Maksud | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.3.3.11 räägime reisija tolliformaalsustest.

Reisija on liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki liikuv füüsiline isik, sõltumata reisi eesmärgist. Reisijatega seonduvaid tolliformaalsusi reguleerivad Euroopa Liidu (EL) tolli­seadustik, EL-i tolliseadustiku rakendusaktid, Eesti tolliseadus ning muud õigusaktid.

Uues peatükis 7.3.4 on teemaks tollivõlg ja peatükis 7.3.5 tagatis

 Liidu territooriumil asutatud ettevõtetel on võimalik taotleda volitatud ettevõtja (ingl AEO – authorized economic operator) staatust. Selline ettevõtja on tollitoimingutes usaldusväärne partner ja talle laienevad mitmed tollialased soodustused kogu Euroopa Liidus. Neist olulisim on tollikontrollide vajaduse ja füüsiliste kontrollide arvu vähenemine, sest toll ei kontrolli uuesti kriteeriume, mida kontrolliti juba lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse andmisel. Saate teada, millised on volitatud ettevõtjate lubade tüübid, kuidas seda staatust taotleda ja millised soodustused on volitatud ettevõtjatele ette nähtud. 

Teabevara uuendus

Maamaksutõus toob palju kasu, väidab teabevara uues audiopeatükis 2.1 Ernst & Young Balticu partner Ranno Tingas. 

Ta tõdeb, et igasugune maamaksu teema on inimestele valulik, kuid maksutõus motiveerib omanikke oma maa pealt suuremat tootlust teenima. Kindlasti tuleb maksutõusu järel müüki kinnistuid, mida omanik pole suutnud tulusalt majanda. Ta nendib, et kokkuvõttes on see majandusele ühel või teisel viisil kasulik. Samuti ei näe Tingas paanikaks põhjust, kuna kodualune maa jääb endiselt maksuvabaks ning tõusu piiratakse 10 protsendini aastas.

Kuidas mõjutab globaalse tulumaksumäära miinimumi kehtestamine Eestit ning miks peaksime muretsema Euroopa Liidu planeeritavate maksumuudatuste pärast ja millised on võimalused raha väljavõtmiseks ettevõttest ning millal on sel puhul tegu maksupettusega, sellest juba uues audiopeatükis 2.1. 

 

Teabevara uuendus

Suvekuudeks on tolliprotseduuridest jäänud veel käsitleda reisija tolliformaalsused. Nende kohta jõuab uus info Teieni juulis. Samuti räägime juulis tollivõlast ja tagatisest

Augustis on päevakorras tollis esindamine ja viimaseks jääb tolliga seotud teemade hulgas volitatud ettevõtja staatuse peatükk. 

 

Liidu territooriumil asutatud ettevõtetel on võimalik taotleda volitatud ettevõtja (ingl AEO – authorized economic operator) staatust. Selline ettevõtja on tollitoimingutes usaldusväärne partner ja talle laienevad mitmed tollialased soodustused kogu Euroopa Liidus. Neist olulisim on tollikontrollide vajaduse ja füüsiliste kontrollide arvu vähenemine, sest toll ei kontrolli uuesti kriteeriume, mida kontrolliti juba lihtsustusi kasutava volitatud ettevõtja staatuse andmisel. Saate teada, millised on volitatud ettevõtjate lubade tüübid, kuidas seda staatust taotleda ja millised soodustused on volitatud ettevõtjatele ette nähtud. 

 

 

 

 

 

 

Teabevara uuendus

Tolliprotseduuride teema raames on ilmunud peatükid, mis käsitlevad kauba lõppkasutust ning sees- ja välistöötlemist. 

Kauba lõppkasutusest räägime peatükis 7.3.3.8. Lõppkasutusprotseduurile saab kauba suunata siis, kui Eesti Tollitariifistikus on kaubakoodi juures vastav allmärkus või kui kauba kirjelduses on viide lõppkasutusele. Lõppkasutuse soodusmeetmed laienevad üksnes tollimaksule ja ei laiene käibemaksule, aktsiisi- ega dumpinguvastastele maksudele. Meetmete rakendamise eesmärk on teatud liiki tööstuse ja kaubanduse arengu soodustamine. 

Seestöötlemise peatükist 7.3.3.9 saate teada, kuidas hankida vastavat luba, millist liiki seestöötlemise lube üldse väljastatakse ja milliseid tolliprotseduure sel puhul rakendadatakse. 

Välistöötlemise peatükis 7.3.3.10 on olemas info välistöötlemise loa ning tolliprotseduuride kohta ning samuti tuleb juttu, millisel puhul antakse täielik tollimaksuvabastus. 

Teabevara uuendus

Äsjasel Pärnu finantskonverentsil kõneles Utilitas Tallinn ja Utilitas Eesti juhatuse esimees Robert Kitt mudelivabast majandusmudelist. 

Vaba turumajandus ning rahvusvahelised tarneahelad on kaasa toonud globaalse tootmishoone ning kauplemiskeskkonna. Võib arvata, et tänased teismelised peavad sellist asjade käiku loomulikuks ning võibolla isegi ainuvõimalikuks. Kuid viimase kümnendi jooksul on globaliseerumise ühesuunalisel tänaval tekkinud haruteed, mis püsitavad õigustatud küsimuse: kui kaua veel? Ning kas mingil hetkel ei ole oodata „ajutist“ mõlemasuunalist liiklust nagu Eesti magistraalidel sageli näha saab?

Mis juhtub globaliseerumisega siis, kui fossiilkütustel põhinev majandus hakkab tõsisemalt hinnastama transpordikulusid? Või mis saab tehingukuludest, kui COVID-19 hirmus riigipiire suletakse? Millisel moel modelleerida majanduskasvu, kui arengus toimuvad järsud hüpped ning kukkumised, mida ükski mudel ei suuda kirjeldada? Vastused uues videopeatükis 2.1

Valdkonna uudis

Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadusega võeti muu hulgas kasutusele uued pakendiaruannete auditeerimise piirmäärad ja tähtajad ning kehtestati kõrgemad trahvimäärad juriidilistele isikutele, kui nad ei täida seaduses sätestatud kohustusi.

Pakendiaruannete auditeerimise piirmäär tõuseb 5 tonnilt 20 tonnile. Pakendiaruande audiitorkontroll on kohustuslik pakendiettevõtjale, kes laseb turule pakendeid üle 20 tonni aastas. Uut piirmäära kohaldatakse juba 2020. aasta kohta, et määrata kindlaks, kas pakendiettevõtjal on audiitorkontrolli kohustus. Pakendiregistrile audiitorkontrolli aruande esitamise tähtaeg on endiselt järgneva aasta 1. september ja audiitorkontroll viiakse läbi piiratud kindlustandva töövõtuna. Kui audiitorkontrolli aruanne on märkusteta, vabastatakse pakendiregistrisse esitatavad andmed audiitorkontrollist kolmeks järgmiseks kalendriaastaks. Kolmeaastane vabastus võetakse kasutusele alates 2020. aasta kohta esitatud aruandest.

Oluliselt tõusevad juriidiliste isikute trahvimäärad. Kui juriidiline isik ei täida pakendi ja pakendijäätmete tagasivõtmise kohustust või rikub seda nõuet, võidakse teda karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot (varem 32 000 eurot). Kui ta rikub arvestuse pidamise nõuet või ei rakenda enesekontrollisüsteemi, siis võib teda oodata kuni 100 000 euro suurune rahatrahv.

Pakendiseadusega sätestatakse ka välisriigi isikule laienevad kohustused. Pakendiettevõtja, kelle asukoht ei ole Eestis, kuid kes laseb oma majandus- või kutsetegevuse käigus Eestis turule pakendeid (sõltumata nende müügiviisist), peab määrama endale füüsilisest või juriidilisest isikust volitatud esindaja, kellel on Eestis elu- või asukoht ja kes täidab tema eest pakendiseadusest tulenevaid kohustusi.

Muudatused jõustusid 15. mail 2021. Muudeti ka muid sätteid, sealhulgas arvestuse korraldamist, tarbijate informeerimist ja tagatisraha.

Allikas: KPMG Infokuller

Lisainfo: maksunõustaja Merike Oja, moja@kpmg.com

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohus leidis, et tuuleenergia arendamine on avalik huvi
  • Finantsinspektsioon saab õiguse avaldada hoiatusteateid
  • Muutuvad välismaa äriühingu filiaali registreerimise reeglid

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

Teabevara uuendus

1. juulist jõustub Euroopa Liidu ülene käibemaksureform, mis muudab elektrooniliste teenuste osutajate ja füüsiliste kaupade müüjate äriajamise ja uutele turgudele sisenemise lihtsamaks.

Uues audiopeatükis 2.1 räägivad nõustamisbüroo Grant Thornton partner ja maksunõustamise valdkonna juht Kristjan Järve ja OÜ Rackly tegevjuht ning üks asutajatest Heigo Protten (pildil) sellest, miks reformi vaja ja mida muutused e-kaupmeestele kaasa toovad.

 

Valdkonna uudis
Kaubandustegevuse seaduse kehtetukstunnistamise ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seadus

Seadusega ajakohastatakse ja lihtsustatakse kaubanduse valdkonna õiguslikku regulatsiooni, et vähendada ülereguleerimist, dubleerimist ja halduskoormust.

Kaubandustegevuse seadus tunnistatakse kehtetuks ning muudetakse sellega seonduvaid seadusi. Kaubandustegevuse seadus ei anna lisandväärtust kaubanduse valdkonnas tegutsevate ettevõtjate tegevuse reguleerimisel, sh toote ja teenuse nõuetele vastavuse tagamisel, ega suhetes tarbijaga, vaid dubleerib majandustegevusele teiste seadustega kehtestatud reegleid. Seadusega ei seata kaubanduse valdkonnas ettevõtlusega tegelemiseks uusi piiranguid. Säilib ettevõtlusvabaduse teostamiseks vajalik õiguslik raamistik.

Muudetakse alkoholiseadust, kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, korrakaitseseadust, lõhkematerjaliseadust, metsaseadust, rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seadust, rahvatervise seadust, tarbijakaitseseadust, toote nõuetele vastavuse seadust ja tubakaseadust.

Turismiseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seadus

(suuremas osas jõustus seadus 14.12.2020, osaliselt 01.05.2021)

Seadus kaasajastab majutusteenuse osutamise nõudeid. Vähendatakse nõudeid, mis ei ole otseselt vajalikud või kus toimib hästi iseregulatsioon, nt kvaliteedinõuded. Uuenevad majutusteenuse mõiste ja majutusettevõtete liikide kirjeldus. Muudatuste tulemusel muutuvad majutusteenuse osutamisele esitatud reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ning kulud nõuete täitmiseks.

Majutusteenuseks loetakse ettevõtja poolt ajutise ööbimisvõimaluse pakkumist. Teenuse lühiajalisuse (ajutisuse) sissetoomine aitab majutusteenust selgemini eristada eluruumi üürilepingutest. Pikemaks perioodiks kui kolm kuud kestvale majutamisele kehtivad juba võlaõigusseaduses toodud eluruumi üürilepingute erireeglid.

Edaspidi jääb majutusettevõtete tärnidega seonduv sektor enda kujundada. Majutusettevõttele järkude (hotellide tärnid) andmiseks ei ole edaspidi vaja taotleda ministri heakskiitu ning majutussektor saab jätkata kvaliteediarendusega ilma riigipoolsete piiranguteta.

Samuti võimaldatakse majutusasutustel külastajaid elektrooniliselt registreerida ja kaotatakse külastajakaartide paberkujul säilitamise kohustus.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

Seadusega antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele suuremaks paindlikkuseks hinnata aktsiisisoodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis muudatusega saab ettevõtja vabalt valida hindamisperioodi pikkuseks lõppenud üks kuni neli järjestikkust majandusaastat.

Maksuteabevaras leiate erinevate aktsiiside kohta infot peatüki 7.2 alapeatükkidest. 

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega.

Nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguspäevast alates.

Tulenevalt COVID-19 pandeemia olukorrast on tõusetunud vajadus tagada tervise infosüsteemi poolt mugav lahendus, et tõendada teatud kinnitusi kas vaktsineerituse, negatiivse testi vms kohta (nn vastavustõend). Muudatus on muu hulgas seotud ka Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektiga.

Paljud riigid on COVID-19 leviku piiramiseks võtnud kasutusele meetmed, mis seavad isikule teatud piiranguid riiki sisenemisel (nt eneseisolatsiooni kohustus) ning isikutel tuleb erinevate nõuete täitmiseks esitada mitmesuguseid dokumente, nagu arstitõendid, testitulemused või kinnitused. Rohelise digitõendi projekti skoobis on kolm kasutusjuhtu: immuniseerimise ja tervenemise tõendamine ning testi tulemuse kinnitamine. Sõltumata Euroopa Liidu rohelise digitõendi projektist, soovib Eesti võimaldada tervise infosüsteemi andmete pinnalt väljatöötatud tõendamise lahendust oma kodanikele. Tegevus käib isiku enda soovi alusel ehk kas genereerida tõend ja võimaldada seda vaadata või mitte.

Muudatusega on hõlmatud: Tervishoiuteenuste korraldamise seadus, Eesti Haigekassa seadus, ravimiseadus, sotsiaalmaksuseadus, surma põhjuse tuvastamise seadus ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus.

Allikad: Eesti Tööandjate Keskliit ja finantsuudised.ee

 

Teabevara uuendus

Endiselt uuendame tervikuna tolliprotseduure käsitleva peatüki 7.3.3 alapeatükke. 

Transiit, millest kõneleme peatükis 7.3.3.3, võimaldab tollijärele­valve all vedada liiduväliseid ja liidu kaupu EL-i tolliterritoo­riumil lähtetolliasutusest sihttolliasutusse nii, et vahepeal ei pea makse tasuma. 

Uues peatükis 7.3.3.4 on teemaks ladustamine ajutise ladustamise kohas ja peatükis 7.3.3.5 ajutine ladustamine tollilaos. Ajutiselt ladustatuks loetakse kaubad  enne järgmisele tolliprotseduurile suunamist siis, kui need toimetatakse Eestisse ja esitatakse tollile. Ajutiselt ladustatud kaubad on tollijärelevalve all tolli poolt aktsepteeritud territooriumil, statsionaarses mahutis või punkrilaevas. 

Kauba ladustamist tollilaos rakendatakse, kui vajatakse lisaaega, et täita kauba impordiga seotud nõuded, sest tolliladustamisel ei kehti tähtajalisi piiranguid. Tolliladustatud kaup kuulub tollijärelevalve alla. 

Kauba võib tolliterritooriumile toimetamise järel lisaks ajutisele ladustamisele tollilaos ladustada ka vabatsoonis, millest on juttu peatükis 7.3.3.6.

Kauba lõppkasutuse kõrval on kauba erikasutuse alla kuuluv tolliprotseduur ka kauba ajutine import, millest räägime peatükis 7.3.3.7. Saate teada, millistel juhtudel on võimalik kaupa osaliselt või täielikult vabastada imporditollimaksudest ja kuidas sel puhul tolliprotseduuri rakendatakse. 

Samuti oleme vastavalt seadusandluse muudatustele ja kohtulahenditele uuendanud erinevaid peatükke. Täiendasime dividendidest kõnelevat peatükki 5.2.1, kuvariga töötamise peatükki 5.3.5.1, piiriülestest skeemidest teavitamise peatükki 5.14, kogumispensioni infot peatükis 6.5, käibemaksukohustuslase registrist kustutamise teavet peatükis 7.1.1.7 ja tubakaaktsiiside objektide ja määrade peatükki 7.2.6

Lehed