Lepingud | Äripäeva teabevara
Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis räägime olulistest muudatustest, mis puudutavad notareid ja notarite teenuseid kasutavaid ettevõtjaid ning eraisikuid. Tallinna notar Priidu Pärna ning advokaadibüroo Triniti vandeadvokaat ja partner Erki Vabamets selgitavad kaugtõestamise võimalust ja osaühingute osadega tehtavaid tehinguid. Lisaks jagavad soovitusi, mida panna tähele kinnisvara müües ja ostes. Küsib Aivar Hundimägi.

Valdkonna uudis

3. septembril 2020 mõistis Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium juba kolmandat korda õigeks AS Pere endised nõukogu liikmed Rein Kilgi, Kaie Kilgi ja juhatuse liikme Neeme Raigi ning OÜ Pere Pagar endise juhatuse liikme Kristjan Oolo neile esitatud süüdistustes AS Pere maksejõuetuse kriminaalasjas. AS Pere juhtorganite liikmeid ja OÜ Pere Pagar juhatuse liiget esindavad kohtuvaidluses advokaadibüroo RASK vandeadvokaadid Ramon RaskTarmo Peterson ja Andrei Svištš.

„Hea meel on selle üle, et Tallinna Ringkonnakohus tegi väga sisulise otsuse,” kommenteerib lahendit advokaadibüroo RASK partner Ramon Rask. „Oma tänases otsuses on ringkonnakohus toetunud põhjalikule analüüsile ning selle sisulise analüüsi toel järeldanud, et seni etteheidetud ühingut kahjustavaid tegusid pole toime pandud”. Täpsemalt leidis Tallinna Ringkonnakohus oma otsuses, et tehingute tulemusel, mida AS Pere juhtorgani liikmetele seni on ette heidetud, AS Pere vara väärtus ei vähenenud. 

Koos kohtueelse menetlusega on AS Pere maksejõuetuse kriminaalasja menetletud aastast 2012. Selle aja jooksul on Tallinna Ringkonnakohtus arutatud sama kaasust juba 3 korda. Esimest korda tegi ringkkonnakohus RASKi klientide kasuks õigeksmõistva otsuse 7. novembril 2018, teistkordselt 27. novembril 2019 ning kolmandat korda 3. septembril 2020.

Prokuratuuril on õigus tänase Tallinna Ringkonnakohtu otsuse peale esitada Riigikohtule kassatsioonkaebus 30 päeva jooksul.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks
  • Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale 

  • Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Septembriks valmistavad lepingute teabevara koostööpartneri, advokaadibüroo RASKi advokaadid ette lepingust taganemise / lepingu ülesütlemise avalduse, oktoobris on oodata kompromissilepingu näidist. 

 

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 6 on teemaks nõuete esitamine lepingu rikkumise korral. 

Üldjuhul on lepingu rikkumisest teavitamine õiguskaitsevahendeid kasutama õigustatud poole kohustus, mis tuleb täita lepingus või seaduses sätestatud aja jooksul. Nii on ostja teatud aja jooksul kohustatud teavitama müüjat müügieseme puudustest, tellija töövõtjat töö mittenõuetekohasusest, üürileandja üürnikku üürieseme tagastamisel üürieseme puudustest jne. Seaduses sätestatud juhtudel toob teavitamiskohustuse rikkumine kaasa selle, et õigustatud lepingupool kaotab õiguse tugineda lepingurikkumisele ja kasutada sellest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Teavitamiskohustuse olemasolu tagab nii lepingut rikkunud poole õiguskindlust kui ka seda, et lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse võimalikult kiiresti. Teatud vaidluste puhul on kiire reageerimine hädavajalik, kuivõrd liigse viivitamise korral hävinevad ka rikkumist tõendavad tõendid.

Peatükist 6.1 leiate näidise lepingu rikkumise teatest ja nõudekirjast. 

Teabevara uuendus

Seekordses audiopeatüks räägivad Äripäeva uuriva toimetuse ajakirjanikud natuke laiemalt õiguslike teemade eri aspektidest ning luubi all on juhtumid, kus rikkumises kahtlustatakse hoopis advokaati. 

Teema kerkis vandeadvokaat Küllike Nammi juhtumi põhjal, kes sai kahtlustuse kriminaalasjas, kus talle esitati kahtlustus toimingupiirangu rikkumises. Advokatuuri juhatus leidis, et Namm tohib oma tööd jätkata. „Kui sulle on kahtlustus esitatud ja sind kahtlustatakse mingis kuriteos, siis miks mitte tõmmata end tagasi,“ kommenteerib uuriva toimetuse ajakirjanik Eliisa Matsalu. Kuulake lähemalt värskes audipeatükis 6.1

Teabevara uuendus

Uues peatükis 5.4 on ilmunud võlatunnistuse tutvustus ning peatükis 5.4.1 võlatunnistuse ja võlgnevuse tasumise kokkuleppe näidis. 

Võlatunnistus on võlaõigusseaduse kohaselt leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu. Eristatakse konstitutiivset ja deklaratiivset võlatunnistust. Esimesega luuakse iseseisev lepinguline võlasuhe ning teisega üksnes kinnitatakse olemasolevat kohustust. Võlausaldajale huvides on võlatunnistuse käsitlemine konstitutiivsena, kuivõrd sellisel juhul kehtib võlatunnistus vaatamata sellele, kas võlatunnistuse aluseks olnud võlgnevus on tegelikult olemas või mitte. Kohtupraktika kohaselt kehtib siiski eeldus, et võlatunnistus on deklaratiivne ning vastupidist peab tõendama võlausaldaja. Ennetamaks võimalikke vaidlusi võlatunnistuse olemuse üle, tuleks erilist tähelepanu pöörata võlatunnistuse sõnastusele ja tekstile. Vaadake 

Teabevara uuendus

Uues audiopeatükis 6.14 kõneleme saneerimisest, mis kipub teinekord kujunema venitamistaktikaks, et vältida pankrotti minemist.

„Mitmete pankrotilugude puhul tekib kahtlus või küsimus, kas saneerimist oli võimalik, põhjendatud ja vajalik enne pankrotti teha. Seaduses on kirjas, et saneerimise ajal ei peatu nõuete tiksumine, nii et pankrotis võidakse lõpuks avastada, et nõuded on nii aegunud, et mitte midagi ei ole enam teha,“ räägib ajakirjanik Katariina Krjutškova.

Vestluses oli näiteks juttu MRP Linna Liinid läbikukkunud saneerimisest ja venivast pankrotiprotsessist, tuntud vandeadvokaadi küsitavast tegevusest ja endise Tallinna Äripanga segasest olukorrast. 

Teabevara uuendus

Lepingunäidiste teabevaras ilmus äsja registerpandi lepingu näidis ja tutvustus. 

Asjaõigusseadus reguleerib vallaspandi ühe alaliigina registerpanti. Vastavalt asjaõigusseadusele võib registerpandi esemeks olla patent, kaubamärk, tööstusdisainilahendus, kasulik mudel, sort, mikrolülituse topoloogia, mootorsõiduk või õhusõiduk, mis on kantud avalikku registrisse ning mille pidamine on reguleeritud seadusega sätestatud korras. Registerpant seatakse märke tegemisega vastavasse registrisse (nt mootorsõiduki puhul liiklusregistrisse) ning erinevalt käsipandist ei anna pantija pandipidajale üle panditava eseme valdust. Vaadake lähemalt uutest peatükkidest 5.3.3 ja 5.3.3.1!

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Juunikuu õigusuudiste teemad

  • Plaanitakse ulatuslikke muudatusi kehtivasse pankrotiseadusesse
  • Arvutivõrgu abil sõlmitud lepingute tõendamine
  • Ärisaladusena käsitatav info

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Juunikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Allar Aru.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Lehed