Lepingud | Äripäeva teabevara
Valdkonna uudis

Sotsiaalministeerium sõlmis täna hea tahte kokkuleppe sotsiaalpartneritega, et piloteerida jaekaubandussektoris muutuvtunni lepingute kasutamist. Muutuvtunnilepingute sõlmimise tulemusel peaks vähenema võlaõiguslike lepingute sõlmimine sektoris, mida on seni kasutatud töötajate tööaja paindlikkuse suurendamiseks.

Muutuvtundide piloodi kokkuleppimisel on pooled lähtunud eesmärgist, et tööõigus pakuks töötajatele piisavat kaitset ja ohutut töökeskkonda, kuid oleks samas tööandjate konkurentsivõime säilitamiseks piisavalt paindlik.

„Kaubandusorganisatsioonid on märkinud sektoris sageli esinevat muret, et tihti on vaja muuta töögraafikuid tulenevalt töötaja soovidest või ajutiselt tõsta töökoormust tulenevalt töömahtude muutumisest. See omakorda tingib kohati vajaduse sõlmida ajutise töömahu suurenemisel võlaõiguslikke lepinguid. Muutuvtunni kokkulepetega on aga töötajaga võimalik kokku leppidalisaks fikseeritud minimaalsele töökoormusele ka paindlik tööajavahemik, nn muutuvtunnid. Selline kokkulepe võimaldab tööandjatel kaasata osaajaga ja paindlikult suuremal määral tööjõudu andes seeläbi tööd rohkematele inimestele ning tagades neile töölepinguga suurema kaitse võrreldes võlaõigusliku lepinguga. Selle kokkuleppega peavad aga nõus olema töösuhte mõlemad pooled,“ rõhutas tervise- ja tööminister Tanel Kiik.

„Kuna valdkonniti on tööandjate ja töötajate vajadused erinevad, on oluline saavutada kokkulepped igas sektoris. Läbirääkimised kaubanduses olid küll pikad, kuid usume endiselt, et parim viis töösuhetesse paindlikkust tuua on just sektori tasemel ja kutsume ka teisi valdkondi kõnelusi alustama,“ ütles Ametiühingute Keskliidu esimees Peep Peterson.

„Kaubandussektoris on juba pikemat aega arutatud teemal, et paljud töötajad ootavad tööandjalt paindlikumaid töövorme. Varieeruva koormuse soov on levinud kõigis vanuserühmades. Võib ka öelda, et trend, kus tööampse soovitakse teha mõne muu tegevuse kõrvalt, on ajas veelgi kasvamas nii noorte kui vanemaealiste seas. Olgu siis põhjusteks teine töökoht, kõikuv koormus koolis, ajamahukad hobid, koduaias askeldamine või lapselaste hoidmine. Teiselt poolt on kaubanduses palju hooajalist kõikumist, näiteks seoses kampaaniate või pühadeperioodidega. Piloteeritav lahendus võimaldab meie arvates, vähendades liigset administratiivset koormust, töötajate ja kaubandusettevõtete vajadused ning ootused ühitada. Nii on töötajatele garanteeritud neile sobiv miinimumkoormus ning lihtne võimalus pakkuda tööandja poolt vajadusel lisatöötunde, mille vastu võtmise üle otsustab töötaja. Juhul, kui pilootprojekt ennast õigustab võib sellest kujuneda uus normaalsus kõigis sektorites ja inimestel, kes soovivad lihtsalt suuremat paindlikust. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et meie arvates võimaldab selline lähenemine tulla tööjõuturule inimestel, kellele senised jäigad töösuhted mingil põhjusel ei sobi, “ ütles Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.

„Muutuvtunni kokkuleppeid võib kehtivate töölepingutega töötajatega sõlmida vaid töötaja kirjaliku avalduse alusel, see tähendab, et hetkel kehtivaid töölepinguid tööandja ühepoolselt muuta ei saa,“ selgitas sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja Ulla Saar.

Töölepingus fikseeritakse kahepoolselt miinimumkoormus, mis ei tohi olla väiksem kui 0,3 täistööajast ehk 12 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta ja samuti lepitakse kokku võimalikud lisanduvad muutuvtunnid, kuni 0,2 täistööajast ehk 8 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta.

Töötajal on õigus fikseeritud minimaalset töökoormust ületavatest tundidest keelduda. See tähendab, et kõik muutuvtunnid, mida tööandja võib uue kokkuleppe raames pakkuda on vabatahtlikud ja eraldi kokku lepitavad. Töötaja peab kinnitama pakutavate muutuvtöötundide vastuvõtmist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

Tööandja peab graafikusse kandmata muutuvtunde pakkuma vähemalt 24 tundi ette. Kui töötaja teeb vastavalt kokkuleppele ületunnitööd, siis ületunnid hüvitatakse. Maksimaalne summeeritud arvestusperioodi pikkus jääb samaks, mis täna töölepingu seaduses (maksimaalselt 4 kuud).

Muutuvtunnilepinguid saab sõlmida vaid töötajatega, kelle töötasu on vähemalt 1,2 kordne töötasu alammäär (2021. a alammäär 584 EUR, seega 2021. a on 1,2 kordne 700 EUR bruto

Kokkuleppe allkirjastasid Eesti Teenindus- ja Kaubandustöötajate Ametiühing, Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ning riigi esindajana Sotsiaalministeerium.

Allikas: palgauudised.ee.

 

 

  

Valdkonna uudis

Kaubanduskoda koostas ülevaate ettevõtete jaoks kõige olulisematest seadusemuudatustest, mis jõustusid 1. aprillil. Kokku jõustus aprilli esimesel päeval üle 30 õigusakti.

Nutiseadmetelt tuleb maksta täiendavat tasu

Alates 1. aprillist tuleb maksta mitmete tehnikatoodete pealt nn tühja kasseti tasu. Näiteks arvuti ja nutitelefoni puhul on tasu suurus 3,5 eurot, salvestusfunktsiooniga teleril 4 eurot, välisel kõvakettal 3 eurot ning USB-mälupulgal ja mälukaardil 0,5 eurot. Tasu maksmise kohustus on üldreeglina toodete maaletoojal või tootjal.

Kogutav tasu läheb muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele ning selle peamine eesmärk on maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud tasuta nende teoseid kopeerida isiklikuks kasutuseks ilma muusika- ja filmiteoste õiguste omajate nõusolekuta.

Juriidilistel isikutel, kes ostavad tühja kasseti tasu alla minevaid tooteid enda jaoks või ekspordivad neid, on õigus tasu tagasi küsida.

Kuni 30. juunini 2021 ei tule tasu maksta toodetelt, mille isik impordib või toob teisest Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse selleks, et täita enne 1. märtsi 2021 sõlmitud lepingut avalik-õigusliku juriidilise isikuga või eraõigusliku juriidilise isikuga, kes on toodete lõppkasutajaks.

Vaadake lisaks: Autoriõiguse seadus, Määrus, mis paneb paika tasu alla minevate toodete loetelu ja tasu määrad

Toiduseaduse muudatused

1. aprillil jõustus toiduseaduses 18 muudatust. Suurem osa muudatustest on seotud tegevusloa kohustusega. Seadusesse lisandub kaks olukorda, kus ettevõtjal peab edaspidi olema toidu käitlemiseks tegevusluba. Esiteks on tegevusluba kohustuslik, kui ettevõtja tegeleb toitlustamisega koolieelses asutuses, põhikoolis, gümnaasiumis, tervishoiu- ja hoolekandeasutuses, kinnipidamisasutuses ning Kaitseväes. Teiseks on tegevusluba nõutud, kui ettevõte tegeleb jaekaubandusega ja käitleb loomset toitu, mida ta tarnib sama ettevõtja jaekaubandusettevõttesse või üksnes teisele jaekaubandusega tegelevale ettevõtjale, välja arvatud juhul, kui tarnimine on marginaalne, kohaliku ulatusega ja piiratud.

Mitmel juhul asendus tegevusloakohustus majandustegevusteate esitamisega. Näiteks ei ole enam vaja tegevusluba, kui ettevõte tegeleb jaekaubandusega ja käitleb toitu, mida tuleb toidu ohutuse tagamiseks hoida toatemperatuurist erineval temperatuuril. Samas peab ettevõte endiselt täitma kehtivaid hügieeninõudeid. Ettevõtjal, kel seni oli tegevusluba ettevõttes toidu käitlemiseks, kuid alates 1. aprillist asendus loakohustus teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks.

Vaadake lisaks: Toiduseadus

Ühendkuningriigi kodanikud ei lähe sisserände kvoodi alla

Välismaalaste seaduses jõustub muudatus, mille kohaselt arvatakse Ühendkuningriigi kodanikud välja välismaalaste seaduses sätestatud sisserände piirarvu alt.

Vaadake lisaks: Välismaalaste seadus

Ajutiselt väheneb veeteetasu

Meresõiduohutuse seaduses jõustub muudatus, mis vähendab 2021. aasta aprilli kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat veeteetasu 50 protsendi võrra.

Vaadake lisaks: Meresõiduohutuse seadus

Tubakavedelikud on ajutiselt aktsiisivabad

Alates 2021. aasta 1. aprillist kuni 2022. aasta 31. detsembrini ei maksustata aktsiisiga nikotiinisisaldusega ja ilma nikotiinisisalduseta tubakavedelikke ning nimetatud perioodil ei kohaldata tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust.

Vaadake lisaks: Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus

Allikas: finantsuudised.ee

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riigikohtu üldkogu asus juhatuse liikme vastutuse osas uuele seisukohale
  • Eestis kehtivat maksuvaba tulu arvestust rakendatakse edaspidi ka EMP riikide residentide suhtes
  • Töötajatele terendavad lisapuhkepäevad

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Aprillikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK juhtivpartner, vandeadvokaat Tanel Tark.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Teenuste osutamise lepingute peatüki 8 alapeatükis 8.3.1 ilmus märtsis konsultatsioonilepingu näidis ja peatükis 8.3 konsultatsioonilepingu tutvustus. 

Teenuslepingutega jätkame ka aprillis ja oodata on ärikonsultatsioonide lepingut. 

 

 

Teabevara uuendus

Teenuste osutamise lepingute peatüki 8 alapeatükis 8.3.1 on ilmunud konsultatsioonilepingu näidis ja peatükis 8.3 konsultatsioonilepingu tutvustus

Konsultatsioonileping on käsunduslaadne leping, mille alusel osutab teenuse pakkuja (konsultant) teenuse saajale nõustamisteenust. Erandjuhtudel võib konsultatsioonileping olla käsitletav töövõtulepinguna, juhul kui konsultatsioonileping on suunatud kindlaksmääratud tulemuse saavutamisele (nt teatud dokumendi koostamisele).

Konsultatsioonilepingu puhul tuleb muuhulgas tähelepanu pöörata intellektuaalse omandi ja konfidentsiaalsuskohustuse regulatsioonile.

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 9.1 räägime väärteoasjadest ja nende menetlustest, ehk täpsemalt, mida ettevõtjad selle juures peaksid arvestama: mille poolest erineb väärtegu kuriteost, milline on karistuste vaidlustamise perspektiiv, millised võivad olla kaudsed kahjud, millised on olnud olulisemad väärteomenetlused, mis on jõudnud riigikohtusse välja ning kuidas reageerida, kui menetlus terendab.

Valdkonna uudis

Eelmisel nädalal tegi Riigikohus märgilise otsuse, milles rõhutab maksumaksja eraelu puutumatuse tähtust ja selle kaitse vajadust maksumenetluses.

Täpsemalt jõudis Riigikohtusse vaidlus, milles Maksu- ja Tolliamet nõudis maksukontrollis oleva äriühingu endiselt juhatuse liikmelt isikliku pangakonto filtreerimata väljavõtet peaaegu kahe aasta pikkuse perioodi kohta. Maksuhaldur põhjendas, et soovib kontrollida endise juhatuse liikme rahaliste vahendite päritolu, mille arvelt äriühingule laenu anti. Maksuhaldur aga ei selgitanud omalt poolt, kuidas on endise juhatuse liikme rahaliste vahendite päritolu seotud ettevõtte maksukohustusega. Või miks ei piisa ettevõtte maksukohustuse uurimiseks juhatuse liikme esitatud selgitustest, filtreeritud pangakonto väljavõttest ning laenulepingutest.

Riigikohus ütles oma otsusega, et maksuhalduri korraldus näha juhatuse liikme filtreerimata kontoväljavõtet peaaegu kahe aastase perioodi kohta riivab ulatuslikult inimese eraelu puutumatust.
Kas ja mis tingimustel võiks selline nõue olla õiguspärane, tuleb antud vaidluses uuesti hinnata ja sisustada Ringkonnakohtu poolt.

Mida sellest järeldada?
  • Alati tasub lugeda ja hinnata maksuhalduri korraldusi kriitiliselt.
  • Ebaproportsionaalsetena näivate nõuete ja korralduste puhul tasub küsida maksuhaldurilt täpsemaid põhjendusi või konsulteerida päringu õiguspärasuses ja edasiste sammude osas enda õigusnõustajaga.

Ülevaate koostas: advokaadibüroo RASK vandeadvokaat Annika Soom, kes hiljuti rääkis saates „Teabevara tund“ kulukatest vigadest maksuarvestuses, kui teil on plaan laieneda välisturgudele. Kuulake audiopeatükist 9.2!

Allikas: rask.ee.

Õigusuudis
Õigusuudise teade
  • Riiigikogu võttis vastu autoriõiguse seaduse muutmise seaduse

  • Võeti vastu käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seadus

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Märtsikuu uudiskirja autor on advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Tanel Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 9.1 on jutuks, milline on Eesti finantseerimismaastik, mida finantseerija rahastamise puhul jälgib, kuidas saab ettevõtja ennast krediidiandjale atraktiivsemaks muuta ning mis riskid kaasnevad võlakirjade emiteerimisega, seda nii investori kui ettevõtte vaates. 

Teabevara uuendus

Teabevara teenuse osutamise lepingute peatükis 8 on ilmunud tarkvara arendamise lepingu tutvustus - vaadake peatükki 8.2 - ja näidis - selle leiate peatükist 8.2.1

Tarkvara arendamise leping on üldjuhul töövõtuleping, mille alusel tellija tellib arendajalt (töövõtja) tarkvara arendamise teenust. Teenuse lõpptulemiks on sellisel juhul kokku lepitud tarkvara. Samas esineb ka käsundussuhtele vastavaid tarkvara arendamise lepinguid. Kõne alla tulevad juhud, mil töö on suunatud tarkvara arendamise protsessile, mitte valmis tarkvarale. Lisaks on võimalik, et tegemist on segatüübilise lepinguga ja tarkvara arendamise teenus vastab osaliselt nii töövõtu- kui ka käsunduslepingu tunnustele.

Lehed