Teabevara uuendus

Veebruaris on teemaks kasumi maksustamisest kõrvalehoidumise vastased meetmed. Need on ära toodud selle aasta alguses tulumaksuseadusesse lisatud peatükis 101.

Kasumi maksustamisest kõrvalehoidumise vastased meetmed on:

  • Üldine kuritarvituste vastane reegel
  • Ülejääva laenukasutuse kulu maksustamine
  • Lahkumismaks (jõustub alates 2020. aastast)
  • Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad reeglid

KPMG maksunõustajad räägivad meetmetest põhjalikult uues peatükis 5.1.2.

Õigusuudis

Veebruarikuu õigusuudiste teemad

  • E-riik nõuab lõpuks e-arveid

  • Rahvusvahelise kaubaveo vedaja teavitamata jätmine läheb kalliks maksma

  • Eesti on maailma suurima avatud kaubandustsooni liige

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, veebruari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teabevara värskes audiopeatükis 2.6 kõneleb võitlusest maksude vältimise vastu kõneleb maksu- ja tolliamet maksuauditi osakonna üksuse juht Martin Lehtis, küsija rollis Priit Pokk Äripäeva raadiost. Juttu tuleb sellest, kuidas äriühingud üritavad kasumit varjatud kujul jaotada, milliseid skeeme kasutatakse ning millised muutused on tulemas regulatsioonides sellevastases võitluses.

 

Teabevara uuendus

Aasta algusele kohaselt on jaanuaris ilmunud rohkelt täiendusi.

Käibemaksuseaduse muudatustest käsitleme muu hulgas selle aasta 1. jaanuaril jõustunud  vautšerite maksustamise põhimõtteid, kus ühe- ja mitmeotstarbelisi vautšereid maksustatakse erinevalt.
Selle aasta 1. veebruarist jõustuva käibemaksuseaduse redaktsiooniga aga lihtsustatakse tingimusi, mis peavad olema täidetud impordi käibemaksu tasumiseks üksnes käibedeklaratsioonil deklareerimise kaudu. Seadusest jäetakse välja kaks nõuet: et nullprotsendilise käibe osakaal aasta kogukäibes peab olema vähemalt 50% ning et eelnevad maksudeklaratsioonid peavad olema esitatud üksnes elektrooniliselt. Tutvuge nende ja teiste käibemaksuseaduse muudatustega lähemalt maksuteabevara käibemaksupeatükis 7.1.

Lisaks uuendasime ja täiendasime ka teisi maksukorralduse peatüki 4 alapeatükke seoses muudatustega, mida viimane maksukorralduse seaduse muudatus endaga kaasa tõi (intressiarvestus, tõendid jm).

2019. aasta maksuootustest räägivad teabevara autorid Joel Zernask ja Einar Rosin ka audiopeatükis 2.5

 

Õigusuudis

Jaanuarikuu õigusuudiste teemad

  • Välismaalased saavad asutada osaühingu välismaa pangakontoga

  • Tööandjal on uuest aastast kohustus kanda töötaja kohta töötamise registrisse lisaandmeid

  • Millistel juhtudel peab osanik hääletama majandusaasta aruande poolt?

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, jaanuari õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Rahel Behrsin.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Alates 01.01.2019 ei eristata maksumenetluses enam revisjoni ja üksikjuhtumi kontrolli, vaid edaspidi on tegemist maksukontrolliga. Vaadake lähemalt uuest peatükist 4.5.4

Alates 2019. aastast tuleb deklareerida ka püsiva tegevuskoha tarbeks Eestisse toodud ja tagasi välja viimata vara. Püsiva tegevuskoha teemal saate teavet peatükist 5.9.2. Uuendatud on ka SEPA maksete info.

 

Õigusuudis

Detsembrikuu õigusuudiste teemad

  • Kauaoodatud selgus tehnovõrkude õigusliku staatuse ja nende talumise tasu teemal

    Pikki aastaid on olnud ebaselge, kas tehnovõrgu rajatised on iseseisvad vallasasjad, kinnisasja olulised osad või mõne õiguse osad. Samuti on siiamaani puudunud tehnovõrgu talumise tasu reguleeriv kord. 1. jaanuaril 2019 jõustub asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus, mis toob kauaoodatud lahenduse tehnovõrgu talumise tasuga seotud probleemidele ning loob selgust tehnorajatiste õiguslikus seisundis.

  • Mida tähendab koondamise olukorras töötajale teise töö pakkumise kohustus?

    Riigikohus selgitas 21. novembri 2018. aasta otsuses number 2-16-708 põhjalikult muu hulgas seda, mida peab tööandja tegema juhul, kui ta lõpetab töölepingu erakorraliselt sel põhjusel, et töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine).

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, detsembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner ja vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Kas teadsite, et Leedus on alates 2010. aastast ettevõtete üldine tulumaksumäär 15%? Väikettevõtetele, mille keskmine töötajate arv on kuni 10 ja mille maksustatav tulu ei ületa 300 000 eurot maksustamisperioodi kohta, kohaldatakse esimesel maksustamisperioodil 0% maksumäära ning edaspidi 5% maksumäära. Tulude maksustamise põhimõtetest Leedus leiate veel põnevat äsja ilmunud peatükis 9.4.1.

Heitke pilk ka peatükki 9.3.8, kus kõneleme topeltmaksustamise vältimisest Eestis. Peatükkides 10.1 ja 10.2 tuleb põhjalikumalt juttu siirdehindade maksuregulatsioonist ja turuväärtuse määramise meetoditest. Milline on maksude vältimise ja optimeerimise vea piir, sellest saate kuulata audiopeatükist 2.4, kus sel teemal kõneleb rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika asekantsler Dmitri Jegorov.

 

 

Õigusuudis

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Ema ja isa saavad tulevikus samal ajal vanemapuhkusel viibida

    Riigikogu võttis 17. oktoobril vastu perehüvitiste seaduse muutmise ja sellega seoses teiste seaduste muutmise seaduse, mille kohaselt muutub suuresti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem. See on teine samm perehüvitiste süsteemi muudatuste rakendamises. Esimesed muudatused võeti Riigikogus vastu 6. detsembril 2017. aastal.

  • Välismaalased saavad eesti keele omandamise eest riigilt hüvitist

    1. jaanuaril 2019. aastal jõustub uus kodakondsuse seaduse täiendamise seadus, millega antakse Eestis elavatele välismaalastele võimalus sõlmida riigiga keeleõppeleping.

  • Mida teha, kui vara on jäänud üürileandja valdusesse?

    Riigikohus selgitas 31. oktoobri 2018. aasta otsuses number 2-15-1663, kuidas peab üürnik tegutsema, kui üürileandja on omavoliliselt üüriesemele kahju tekitanud ja pärast üürilepingu lõppemist üürniku esemed enda valdusesse jätnud.

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös, novembri õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK advokaat Taavi Kõiv.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed