooni alusel impordimaksud, üldjuhul enne kauba vabastamist vabasse ringlusesse. Senine kord jääb kehtima üle 150-euroste kaupade impordil, impordi vormistamisel ja maksude tasumisel. Kui kauba import toimub riigis, kus kaubad ladustatakse, on võimalik kohalikul käibedeklaratsioonil importimisel tasumisele kuulunud käibemaks sisendkäibemaksuna maha arvata.

Näiteks: kui kaubad toimetatakse Eestist Saksamaale, Poola või mõne teise riigi lattu on endiselt vajalik käibemaksunumber ladustamise riigis. Kauba lattu paigutamine tuleb kajastada maksuarvestuses lao asukohariigi nõudeid silmas pidades (deklaratsiooni esitamisel, maksude tasumisel, arvete ja dokumentide vormistamisel, säilitamisel). OSS tehinguks ei loeta siseriiklikke müüke laost samas riigis asuvale lõpptarbijale.

Platvormi maksukohustus

Platvorm (näiteks Amazon) saab olla müüja asemel käibemaksu maksja üksnes järgmistel juhtudel:

  • kuni 150-eurosed kaubad toimetatakse lõpptarbijale otse kolmandast liikmesriigist

või

  • kauba müüja on kolmanda riigi isik, kes ei ole juba ise end mõnes EL-i riigis käibemaksukohustuslasena registreerinud.

Kui platvormi kaudu müüdavad kaubad on kolmanda riigi päritolu, kuid ladustatud mõnes liikmesriigis laos, siis ei saa platvorm olla käibemaksu maksja sellistelt kolmandatest riikidest imporditud kaupadelt. Need kaubad peavad olema enne ladustamist vabasse ringlusse deklareeritud ja on seega juba impordikäibemaksuga maksustatud. 

Uus süsteem võimaldab loobuda käibemaksunumbritest teistes riikides

OSS või IOSS registreering annab võimaluse loobuda mõnest olemasolevast teise riigi käibemaksu registreeringust või vältida teistes riikides uute registreerimiskohustuse tekkimist. Seda juhul kui müüakse kaupu lõpptarbijale teises liikmesriigis ja:

  • kaubad toimetatakse lõpptarbijale teise riiki Eestist ja ületatakse 10 000 euro piirmäär (arvestatuna alates 1. juulist),
  • kaup imporditakse kolmandatest riikidest müügiks lõpptarbijale ja selle kauba väärtus ei ületa 150 eurot.

Üleminek OSS ja/või IOSS erikorrale annab võimaluse lõpetada teise riigi käibemaksu registreering, kui seda oli vaja kaugmüügi piirmäära ületamise tõttu. Kui kaupa hoitakse teise riigi laos, siis on käibemaksunumber nendes riikides vaja säilitada. See tähendab, et endiselt tuleb arvestada võimalike erisustega reeglite tõlgendamisel eri riikides.

Allikas: KPMG Infokuller

Teabevara uuendus

Uues videopeatükis 2.1 on Teie käsutuses veebiseminar, kus annab advokaadibüroo COBALT vandeadvokaat Karli Kütt põhjaliku ülevaate kinnisvara kasutada andmise ja võõrandamisega kaasnevast maksukohustusest ning käsitleb mitmeid praktilisi näiteid kinnisvaratehingute struktureerimisest. Vaatluse alla tulevad nii tulu- kui ka käibemaksuküsimused.

Seminari programm:

Käibemaks

  • Käibemaksukohustuse tekkimine ja käibemaksukohustuslasena registreerimine
  • Kinnisvara kasutada andmise maksustamine
  • Kinnisvara võõrandamise maksustamine
  • Maksuvabastused ja maksuvabastusest loobumine
  • Sisendkäibemaksu korrigeerimine.

Tulumaks

  • Kinnisvara kasutada andmise maksustamine
  • Kinnisvara võõrandamise maksustamine
  • Maksuvabastused
  • Kinnisvara kinkimine ja pärimine.
Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Kaugmüük muutus lihtsamaks

  • Ettevõtjatele terendavad kaupade müügil täiendavad kohustused

  • Kahju kannatanu nõudeõigus esindusõiguseta tehtud tehingu puhul

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 2.1 meenutame juuni alguses toimunud autovedajate aastakonverentsi, kus läks tuliseks debatiks diisliaktsiisi tagasitõstmise teemal. Nimelt järgmisel aastal lõpeb diislikütuse aktsiisi ajutise vähendamise tähtaeg ning seetõttu tõuseb aktsiis vanale tasemele ehk kasvab praegusega võrreldes kolmandiku võrra.

Sel teemal arutlesid Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat, Stonewolfi juht Andrus Laul, autovedajate assotsiatsiooni (ERAA) president Jaak Kivisild, DB Schenker Baltikumi juht Janek Saareoks ning rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe.

Teabevara uuendus

Uute peatükkidena on ilmunud tollis esindamise peatükk 7.3.6 ja viimasena tolliga seotud uute teemade hulgas peatükk 7.3.7 volitatud ettevõtja staatusest

Liidu territooriumil asutatud ettevõtetel on võimalik taotleda volitatud ettevõtja (ingl AEO – authorized economic operator) staatust. Selline ettevõtja on tollitoimingutes usaldusväärne partner ja talle laienevad mitmed tollialased soodustused kogu Euroopa Liidus. Neist olulisim on tollikontrollide vajaduse ja füüsiliste kontrollide arvu vähenemine, sest toll ei kontrolli uuesti kriteeriume, mida kontrolliti juba lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse andmisel. Saate teada, millised on volitatud ettevõtjate lubade tüübid, kuidas seda staatust taotleda ja millised soodustused on volitatud ettevõtjatele ette nähtud. 

Lehed