Logistika ja eksport | Äripäeva teabevara

Logistika ja eksport

Teabevarad

Valdkonna uudis

Aastast 2021 reguleerib Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi vahelist kaubandust ja koostööd mullu detsembri lõpus sõlmitud leping. Rahvusvaheliste autovedajate assotsiatsioon (ERAA) koostas ülevaate, kuidas muudab see leping kaubavedu maanteel.

Milliseid vedusid võib teha?

Eesti vedaja saab korraldada mootorsõiduki või autorongiga, mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni ja mille suurim lubatud kiirus on üle 40 km/h, kahepoolseid kaubavedusid Eesti ja Ühendkuningriigi vahel ja transiitkaubavedusid läbi Ühendkuningriigi territooriumi ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja alusel.

Samuti võimaldab leping Eesti vedajal korraldada kaubavedu mistahes Euroopa Liidu liikmesriigist Ühendkuningriiki ja vastupidi ühenduse tegevusloa ja selle kinnitatud ärakirja alusel.

Kui Eesti vedaja teostab kaubavedu kolmandast riigist – näiteks Ukrainast – Ühendkuningriiki või vastupidi, toimub vedu CEMTi veoloa alusel. Tegemist on CEMTi multilateraalse lepinguga, millega on ühinenud nii Eesti kui Ühendkuningriik.

Eelpool kirjeldatud veo teostamisel tuleb ühenduse tegevusloa kinnitatud ärakirja hoida mootorsõidukis ning see tuleb esitada kontrollametniku nõudmisel.

Lubatud on kaks kabotaažvedu nädala jooksul

Kui Eesti vedaja sõidab Ühendkuningriigi territooriumile kaubaga, siis pärast selle mahalaadimist avaneb tal õigus teha sealsel territooriumil kaks riigisisest kaubavedu (nn kabotaažvedu) seitsme päeva jooksul. Kui Eesti vedaja sõidab Ühendkuningriigi territooriumile tühjalt, siis riigisisest kaubavedu teha ei tohi.

Autojuhi ametialase pädevuse tõendamine

Ühendkuningriigiga seotud kaubavedude teostamisel peab autojuht olema läbinud ametialase kohustusliku alusõppe ja jätkuõppe ning sooritanud vastava eksami.

Ametikoolituse läbimist on võimalik tõendada juhiloaga, millele on vastavate juhiloakategooriate juurde tehtud märge, mis tõendab kutsetunnistuse (pädevustunnistuse) omamist ja näitab selle kehtivuse lõppkuupäeva.

Kui autojuhi juhiloal vastav märge puudub, peab juhil olema kaasas kutsetunnistus (pädevustunnistus), mis vastab ELi ja Ühendkuningriigi lepingu lisas toodud mallile. Mis tahes muu kutsetunnistuse mall võib olla vastuvõetav tingimusel, et maanteetranspordi erikomitee tunnustab seda samaväärsena.

ELi ja Ühendkuningriigi lepingu kohaselt moodustatav erikomitee hakkab täpsustama lepingu detaile ja läbi töötama uusi reguleerivaid meetmeid.

Nõuded autojuhi sõidu- ja puhkeaegadele

Euroliidu ja Ühendkuningriigi vaheliste kaubavedude osas kehtivad ­lepingu kohaselt autojuhi sõidu- ja puhkeaegadele suures osas sama­väärsed nõuded, mis ELis vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 ja määrusele nr 165/2014.

Kui rahvusvaheline kaubavedu toimub osaliselt väljaspool euroliidu­ või Ühendkuningriigi territooriumi, ­kohaldatakse kogu teekonna suhtes rahvusvahelisel autoveol töötava sõiduki meeskonna tööalast Euroopa kokkulepet (AETR), mis sõlmiti 1970 Genfis.

Nõuded autojuhi lähetamisele

Kui Eesti vedaja korraldab Ühendkuningriigi territooriumil sisevedu ehk kabotaažvedu, rakenduvad autojuhi suhtes ELi ja Ühendkuningriigi vahelisest lepingust tulenevad lähetamise nõuded.

Vedaja peab tagama võrdse kohtlemise põhimõtte alusel Ühendkuningriigi territooriumile lähetatud juhile töötingimused, mis on sätestatud tööülesannete täitmise koha järgse õigus- ja haldusnormidega ja/või üldiselt kohaldatavaks tunnistatud kollektiivlepingute või vahekohtu otsustega, mis käsitlevad: maksimaalset tööaega ja minimaalset puhkeaega, tasulise põhipuhkuse minimaalset pikkust, töötasu, sh ületunnitöötasu (punkti ei kohaldata täiendavate kutsealaste vanaduspensioniskeemide suhtes), töötervishoidu, -ohutust ja -hügieeni rasedate või hiljuti sünnitanud naiste ning laste ja noorte töötingimuste suhtes kohaldatavaid kaitsemeetmeid meeste ja naiste võrdset kohtlemist ning muid mittediskrimineerimise sätteid.

Töötasu siseriikliku õiguse või tava alusel

Ühendkuningriik peab avaldama kooskõlas oma siseriikliku õiguse ja/või tavaga ühel ametlikul riiklikul veebisaidil teabe töötingimuste kohta, sealhulgas töötasu oluliste koostisosade kohta, nagu on ELi ja Ühendkuningriigi vahelises lepingus sätestatud, ja kõigi muude töötingimuste kohta.

Asjaomane teave peaks eelkõige hõlmama töötasu erinevaid miinimummäärasid ja töötasu koostisosi, maksmisele kuuluva tasu arvutamiseks kasutatavat meetodit ja, kui see on asjakohane, erinevatesse töötasu kategooriatesse liigitamise kriteeriume.

Vedaja esitab autojuhi lähetusdeklaratsiooni ELi siseturu infosüsteemi (IMI) ühendatud avaliku liidese kaudu. Autojuhtide lähetusnõuete täitmise tagamiseks vajalikud haldus- ja kontrollinõuded jõustuvad alates

Nõuded sõidukitele samad ELi reeglitega

Mootorsõiduki ja autorongi maksimaalsed massid ja mõõtmed on sätestatud Euroopa Liidu ja Ühendkuningriigi lepingu lisas ning tegemist on samaväärsete reeglitega, mis kehtivad euroliidus.

Kui Eesti vedaja mootorsõiduki või autorongiga veetakse või kavatsetakse vedada jagamatut lasti, võib ELi ja Ühendkuningriigi vahelises lepingus sätestatud maksimaalset massi või mõõtmeid ületav mootorsõiduk või autorong liikuda Ühendkuningriigis ainult eriloa alusel, mille annab välja sealne pädev asutus.

Sõidukite standardsetes paakides ja erikonteinerites sisalduv kütus, mis on ajutiselt imporditud ning mida kasutatakse vahetult nii edasiliikumiseks kui ka vajaduse korral jahutussüsteemi või muu süsteemi kasutamiseks veo ajal, ning mootorsõidukis olevad ja selle normaalseks tööks veo ajal vajalikud määrdeained, vabastatakse tollimaksust ning muudest maksudest ja lõivudest, nagu käibemaks ja aktsiis, ja nende suhtes ei kohaldata impordipiiranguid.

Autoveoalased rasked rikkumised

ELi ja Ühendkuningriigi vahelises ­lepingus on määratud kindlaks, et poolte pädevad asutused vahetavad andmeid autoveoalastes rasketes õigusrikkumistes süüdimõistmiste kohta.

Kõige raskemate autoveoalaste õigusrikkumistena käsitletakse lepingus samu õigusrikkumisi, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1071/2009 IV lisas.

Ülejäänud raskete autoveoalaste õigusrikkumiste loetelu määrab kindlaks maanteetranspordi erikomitee.

Allikas: logistikauudised.ee

 

TASUB TEADA

Milliseid autovedusid võib teostada ilma ühenduse tegevusloata?

- Postivedu universaalteenusena.
- Kahjustatud või rikkis sõidukite vedu.
- Kuni 20. veebruarini 2022 kaupade vedu mootorsõidukitega, mille lubatud täismass koos haagistega ei ületa 3,5 tonni.
- Alates 21. veebruarist 2022 kaupade vedu mootorsõidukitega, mille lubatud täismass koos haagistega ei ületa 2,5 tonni.
- Ravimite, aparaatide, seadmete ja muude hädaabina meditsiiniabi osutamiseks vajalike esemete vedu, eelkõige seoses loodusõnnetuste ja humanitaarabi osutamisega-
- Kaubavedu sõidukitega, kui veetav kaup on ettevõtja omand või veoettevõtja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rentinud, tootnud, kaevandanud, töödelnud või parandanud.

Allikas: ERAA

Maanteetranspordist saate lähemalt lugeda logistika ja ekspordi teabevara peatükist 6.1.1.

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevaras on uuendatud läbirääkimiste peatükid 9.8.1 ja 9.8.2. Peatükkidest leiate, kuidas valmistuda läbirääkimisteks ja kuidas neis edukas olla.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Osanike ja nõukogu roll äriühingu pankrotimenetluse algatamisel

  • Tööandja täiendavad kohustused seoses töötervishoiu ja -ohutusega

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Veebruarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tauno Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Jaanuaris jätkame ostujuhtimise ja tarnijasuhete haldamise teemat. Heitke pilk peatükki 9.9.2, kus kõneleme tarnija soorituse mõõtmisest. Teenuse pakkuja soorituse adekvaatne hindamine eel­dab standardparameetrite ja nende mõõtmise metoo­di­­ka määratlemist tarnijate soorituse jälgimisel. Nende ele­­mentide (kasutatakse ka termineid „ot­sus­­­tavad edutegurid” või „standardelemendid”) välja­töö­­tamisel tuleb silmas pidada, et mõõdetaks ainult pii­­­savalt olulisi parameetreid. Mõõtmistulemustel peab olema rakenduslik väärtus, et vältida vahendite rai­s­kamist, samas rakendusliku väärtuse määravad mõõtmistulemuste tõepärasus ja võrrel­da­­vus ning mõõtmise lihtsus. 

 

 

Valdkonna uudis

Alates 1. jaanuarist 2021.a. peavad Prantsusmaal kõik raskeveokid (sõitjate- ja veoseveokid) kinnitama oma sõidukile pimeala hoiatusmärgid nii, et need oleksid nähtavad sõiduki külgedelt ja tagant.

Kõik autod peavad olema varustatud pimenurkadest hoiatava tähisega, mis peab olema paigaldatud sõiduki tagaosas, sõiduki pikiteljest paremal, kõrgusel 0,90 kuni 1,50 meetrit maapinnast, kirjutab autosert.ee.

Kleebised peavad asuma:
  • kabiiniosal: pimenurk on tähistatud meetri raadiuses sõiduki klaasimata pinnast, vasakul ja paremal pool, kõrgusel 0,90 kuni 1,50 meetrit maapinnast.
  • poolhaagistel: tähistus peab paiknema vasakul ja paremal pool ühe meetri raadiuses sõiduki haakeseadmest 0,90 kuni 1,50 meetri kõrgusel maapinnast.
  • kesktelg ja täishaagistel: tähistus peab paiknema ühe meetri raadiuses kere esiosast vasakul ja paremal pool 0,90 kuni 1,50 meetri kõrgusel maapinnast.

Tähistus peab olema paigutatud nii, et need oleksid nähtavad mis tahes oludes ilma juhi vaatevälja ning sõiduki numbrimärkide, normatiivkirjete ning valgus- ja signalisatsiooniseadmete nähtavust seejuures takistamata.

Kohustus kehtib raskeveokitele, mille lubatud täismass on üle 3,5 tonni, sealhulgas ka sõidukitele, mis on registreeritud mõnes muus riigis kui Prantsusmaal. Nõue ei hakka kehtima põllu- ja metsamajanduses kasutatavatele sõidukitele ning maanteid korrastavatele sõidukitele.

Selle kohustuse täitmata jätmise eest karistatakse 4. klassi trahviga. Kleebiseid on võimalik osta ka Eestist, näiteks müüb autosert.ee neid hinnaga 0,95 €/tk.

Paigaldamise videojuhist saate vaadata siit

Allikas: logistikauudise.ee

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 13.1 annab maksu- ja tolliameti tolliformaalsuste valdkonna juht Külli Kurvits annab ülevaate, mis on Ühendkuningriigiga kauplemise muutumise kohta teada ning mis on alles ebaselge. Kõneleja tõdeb, et lahtisi otsi on veel mitmeid, mistõttu tasub infot otsida lähipäevil ametlikest allikatest nagu MTA koduleht.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Üürilepingutes hakkab kehtima suurem kokkuleppevabadus
  • Tulumaksuseaduse muutmisega saavad mittetulundusühingud liikmetele tulumaksuvabalt toetust maksta
  • Riigikohus selgitas osanike koosoleku protokolli allkirjastamisega seonduvat 

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Jaanuarikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK advokaat Katri Tšesnokov.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

 

 

Valdkonna uudis

Euroopa Komisjon esitles 29. detsembril oma säästva ja aruka liikuvuse strateegiat koos 82 algatusest koosneva tegevuskavaga, mis suunavad liikmesriikide tööd järgmiseks neljaks aastaks. Üheks eesmärgiks on aastaks 2030 tuua meie teedele 30 miljonit saastevaba sõidukit, nende seas vähemalt 80 000 raskeveokit.

 „COVID-19 pandeemia on selgelt näidanud, et hästi toimiv ühtne turg on ELi jaoks eluliselt tähtis. Kriisiolukorras on ilmnenud, kui oluline roll on transpordil ning kui suured on sotsiaal-, tervishoiu- ja majanduskulud, kui inimeste, kaupade ja teenuste vaba liikumist rangelt piiratakse või see isegi ära keelatakse. Tarneahelate säilitamine ning Euroopa kooskõlastatud lähenemisviis ühendatuse ja transpordi teemal on äärmiselt olulised, et ületada kriise ja tugevdada ELi strateegilist sõltumatust ja vastupidavust,“ seisab Euroopa Komisjoni esitletud transpordi tulevikustrateegias.

Euroopa rohelise leppe asepresident Frans Timmermans ütles strateegiat esitledes, et meie kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad transpordisektori heitkogused selgelt langema. „Tänane esitletud strateegia muudab inimeste ja kaupade liikumise viisi kogu Euroopas ning muudab erinevate transpordiliikide ühendamise ühe reisi jooksul lihtsamaks. Oleme seadnud ambitsioonikad eesmärgid kogu transpordisüsteemile, et tagada COVID-19 kriisist jätkusuutlik, arukas ja vastupidav tagasipöördumine.“
„Transport, kui Euroopa kodanikke ja ettevõtteid ühendav selgroog on meile kõigile oluline. Digitaalsed tehnoloogiad võivad muuta meie liikumisviise põhjalikult, muutes meie liikuvuse nutikamaks, tõhusamaks ja ka rohelisemaks. Peame pakkuma ettevõtetele selge tee rohelisteks investeeringuteks, mida nad peavad järgmistel aastakümnetel tegema. Selle strateegia rakendamise kaudu loome pöördumatu ülemineku heitmeteta liikuvusele, muutes samal ajal oma transpordisüsteemi tõhusamaks ja vastupidavamaks,“ lausus Euroopa Komisjoni transpordivolinik Adina Vălean.

Poliitika peab stimuleerima saastevaba transporti ja kütuseid

Kuigi vähese heitega ja heiteta sõidukite osakaal sõidukipargis suureneb kiiresti, on see näitaja praegu endiselt liiga väike. CO2-heite ja õhusaasteainete heite normid ning riigihanke-eeskirjad, näiteks keskkonnasäästlike sõidukite direktiivis sätestatud normid, on jätkuvalt peamised poliitika kujundamise aluspõhimõtted üleminekul heitevabale liikuvusele maanteetranspordis ja tänu heiteta sõidukite ulatuslikumale tarnimisele muutuvad säästva liikuvuse võimalused kõigile taskukohasemaks.

Seepärast teeb komisjon 2021. aasta juuniks ettepaneku vaadata läbi sõiduautode ja kaubikute CO2-heite normid, et saavutada 2030. aasta kliimaeesmärgi kavas seatud eesmärgid ja tagada, et alates 2025. aastast on tegevuse selge eesmärk muuta liikuvus heitevabaks. Komisjon vaatab sealjuures läbi ka raskeveokite CO2-heite normid.

Programmi „Euroopa horisont“ raames kavandatud partnerlussuhted, nagu „Batteries“, „2Zero“ ja „Clean Hydrogen“, võivad pakkuda innovaatiliste sõidukite tehnoloogia lahendusi. Samal ajal on vaja terviklikku poliitikat, et stimuleerida kogu meie ühtsel turul takistamatut nõudlust heiteta sõidukite järele ja samal ajal igakülgselt järgida liidu rahvusvahelisi kohustusi.

Et suurendada nõudlust selliste sõidukite järele, peaks eespool nimetatud keskkonnanormidega kaasnema meetmed, nagu CO2-heite maksustamine, üldine maksusüsteem, teemaksud ning raskeveokite massi ja mõõtmeid käsitlevate eeskirjade läbivaatamine.

Kütusetarnijad ja käitajad peaksid nüüd saama selge signaali, et transpordikütused peavad muutuma CO2-neutraalseks ning et viivitamata tuleb kasutusele võtta säästvad taastuvaallikatest toodetud kütused ja säästvad vähese CO2-heitega kütused. Komisjon kaalub täiendavaid meetmeid selliste kütuste toetamiseks, kehtestades taastuvenergia direktiivi uuesti sõnastamisel ilmselt nendele kütustele miinimummäära või kvoodid.

Ühtlasi seisab dokumendis, et raudtee-kaubavedusid tuleb oluliselt soodustada, suurendades läbilaskevõimet, tugevdades piiriülest koordineerimist ja koostööd raudteetaristu-ettevõtjate vahel, parandades raudteevõrgu üldist haldamist ning võttes kasutusele uusi tehnoloogialahendusi, nagu digiühendused ja automatiseerimine.

Peamised verstapostid targa ja jätkusuutliku tulevikutranspordi jaoks

Aastaks 2030:

  • 2030. aastaks on kasutusel vähemalt 30 miljonit heiteta sõidu- ja 80 000 heiteta veoautot;
  • 100 Euroopa linna on kliimaneutraalsed;
  • Kiirraudteeliiklus kahekordistub kogu Euroopas;
  • Alla 500 km pikkustel ühistranspordi reisid peaksid olema süsinikuneutraalsed;
  • Automatiseeritud liikuvus võetakse kasutusele suures ulatuses;
  • Heitmeteta merelaevad on valmis turule tulema.

Aastaks 2035:

  • Jõuavad turule suured heiteta õhusõidukid;
  • Aastaks 2050:
  • Peaaegu kõik autod, kaubikud, bussid ja uued raskeveokid heitevabad;
  • Kahekordistub raudteekaubavedude maht;
  • Kolmekordistub kiirraudteeliikluse maht;
  • Hakkab üldvõrgus toimima mitmeliigiline üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T), mis on varustatud säästva ja aruka transpordisüsteemi jaoks vajaliku kiire ühendusega.

 Logistikauudised.ee

Teabevara uuendus

Logistika ja ekspordi teabevara kasutajana on Teil võimalus jälgida Logistika Aastakonverentsi ettekandeid. Selle aasta lõpus toimunud Logistika Aastakonverentsi vestluspaneelis arutlevad Eesti võimaluste üle transiidikeskusena Skandinaavia ja idariikide vahel Operail AS juhatuse esimees Raul Toomsalu, Via3L juhatuse esimees Rainer Rohtla ja majandusekspert Raivo Vare. Vaadake uuest videopeatükist 13.1!

Teabevara uuendus

Detsembris keskendume ostujuhtimisele ja tarnijasuhete haldamisele. Peatükis 9.10 anname ülevaate suhteturunduse ajaloost.

Kas teadsite, et tarnija- või kliendisuhete teadvustatud juhtimisest tulenevat mõistet „suhteturundus” (ingl relationship marketing) esitles avalikkusele Leonard Berry 1983. aastal? Suhteturundus koosneb andmebaasiturundusest ja kliendisuhete arendamisest, milles kasutatakse erinevaid müügijärgse teeninduse taktikaid klientide hoidmiseks. Selle valdkonna populaarseim kitsam ala on infotehnoloogiliste võimaluste kaasamine üks-ühele-suhete arendamisse. Sel juhul integreeritakse andmebaasiturunduse võimalused ja infomaht pikaajaliste kliendisuhete loomise ja hoidmise strateegiatega.

Peatükis 9.10.1 on teemaks suhteturundus kliendi jaoks. Teenuste ostmine on materjalide ostmisest keerulisem, ku­na immateriaalsete väärtuste ostmisel ei tea kliendid en­ne ostmist, missuguseks teenus (ehk ostetav kaup) täpselt kujuneb. Klientide lojaalsuse võitmiseks ja nendega pika­ajaliste suhete arendamiseks on väga oluline lisaks kvaliteetsele teenusele pidevalt meenutada ja näidata, mil­­liseid eeliseid tarnija neile pakub, mis vä­hen­dab ka üksikute vigade ja kvaliteedidefektide suh­telist tähtsust.

Mida kujutab suhete juhtimine endast tarnija jaoks, on lahti seletatud peatükis 9.10.2. Oluline suundumus on tänaseks keskendumine võtmeklientidele. Mõned kliendid on tarnijale kasumlikumad kui teised, mõ­ne teenindamine võib talle aga isegi kahjumit too­ta. Lojaalsed kliendid eeldavad, et tarnija tee­nindab neid ootuspärasel kvaliteeditasemel ning kavat­se­vad seetõttu jääda sama ettevõtte püsikliendiks. Tei­sed­ kliendid võivad olla üksnes ühe tehingu põhised, kes­ otsivad igal ajal odavamaid pakkumisi.

 

Lehed