Finantsjuhtimine | Äripäeva teabevara

Finantsjuhtimine

Teabevarad

Teabevara uuendus

Uuendatud peatükis 4.6. Tootmisettevõtte finantsanalüüs analüüsitakse investori vaatepunktist aktsiaseltsi Aknaklaas finantsaruandeid. Tegemist on klaasitootjaga, kes kaalub investeeringu tegemist turvaklaasi tootmise tehnoloogiasse, et võita endale kliente välisturgudel. Selle investeeringu tegemiseks soovivad ettevõtte omanikud kaasata investori väljastpoolt. Analüüsiks on kasutada 2018., 2019. ning 2020. aasta seitsme kuu finantsaruanded.

Videopeatükki 2.6. Efektiivsusmaatriksi kasutamine finantsaruannete analüüsimisel on salvestatud Tallinna Tehnikaülikooli vanemlektori ja finantseksperdi Paavo Siimanni ettekanne Pärnu Finantskonverentsil 2020. Efektiivsuse analüüsimise peamine probleem on see, et ettevõtte efektiivsustaset kui mitmetahulist nähtust ei saa hinnata ühe näitarvu põhjal ja mitme näitaja alusel on seda keerulisem teha. Paavo eesmärk on näidata, et probleemi lahendamiseks on sobilik kasutada efektiivsusmaatriksit. 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Novembrikuu õigusuudiste teemad

  • Aktsionäri õigus saada teavet ja tutvuda dokumentidega

  • Piiriülestest maksuskeemidest teavitamise kohustus lükatakse edasi

  • Välisinvesteeringute tausta hakatakse lähemalt uurima

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Novembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK jurist Tarvi Salu.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 7.1.5. Erakapital ja riskikapital.

Era- ja riskikapital on ettevõtte rahastamise allikad, millest tihti räägitakse koos, sest ajalooliselt on riskikapital erakapitali üks alaliike. Nii era- kui ka riskikapitalifondid investeerivad eraettevõtetesse. Samal ajal erinevad ettevõtted, millesse nad investeerivad, ja see, kuidas nad neisse investeerivad, suurel määral. Riskikapitali kasutatakse varastes arenguetappides ettevõtete arendamiseks, erakapitali aga küpsete ettevõtete kasvatamiseks või restruktureerimiseks.

Videopeatükis 2.5. Enefit Greeni kasvuloo eripärad: kuidas ühendada varasemaid rivaale räägib Enefit Greeni juhatuse liige ja finantsjuht Veiko Räim enda finantsjuhiks kujunemise loo paralleelselt Enefit Greeni kasvulooga. Ta toob välja senise teekonna parimad praktikad ja suurimad õppetunnid. Sealhulgas puudutab ta Enefit Greeni ja Nelja Energia ühendamist kui seni üht huvitavamat, aga ka keerukamat projekti enda karjääris. 

Valdkonna uudis

Äripäeva raadio saates „Teabevara tund” räägitakse eelarvestamisest tootmisettevõttes Eesti Energia ja teenusettevõttes Äripäev. Tuuakse välja eelarvestamise protsessi erisused ja muudatused, mis eelarvestamises on viimasel ajal tehtud. Vaatluse all on nii traditsioonilise eelarvestamise plussid ja miinused kui ka kohanduva eelarvestamise eelised. Saatekülalised on Eesti Energia finantsdirektor Andri Avila ja Äripäeva peadirektori asetäitja Toomas Truuverk. Saadet juhib TalTechi majandusarvestuse vanemlektor Paavo Siimann.
Kuulake raadiosaadet peatüki alt 5.8. Beyond Budgeting.

 

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Oktoobrikuu õigusuudiste teemad

  • Schrems II kohtuotsuse mõju Euroopa Liidu ja Ameerika Ühendriikide vahelisele andmevahetusele

  • Kahju hüvitamine PRIA toetusest ilmajätmisel

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Oktoobrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Marit Savi.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Õigusuudis
Õigusuudise teade

Septembrikuu õigusuudiste teemad

  • Väiksematel riigihangetel osalemine muudeti lihtsamaks
  • Kollektiivleping ei laiene automaatselt tööandjale 

  • Juhatuse liikme karistusõiguslik vastutus äriühingu kohustuste rikkumise eest

Õigusuudised valmivad Äripäeva teabekeskuse ja advokaadibüroo TARK koostöös. Septembrikuu õigusuudised koostas advokaadibüroo TARK partner, vandeadvokaat Hannes Küün.

Õigusuudiseid saavad lugeda kõik teabevara tellijad allolevalt lingilt.

Teabevara uuendus

Uuendatud on peatükki 10.1.2. Tarneahela rahandus. Tänapäevaste tarneahelate ja finantstehnoloogia areng on muutnud ja muutmas seda, kuidas valdavalt toimuvad firmadevahelised rahvusvahelised maksed ning avanud uusi viise ettevõtete käibekapitali juhtimiseks. Koos globaalsete tarneahelate kasvuga on tohutult kasvanud just avatud arve põhimõttel toimuvate lahenduste osakaal rahvusvahelises kaubanduses.

Audiopeatükis 2.6. Heategevus kui investeering on salvestatud Äripäeva raadio saade „Lavajutud”, kus saate teada, kuidas targalt heategevusmaastikul iga euro eest maksimum saada. Paneeldiskussioon on salvestatud juuli alguses toimunud Investeerimisfestivalil. Oma kogemusi ja mõtteid jagasid Pirkko Valge ja Urmo Kübar, kellel mõlemal on palju kogemust heategevuses. Paneeldiskussiooni juhtis Rivo Sarapik.

 

Teabevara uuendus

Uues peatükis 7.8.5 käsitletakse käendusi ja laenusid, mida KredEx pakub spetsiaalselt koroonapuhangu tõttu loodud riikliku abipaketi raames.

Kui pank hindab koroonakriisi tõttu raskustesse sattunud ettevõtte probleeme nii tõsisteks, et iseseisvalt ta ettevõttele maksepuhkust, laenu tagasimaksegraafiku leevendamist või lisalaenu pakkuda ei soovi, pole ettevõtte rahastamise kõik võimalused veel ammendatud. Oma krediidiriski vähendamiseks saavad pangad appi võtta KredExi laenukäendused. 

Veel on võimalus registreeruda 22. Pärnu Finantskonverentsile, mis toimub 27.–28.08.2020. Saate teada, kuidas hoida kokku kulusid, mismoodi kriisist välja tulla ja kuidas tagada tõhusust, et see ka kaugemas perspektiivis kasumlik oleks. Vaadake täpsemat infot SIIT.

 

Teabevara uuendus

Koroonakriis tekitas lühiajalisi häireid ettevõtete tarneahelates, aga on vallandanud arutelud ka küsimuses, milliseid muudatusi vajavad tarneahelad kaugemas perspektiivis, et sõltuvus ühest piirkonnast (eriti Hiinast) poleks liiga suur. Kuidas leida uutes oludes parem kompromiss tarnekindluse, tarnekiiruse ja hinna vahel? Kuidas kõnealused muudatused mõjutavad rahvusvahelise kaubanduse ja tarneahelate rahastamist? Täpsemalt saate selle kohta lugeda uuendatud peatükist 10.1.6. Tarneahelate arengusuunad pärast COVID-19 šokki

Peatüki 2.1. Tegutsemine kriisiolukorras alla on salvestatud Äripäeva raadio saade „Finantsuudised fookuses”, mis keskendub eraisiku rahaasjadele. Saatekülalised on õppejõud ja investor Tõnn Talpsepp, Luminori pensionifondide riskianalüüsi meeskonna juht Anton Skvortsov ja Luminori peaökonomist Tõnu Palm. Räägitakse sellest, et arenenud riigid kompavad majanduslanguse põhjasid ning kindlustunne on mitmel pool paranemas. Juttu tuleb ka sellest, miks Eesti selle aasta majanduslangus võib jääda väiksemaks kui Eesti Panga oodatud 10-protsendiline kahanemine. Saatejuht on Paavo Siimann.

 

Teabevara uuendus

Pikale venida võiva kriisiga seotud hirm ja määramatus soodustavad inimpsüühikale omaste mõtlemisvigade tekkimist, mistõttu äriotsused ei ole nii ratsionaalsed kui need võiksid olla. Sellises olukorras hakkavad kõik inimesed, ka eksperdid, uskuma rohkem konspiratsiooniteooriatesse; nägema juhuslikus andmereas tuttavaid mustreid ja seoseid nähtuste vahel, mille vahel tegelikult seoseid ei ole. Laseme oma tähelepanu tõmmata asjadel, mis on silmatorkavad, kuid ei pruugi olla selles olukorras kõige olulisemad.

Millist mõju ebakindel aeg mõtlemisele ja otsustamisele avaldab ning kuidas hoida ennast tagasi tegemast ennatlikke või valesid finantsotsuseid, sellest saate lugeda uuest peatükist 9.5.9. Tulevikuprognoose kallutavad mõttemustrid.

13. mail otsustas Eesti Töötukassa nõukogu pikendada töötasu hüvitamise meedet ka juuniks, muutes selle tingimusi. Vabariigi Valitsus kinnitas selle 28. mail. Täpsemalt saate muudatuste kohta lugeda täiendatud peatükist 7.8.1. Töötasu hüvitis Eesti Töötukassast.

Peatüki 2.1. Tegutsemine kriisiolukorras alla on salvestatud kaks Äripäeva raadio saadet.

Raadiosaate „Kriis tõi ettevõtjatele ettenägematute tagajärgedega muutuse” teemaks on majandusaasta aruannete esitamine ja selle esitamise ajapikendus 31. oktoobrini 2020, mille tõi kaasa eriolukord. Juttu tuleb sellest, miks tähtaja nihutamine väärib kriitikat ning paneb ettevõtted ebavõrdsesse olukorda. Saates osalevad audiitorkogu president Märt-Martin Arengu ning Luminor panga krediidianalüüsi juht Mart Onemar. Saatejuht on Paavo Siimann.

Äripäeva raadio saates „Globaalne pilk” räägitakse sellest, et üleilmne kriis pani mõtlema investeeringute mõju peale. Investeerimisfirma Limitless kaasasutaja ja juhi Marge Maidla sõnul aitas koroonapandeemia mõista, miks on vaja teha keskkonnale ja ühiskonnale positiivse mõjuga valikuid ning seda ka investeerimises. Lisaks saab teada, mida arvab mõjuinvesteeringutest investor Raivo Hein ning kas ka tema investeerib suuri probleeme lahendavatesse ettevõtetesse. Saadet juhib Kristel Härma.

 

 

Lehed